Obsah (7)

§ 667§ 371§ 465§ 384§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 29. juuni 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-6728 Tsiviilasi XX hagiavaldus YY v

) § 371 lg 2 p-le 1 (vaidlustatud määruses ekslikult märgitud kui § 371 lg 1) ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 ning leidis nende põhjal sisuliselt, et hagis esile toodud asjaoludel pole võimalik, et täitemenetluse läbiviimine kostjale loovutatud nõude alusel rikuks hageja õigusi. Hagis ei ole väiteid, et hageja vastu esitatud nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. 2.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 järgi leidis maakohus, et nõude loovutamise dokumendi hagejale esitamise tulemusel tuleb lugeda, et loovutamine on hageja suhtes toimunud. Hageja esitas kohtule nõuete loovutamise lepingu, millest järeldub, et loovutamise leping oli hageja olemas, st teda on loovutamisest teavitatud. 2.
2. Kehtiv õigus ei keela halduril pankrotimenetluses rahuldamata jäänud ning lõpparuandes kajastatud nõudeid loovutada. Maakohus tuvastas, et loovutaja pankrotimenetluses tehtud
3. juuni 2014 kohtumäärusest nähtuvalt vabastas kohus halduri kohustustest pärast loovutaja äriregistrist kustutamist. Loovutaja kustutati äriregistrist
4. oktoobril 2014, aga nõude loovutamine toimus enne seda
5. septembril
6. Seega oli halduril loovutamise ajal õigus esindada loovutajat kui pankrotivõlgnikku. 2.
7. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral puudub vajadus lahendada hagi tagamise taotlust. Hagi tagamise abinõu saab määrata ainult juhul, kui kohus on otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. 2.
8. Menetluskulude jaotust maakohus ei põhjendanud. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
9. Hageja esitas
10. mail 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja hagi menetlusse võtta. Hageja põhjendab kaebust peamiselt väitega, et TMS § 221 lg 1 sisaldab üksnes näidisloetelu ja seda sätet tuleb käesoleval juhul käsitleda laiendavalt (vt Riigikohtu
11. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 10 jj). Hagiavaluses seadis hageja kahtluse alla loovutuse kehtivuse ja maakohus pidi hagi menetlusse võtmise otsustamisel lähtuma hageja väidetest.
12. Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
13. mail
14. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ning saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Põhjendatud on kaebuse keskne väide, et maakohus käsitles TMS § 221 lg 1 liiga kitsalt. 6.
2. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on iseenesest lubatav ka olukorras, mil pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on õige võlgniku või sissenõudjaga. Muu hulgas on viidatud alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine kohane õiguskaitsevahend kui hageja väidab, et kostja ei ole täitemenetluses õige sissenõudja. Ka sel juhul esitab hageja materiaalõiguslikke vastuväiteid täitedokumendist tulenevale nõudele (Riigikohtu
3. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-12266, p 12). Järelikult ei ole käesoleval juhul asjakohane piirduda kontrollimisega, kas hageja väidab, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. 2

§ 371lg 2 p-de 1 ega 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt 13.

veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9;

1. septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatud varasem praktika). 6.
2. Maakohus rajas lahendi asjaolule, et loovutaja kustutati äriregistrist pärast nõude loovutamist. Seda asjaolu hageja esile ei toonud. Järelikult ei saa kohus vastavast asjaolust lähtuda. 6.
3. Eeltoodud kaalutlustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks. Kaebuse ülejäänud väiteid pole vaja käsitleda. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus

§ 465

lg 2 p 8, kui jättis vaidlustatud määruses esitamata menetluskulude jaotuse põhjendused. See rikkumine ei mõjuta aga kaebuse lahendamist.

1. Kui maakohus otsustab hagi menetlusse võtta, siis tuleb lahendada ka hagi tagamise taotlus, mis on seni lahendamata. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu asjakohastele suunistele Riigikohtu
2. novembri 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-18-2982 (vt p 13). Hagi tagamise otsustamisel on põhjendatud kontrollida, kas alates
3. aastast toimuvas täitemenetluses on ette näha toiminguid, mis võiks praegu õigustada hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist. Selleks võib maakohus

§ 384

lg 3 teise lause alusel eelnevalt ära kuulata kostja, aga samuti nõuda hagejalt täiendavaid selgitusi. 8. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist, mistõttu kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. 9.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 3