KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-123474 Tsiviilasi Vaid

§ 356lg 1 alusel kuni kriminaalasjas lahendi jõustumiseni.

MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. aprilli 2021 määrusega kostja taotluse menetluse peatamiseks kuni kriminaalasjas nr 19261000648 lõpplahendi jõustumiseni.

§ 356lg-st 1 tulenevad menetluse peatamise eeldused on täidetud.

Tartu Maakohtu menetluses on Credit.ee OÜ hagi Elari Kivi vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes (tsiviilasi nr 2-19-134633), kus kostja esitas hagile samasugused vastuväited nagu käesolevas asjas. Tõendite kogumise korras nõudis maakohus Politsei- ja Piirivalveametilt andmeid ka kriminaalasja kohta. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtub, et Kagu politseijaoskonna menetluses on kriminaalasi nr 19261000648, millele on liidetud kriminaalasja nr 19261000760 2 materjalid. Kriminaalasjas esitati

1. augustil 2020 kahtlustus A.A.le KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, sh selles, et tema
2. juunil 2019 sisenes kostja ID-kaarti ja PIN-koodi kasutades internetipanka ning esitas kostja nimel laenutaotluse Credit.ee OÜ-le, mille alusel kandis laenuandja 1200 eurot kostja arvelduskontole, millise summa kandis A.A. edasi B.B. arvele ning omastas selle raha. Kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas A.A., et viis kostja kokku inimestega, kes aitasid laene vormistada ja kes vormistasid osaliselt laenud kostja teadmata ja nõusolekuta, kuid tema laenude võtmises ei osalenud. Käesolevas tsiviilasjas tehtav otsus võib sõltuda osaliselt õigussuhte olemasolust või puudumisest, mille olemasolu on tuvastatav kriminaalmenetluses. Hagi rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel on kehtiv laenuleping. Asja lahendamisel peab mh hindama, kas kostja on tehingu kehtivalt tühistanud. Sh tuleb hinnata, kas on täidetud tehingu tühistamise materiaalsed alused. Tehingu tühistamise aluseks saab olla eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg
3. Nimetatud eeldused on tuvastatavad kriminaalmenetluses, kus on juba esitatud kahtlustus A.A.le kuriteos, mis seisnes kostja ID-kaarti ja PIN-koodi kasutades internetipanka sisenemises, tema nimel laenutaotluste esitamises ja laenuraha omastamises. Menetluse peatamine kuni kriminaalasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni on menetlusökonoomiliselt otstarbekas. Kostja esitas hulgaliselt taotlusi tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks, et tõendada asjaolusid, mis on osaliselt tuvastatavad kriminaalasja menetluses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kostja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puuduvad alused tsiviilasjas menetluse peatamiseks

§ 356lg 1 alusel.

Olukorras, kus kostja andis vabatahtlikult A.A. kätte oma ID-kaardi, tuli isiklikult postkontorisse ning allkirjastas seal isikusamasuse tuvastamise ankeedi ning võimaldas A.A.le ligipääsu oma kontole, tuleb lugeda, et esialgse võlausaldajaga sõlmis lepingu kostja ning kostja peab täitma ka lepingust tuleneva kohustuse. Hageja ei nõustu, et esialgne võlausaldaja sõlmis lepingu A.A.ga või, et tegelikuks laenusaajaks tuleb lugeda A.A.. Esitatud tõenditest ei nähtu, et isikusamasuse ankeedi oleks täitnud A.A.. Ka ei kantud laenu tema kontole. Riigikohus on selgitanud, et kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud (Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22). Seega vastutab kostja enda indentiteedi kolmandale isikule usaldamise eest. 5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 7. Maakohus peatas tsiviilasja menetluse

§ 356lg 1 alusel.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus menetluse peatada kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. 3

1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praeguses asjas ei ole menetluse peatamine põhjendatud. Menetluse peatamiseks on alust, kui teises asjas tehtavast lahendist oleneb arutatava asja tulemus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kriminaalasi ning hageja nõude aluseks olev laenuleping omavahel sedavõrd seotud, et ühe menetluse tulemus määraks teise. Kui kriminaalasjas leiab tõendamist, et kolmas isik pani kostja suhtes toime KarS § 213 lg 2 p-s 1 ja 4 sätestatud kuriteo, oleks kostja ja kolmas isik käsitletavad solidaarvõlgnikena, kes peavad täitma kohustuse hageja ees solidaarselt ning seetõttu võib hageja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Kohustuse tekkimise õiguslik alus on kostja ja kolmanda isiku suhtes erinev, kuid see ei muuda seda, et tegemist on solidaarkohustusega. Seega ei nõustu ringkonnakohus, et käesolevas asjas tuleks ära oodata kriminaalmenetluses tehtava lahendi jõustumine.
2. Hageja on põhjendatult viidanud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-16-124450, millest tulenevalt juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja eeltoodud asjaolu tõendanud. Kostja maakohtule esitatud vastusest nähtuvalt puudub asjas vaidlus, et kostja ID-kaart ning PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema tahtega kooskõlas.
3. Ringkonnakohus leiab, et menetlusökonoomilised kaalutlused menetluse peatamiseks ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole tsiviilkohtumenetluse jaoks ühe või teise poole kasuks tõendite kogumine, vaid kuritegusid toime pannud isikute väljaselgitamine ja karistamine (Riigikohtu
4. juuni 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-06, p 24).
5. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks maakohtu viide Politsei- ja Piirivalveameti
6. jaanuari 2021 vastuskirjale. Vastuskirjast nähtub, et kriminaalasi A.A. suhtes on algatatud KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, sh selles, et tema
7. juunil 2019 sisenes kostja ID-kaarti ja PIN-koodi kasutades internetipanka ning esitas kostja nimel laenutaotluse Credit.ee OÜ-le. Vastuskirjast ei nähtu, et kahtlustus oleks esitatud käesolevas asjas menetletava laenulepingu osas. Seega pole kohtule tegelikult teada, kas kõnealuse laenulepingu sõlmimise asjaolud on kriminaalmenetluses väljaselgitamisel või mitte.
8. Eeltoodut arvesse võttes tuleb maakohtu
9. aprilli 2021 määrus tühistada menetlusõiguse normi (

§ 356

lg 1) olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. 13. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele (

§ 360lg 2).

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson