Obsah (8)

§ 100§ 61§ 102§ 96§ 99§ 101§ 97§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 09. aprill 2021.a, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiv

§ 100lg 4), so elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu 01.

kuupäeval. 6.Väljamõistetud elatise ja elatise võlgnevuse peab R.M. maksma H.P.’i arvelduskontole, makse selgituseks märkida „elatis ja mis kuu eest“.

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2-20-5231 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
2. 07.04.2020 esitas H.P. alaealise E.M. nimel R.M. vastu hagi miinimummääras elatise nõudes alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx ja elatise võlgnevuse nõudes perioodi 01.08.2019 – 01.04.2020 eest summas 2226 eurot. Hagiavalduse kohaselt sündis H.P.i ja R.M. abielust xxxxxxxxxxx tütar E.M.. Peale abielu lõppemist aprillis 2019 jäi tütar ema H.P. ülalpidamisele ja kasvatamisele ning kuni käesoleva ajani elavad koos temaga. Xxxxxxxxxxx. Alates 01.08.2019 ei ole kostja lapse ülalpidamiseks ja kasvatamiseks vajalike kulutuste kandmisest osa võtnud. Hagejale teadaolevalt töötab kostja osaühingus Xxxxxxxxxxx müügijuhina. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, siis tulenevalt

§ 61

lg 4 ja Riigikohtu poolt elatise asjades kujundatud kohtupraktikast ei ole miinimummääras elatise nõudmisel lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste põhjendamine vajalik, vaid seda eeldatakse. Kuna kostja alates 01.08.2019 elatist ei maksnud, hageja nõuab perioodi august kuni detsember 2019 (5 kuud) eest miinimummääras elatist 5 X 270 = 1350 eurot ning perioodi jaanuar kuni märts 2020 eest elatist 3 X 292 = 876 eurot, kokku 2226 eurot. 25.06.2020 hageja esitas kohtule seisukoha lisana Xxxxxxxxxxx NAV 12.02.2020 otsuse nr 1907526 (koos tõlkega eesti keelde), milles elatise saajaks on märgitud H.P., maksjaks R.M. ning elatist saavas lapseks E.M.. Kostja kirjalik vastus

1. 15.05.2020 kirjalikus vastuses kostja R.M. hagiga ei nõustu, vaid palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata põhjendustel, et kostja juba täidab ülalpidamiskohustust temale jõukohases ulatuses ning kuna kostja on osaliselt töövõimetu vanaduspensionär, kelle sissetulekud on vähenenud, siis tal puuduvad rahalised vahendid elatise maksmiseks nõutud summas. Kostja ei nõustu, et alates 01.08.2019 a kuni käesolevani ei ole kostja osalenud hageja ülalpidamises. Kostja esitab pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on ta perioodil 08.08.2019 kuni 03.05.2020 a tasunud hagejale kokku summas 1100.00 eurot, ka on kostja soetanud lapsele sülearvuti septembris 2019 a summas 279 eurot ja fotoaparaadi 2019.a detsembris summas 200 eurot. Kostja selgitab, et tema töölepingu alusel saadav sissetulek on ca 640 eurot neto (lisa 4). Kostja tööandja on alates 07.04.2020 alandanud kostja töötasu vastavalt TLS §
2. Kostjale on määratud ka vanaduspension alates 14.04.2020 summas 97.76 eurot kuus (lisa 5). Enne vanaduspensioni määramist sai kostja töövõimetushüvitist, kuna kostjal on tuvastatud töövõimetus (vt lisa 6). Alates aprillist 2020 kostja sissetulek ühes kuus 737,76 eurot. Kostja selgituste kohaselt tema igakuised lepingulised kohutused krediidiasutuse ees on summas ca 350 eurot (eluasemelaen ja abielu jooksul võetud tarbijakrediit), lisanduvad veel hädavajalikud kulud kommunaalteenustele, toidule, riietele, hügieenile, sidele. Võrreldes kostja sissetulekuid ja väljaminekuid leiab kostja , et on olukorras, mis vastab

§ 102lõikele 2.

Kostjale teadaolevalt on hageja seaduslikul esindaja sissetulekud kordades suuremad kui kostjal. Kuna hageja viibis perioodil 01.07.2018 kuni 01.08.2019 a kostja juures ja hageja seaduslik esindaja sel perioodil ei tasunud elatist lapse ülalpidamiseks kostjale, tekkis kostjal õigustatud ootus, et hageja seaduslik esindaja saab ise katta lapse ülalpidamiskulud samuti vähemalt 1 aasta eest. Hageja seaduslik esindaja ei ole kordagi kostjaga ühendust võtnud ning nõudnud ülalpidamist suuremas määras, kui see, mida kostja on hagejale igakuiselt tasunud. Kostja on ise otse lapse kontole kandnud raha, kuna laps on saatnud vahel sõnumeid, et vajab teatud ostudeks taskuraha. Kostja vastusele on lisatud: 1) kostja pangakonto väljavõte 01.08.2019 – 03.05.2020 lapse kontole maksete kohta summas 1100 eurot, 2) kostja palgatõend 28.04.2020; 3) 2 2-20-5231 kuludokumendid lapsele 2019.a ostetud asjade kohta 4) Töötukassa 14.05.2019 otsus kostjale töövõimetoetuse määramise kohta ja 5) SKA 14.04.2020 otsus pensioni määramise kohta. 2.

1. 22.07.2021 esitas kostja täiendavaid tõendeid ja kompromissettepanku elatise maksmiseks 250 eurot kuus ja 01.08.2019 – 21.06.2020 võla katteks 1000 eurot, samuti kostja teatas, et hageja viibib Eestis perioodil 21.06.20-16.08.2020.a, mil kostja vahetult katab hageja ülalpidamiskulud ning H.P. last ei toeta rahaliselt. 21.09.2021 kirjalikus seisukohas hageja esindaja ei nõustu kompromissettepanekuga ega sellega, et maksed lapse kontole saaks lugeda elatise osaks - lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuse eest kannab hoolt tema seaduslik esindaja, tegemist ei ole lapse taskurahaga, mille kulutamise üle otsustab ta ise. Hageja esindaja jääb miinimummääras elatise nõude juurde, kuid tunnistab, et laps oli 2020 suvel 2 kuud isa juures ja on selle võrra nõus elatist vähendama.
2. Menetluse edasine käik. 28.09.2020 toimunud kohtuistungil hageja oli nõus kompromisspakkumisena tagasiulatuva elatise võlast maha arvama 730 eurot, muus osas jäi nõude juurde. Pooled kohtuistungil kompromissi ei saavutanud ja olid nõus, et kohus jätkab asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja taotles asjas menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel - kuna hageja esindaja on pöördunud Xxxxxxxxxxxs kohtuvälise organi poole, siis on kostja hinnangul olemas alus menetluse lõpetamiseks. Hagejal olnuks kostja arvates õigus uuesti pöörduda otsuse muutmise nõudega, aga mitte Eesti kohtu poole ja siin uuesti elatist nõuda. Hageja 12.10.2020 kirjalikus seisukohas vaidles kostjale vastu. 3.
3. Menetluse osaline lõpetamine, määruskaebuse lahendamine ringkonnakohtus. 16.12.2020 kohtumäärusega kohus rahuldas osaliselt R.M. taotluse asjas menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ning lõpetas käesolevas tsiviilasjas menetlus E.M. hagis R.M. vastu perioodi 01.08.2019 – 12.02.2020 eest tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudes seoses sellega, et R.M. suhtes on olemas samade poolte vahel samas nõudes kohtulahendiga võrdsustatav Xxxxxxxxxxx pädeva asutuse jõustunud lahend – NAV Familie- og pensionsytelser 12.02.2020 otsus nr 1907526, millega jäeti R.M.lt E.M. kasuks elatis välja nõudmata. Muus osas otsustas kohus jätkata tsiviilasja menetlemist. Hageja vaidlustas 31.12.2020 määruskaebusega 16.12.2020 maakohtu määruse menetluse osalise lõpetamise küsimuses. 3.
4. 12.02.2021 määrusega (jõustus vaidlustamata 03.03.2021) jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu
5. detsembri 2020 määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi, leides, et menetlus tulnuks lõpetada kogu tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõude osas, sest NAV otsus on pooltele samavõrra siduv elatise summa osas kuni käesolevas asjas hagi esitamiseni. Ringkonnakohtu hinnangul NAV 12.02.2020 otsus on Haagi konventsiooni alusel nii tunnustatav kui ka täidetavaks tunnistatav. Kuna NAV otsuse järgi tuleks maksta elatist nullsummas, siis on see sisuliselt ka täidetav, kuigi reaalset täitmist pole võimalik nõuda. Järelikult hageja nõuded saab NAV otsuse siduvuse korral kvalifitseerida elatise muutmise (suurendamise) nõudeks, kusjuures nõue jooksva elatise nõudes alates hagi esitamisest on Eesti õiguse järgi lubatav, aga nõue elatise võla saamiseks mitte. Ringkonnakohus märgib, et hageja määruskaebuse alusel ja TsMS § 9 lg 3 piirangu tõttu ei saa ringkonnakohus otsustada menetluse täiendavat lõpetamist, aga seda saab teha maakohus asja sisulises lõpplahendis. 3.
6. Kohus andis 16.12.2020 määrusega pooltele aja kirjalike tõendite esitamiseks hiljemalt 07.01.2021 perioodil 13.02.2020 kuni jaanuar 2021 elatise tasumise ja võlgnevuse arvestuse kohta ja ettepanekute esitamiseks, teisele poolele vastamise tähtaeg ja ühtlasi eelmenetluse lõpptähtaeg oli 18.01.
7. Seoses vahepealse määruskaebusmenetlusega ja tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2021 määruse suunistele, kohus 24.03.2021 määruses küsis pooltelt elatise võlgnevuse ja tasumise arvestuse andmed alates hagi esitamisest kuni käesoleva ajani, so perioodi 07.04.2020 kuni 31.03.2021 kohta ning lõplikud menetluskulude nimekirjad. 3.
8. Kostja 07.01.2021 vastuses teatas, et 13.02.2020 kuni 31.12.2020 a on kostja teinud hagejale 3 2-20-5231 ülekandeid kokku summas 1910 eurot, lisaks teinud tütrele kulutusi summas 742,78 eurot, so soetanud Fly Air Baltic lennupiletid, et hageja saaks isale külla tulla (21/06/20) summas 136.98 eur (22.07.2020 menetlusdokumendi lisa: Swedbank kontoväljavõte_maksed 04.06.2020 ja 05.06.2020.a). Lisaks on kostja ostnud tagasilennu piletid Fly Norwegian (01/08/20) summas 93.80 eur (lisa 20). Ka on kostja tasunud Aide Autokooli arved juulis 2020.a summas 510 eurot (vt Swebank kontoväljavõte_maksed 01.07.20, 20.07.20 ja 30.07.20). Kokku on kostja teinud kulutusi ja tasunud elatist summas 2652,78 eurot. Kuivõrd hageja viibis kostja juures suvel 2020.a 2 kuud, puudub kostjal võlgnevus perioodil 13.02.20 kuni 31.12.20 ( 292x8.5 kuud=2482 eurot),(2652.782482=-170.78 eurot). Kostja selgitusel tema töölepingu alusel saadav sissetulek on taastunud ning kostja sissetulekuks on ca 1000 eurot kuus (oleneb päevade arvust kuus). Kostja saab endiselt lisaks töisele sissetulekule Eesti Vabariigist vanaduspensionit suuruses 78,21 eurot kuus, Xxxxxxxxxxx poolt sotsiaalhüvitist summas ca 150 eurot kuus, Xxxxxxxxxxxst laekub kostjale igakuiselt töövõimetushüvitist summas ca 350 eurot (määratud kuni aprill 2021). Mis puudutab hagejate väitesse, et kostjal on märkimisväärselt suur summa arveldusarvel, siis kostja leiab, et pensionieas isik, kellel on tuvastatud töövõimetus, peab omama sääste, et mitte jääda ise abivajaja rolli. Kostja arvates ei ole asjakohased hageja esindaja väited, et kostja makseid otse E.M.le ei saa pidada ülalpidamise andmiseks. Hageja on juba piisavalt vana, et soetada ise endale meelepäraseid riideid ning osta peale kooli sööki. Lisaks tuleb arvestada, et ka taskuraha on üks osa elatisest, mitte lisaks elatisele vabatahtlikult makstav summa. 3.
9. Hageja esindaja esitas 11.01.2021 kohtule hageja igakuiste kulutuste täpsustatud arvestuse, mille kohaselt emaga Xxxxxxxxxxxs elava lapse kulutused moodustavad ca 10 247,50 Xxxxxxxxxxx krooni ehk ca 996 eurot kuus, kuid hageja nõuab vähem – seaduses sätestatud miinimummääras. Last kasvatav vanem H.P. töötab Xxxxxxxxxxx saatkonnas ja tema sissetulek koos lastetoetustega kokku on 2935 eurot, sellest palk ca 2651 eurot. Kuigi R.M. märgib, et hageja seadusliku esindaja töötasu on tema omast 3x suurem, siis tuleb rõhutada, et kõik on Xxxxxxxxxxxs ka 3x kallim. Hageja väitel R.M. ei ole alates 13.02.20 (ega ka enne seda) kuni käesoleva ajani hagejale elatist maksnud. Hageja nõue alates 13.02.2020 kuni 31.12.2020 on 3176 eurot. 05.04.2021 täpsustas hageja võlanõude suurust, jäi selle juurde, et kostja ei ole alates 07.04.2020 kuni tänaseni (ega ka enne seda) hagejale elatist maksnud ega muul viisil lapse ülalpidamisest osa võtnud ning alates 07.04.2020 kuni 31.03.2021 kogunenud võla summa on 3436 eurot, so 23 päeva aprill 2020 eest summas 224 eurot + 11 kuu eest 3212 eurot. 3.
10. Menetluskulude nõuded. Hageja nõuab 27.01.2021 menetlusdokumendis kostjalt menetluskuluna kulutusi lepingulisele esindajale summas 1440 eurot, Kostja esitas kohtule 05.04.202 kontoväljavõtte, et on tasunud teda esindanud õigusbüroole OÜ Hugo kohtumenetluse ajal kokku 802 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Vastavalt TsMS § 442 lg 5 kohus lahendab kohtuotsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus, tutvunud poolte esitatuga ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et E.M. hagi elatise suurendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
12. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS § 459 alusel. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. TsMS § 459 lg 2 alusel saab nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist alates hagi esitamisest. 4 2-20-5231
13. Menetluse lõpetamine tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõude osas. Arvesse võttes, et hageja on nõudnud elatise võlga ajavahemiku august 2019 – aprill 2020 eest ning Pärnu Maakohtu 16.12.2020 määrusega lõpetati TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel käesolevas tsiviilasjas menetlus E.M. hagis R.M. vastu perioodi 01.08.2019 – 12.02.2020 eest tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudes seoses sellega, et R.M. suhtes on olemas samade poolte vahel samas nõudes kohtulahendiga võrdsustatav Xxxxxxxxxxx pädeva asutuse jõustunud lahend – NAV Familie- og pensionsytelser 12.02.2020 otsus nr 1907526, siis hetkel on jätkuvalt menetluses hageja elatise võlanõue perioodi 13.02.2020 – 06.04.2020 osas. Tallinna Ringkonnakohus 12.02.2021 määruses (jõustus 03.03.2021) leidis, et hageja on õigustatud esitama elatise suuruse muutmise hagi, mida tagasiulatuvalt esitada ei saa, seega hagetavaks perioodiks saab olla ajavahemik alates hagi esitamisest 07.04.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 6.
14. Eeltoodud asjaoludel, tuginedes TsMS § 459 lg 1- 2 ning järgides mh Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2021 kohtumääruse punktis 11.4, 11.6.2 ja 13 toodud põhjendusi ja juhiseid, lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse ka ülejäänud elatise võlgnevuse nõudes perioodi 13.02.2020 – 06.04.2020 osas. Kohus vaatab läbi E.M. hagi R.M. vastu elatise suuruse muutmise nõudes alates hagi esitamisest 07.04.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
15. Väljamõistetava elatise suurus. Hageja on toonud menetluse kestel esile ja tõendanud, et ema ja lapse elukohariigis Xxxxxxxxxxxs elatise määramiseks pädev ametiasutus (Norges Arbeids- og velferdsforvaltningen, edaspidi: NAV) tegi
16. veebruaril 2020 otsuse nr 1907526, millega määras hageja ülalpidamiseks kostjalt välja mõistetava elatise suuruseks null Xxxxxxxxxxx krooni (edaspidi: NAV otsus). Menetluse kestel on kohus tuvastanud 16.12.2020 määruses ja ringkonnakohus oma 12.02.2020 lahendis kontrollinud, et NAV menetlus ja 12.02.2020 NAV otsus on piisavalt sarnased Eestis kohtumenetluse ja –lahendiga ning NAV otsus on Haagi konventsiooni alusel nii tunnustatav kui ka täidetavaks tunnistatav ja siduv käesoleva asja pooltele. Kohtule 07.04.2020 esitatud hagis palub last kasvatav vanem kostjalt elatise välja mõista seadusjärgses miinimummääras 292 eurot kuus, millega saab lugeda, et hageja soovib suurendada elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. 8.

§ 96

ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks alaealise lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi ja tema kasvatamise kulutusi. Lisaks arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel kooskõlas

§-dega 102 ja 104 ülalpidamist andma kohustatud vanema varalise seisundiga.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 100

lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem täidab ülalpidamiskohustust muul viisil. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha kantakse teisele vanemale (mitte lapsele endale). Eeltoodust tulenevalt arvestatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadusi ja vanema võimalusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suurendamise hagi esitamise ajal 2020.a ja kuni tänaseni kehtiva kuupalga alammäära 584,00 € järgi on kehtivaks elatise miinimummääraks 292,00 € kuus. 9. Kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt loetakse, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär katab lapse elementaarsed eluvajadused ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Ka elatise miinimummäärani suurendamise nõuete osas on Riigikohus asunud samale 5 2-20-5231 seisukohale: nt lahendis 3-2-1-124-15 p.13/28.10.2015 leiab Riigikohus: „Elatise suurendamiseks

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, nagu kohtud õigesti ka leidsid. Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär./--/Kolleegiumi hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral.“ 10. Antud asjas on E.M. elatise osas teinud Xxxxxxxxxxxs elatise määramiseks pädev ametiasutus (Norges Arbeids- og velferdsforvaltningen, edaspidi: NAV) 12.02.2020 otsuse nr 1907526, millega määras hageja ülalpidamiseks kostjalt välja mõistetava elatise suuruseks null Xxxxxxxxxxx krooni. Kohus leiab, et elatise suuruse muutmiseks annab aluse asjaolu, et varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatis ei vasta Eesti Vabariigi seaduses kehtestatud elatise minimaalsele määrale ning ei lapse vajadused ega menetluses kindlaks tehtud asjaolud kostja sissetulekute ja varalise seisundi kohta anna alust vähendada hageja elatist alla miinimummäära v. jätta seda välja mõistmata. Lapse vajadusi ja kulutusi ning vanemate varalist seisundit tuleb vaidluse lahendamiseks põhistada ja tõendada eelkõige juhul, kui hageja nõuab elatist üle seadusjärgse miinimumi või kui kostja taotleb väljamõistetava elatise summa vähendamist alla nimetatud miinimumi

§ 102lg 2 tähenduses.

Kostja on käesolevas asjas taotlenud jätta hagi rahuldamata, väites, et täidab ülalpidamiskohustust ning leidnud ka, et esinevad alused maksta elatist alla kehtiva elatusmiinimumi, põhjendusega, et kostja sissetulekud ei ole piisavad ja kostja on osaliselt töövõimetu vanaduspensionär, kes peab omama ka sääste enda tarbeks. 11.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui vanem oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellises olukorras olev vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine alaealine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõike 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja poolt 15.05.2020 kirjalikus vastuse, 22.07.2020 ja 07.01.2021 esitatud andmetega ning kontoväljavõtetega perioodides 01.08.2019 – 06.07.2020, 01.07.2020 – 31.12.2020, samuti 05.04.2021 täiendavalt lisatud kontoväljavõtetega hagejatava perioodi kohta kuni 31.03.2021 on tõendatud järgmised asjaolud: 1) kostja pangakonto jääk Swedbank AS-is oli kohtumenetluse ajal 06.07.2020 seisuga 55 785,65 eurot, sh suuremate maksetena kostja sai 09.04.2020 Xxxxxxxxxxx-lt töötasu 1300 eurot, 04.05.2020 Wordlink kaudu makse summas 4054,30 eurot selgitusega „pension payment“, 11.05.22020 Töötukassa kaudu 650,75 eurot, 25.06.2020 Xxxxxxxxxxx advokaadifirmalt makse summas 6864,05 eurot; 2) kostja on õigeks võtnud 07.01.2021 menetlusdokumendis, et saab regulaarselt palka Xxxxxxxxxxx-st, keskmiselt 1000 eurot kuus, millele lisandub Eesti Vabariigist vanaduspension suuruses 78,21 eurot kuus, Xxxxxxxxxxx poolt sotsiaalhüvitist summas ca 150 eurot kuus, Xxxxxxxxxxxst laekub kostjale igakuiselt töövõimetushüvitist summas ca 350 eurot, so kokku regulaarne sissetulek ca 1578 eurot kuus; 3) kostja pangakonto jääk Swedbank AS-is seisuga 31.12.2020 oli küll oluliselt vähenenud, kuid jätkuvalt 25 684 eurot, kontojääk 31.03.2021 seisuga 4871,87 eurot, kusjuures kostja selgitusel olulise osa kulutustest on moodustanud 15 000 euro summas ülekanded R.M. täisealisele pojale Christian Marinile ülikooliõpinguteks. Kohus selgitab siinkohal, et

§ 97

p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll abivajaduse korral vanemalt ülalpidamist saama, kuid

§ 102

lg 1 tulenevalt on vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele ning eelisjärjekorras peab vanem 6 2-20-5231 andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (

§ 98lg 1).

Seega saab R.M. maksta oma teisele, täisealisele lapsele ülalpidamist vaid sellises summas, nagu tal on võimalik hageja kui oma alaealise lapse ülalpidamise kõrvalt. Samuti ei ole asjakohased kostja väited, et tal on õigus alaealisele lapsele elatise andmise asemel hoiustada enda pensionipõlveks sääste, kuna kostjal on kogu hagetava perioodi olnud küllaldane regulaarne sissetulek ja ta pole pidanud elama kokkuhoidlikult oma säästudest, vaid vastupidi, konto väljavõtetest nähtuvalt on kostja pigem teinud investeeringuid vms eesmärgil suuri väljaminekuid oma säästude ja sissetulekute arvelt. 12. Kohtu kogutud ja kostja poolt esitatud tõendite põhjal on tõendatud, et kostjal on olemas regulaarne sissetulek vähemalt üle 1500 euro suuruses summas ja lisaks ka küllaldased rahalised säästud enda ja lapse ülalpidamiseks. Kohtu nõudel, TsMS § 230 lg 5 p 4 alusel esitas Maksu- ja Tolliamet 31.03.2021 tõendi kostja sissetulekute kohta, mille kohaselt R.M. on 2020.a aprill – 2021.aveebruar saanud igakuiselt osaühingust Xxxxxxxxxxx töötasuna ja/või Töötukassa toetusena kokku brutos vähemalt 974 - 1399 eurot, keskmiselt 1200 kuus, so netos vähemalt 1000 eurot kuus (v.a. juuni 2020, mil brutotöötasu oli 150 eurot kuus). Samuti nähtub Maksu- ja Tolliameti edastatud R.M. 08.03.2021 esitatud 2020.a tulumaksu deklaratsioonist, et kostja sai 2020.a aastal Eestis deklareeritavat tulu kokku 15 532,52 eurot. Kostja 07.01.2021 seisuga kinnitab, et tema sissetulek ei ole halvenenud, vaid taastunud, 31.03.2021 konto väljavõtte järgi veebruar 2021 eest palk laekus märtsis summas 967 eurot. 13.

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud mitteammendav loetelu, mis juhul kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-21-17-16, p 11). Muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Kohus leiab, et käesolevas asjas kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid ei õigusta elatise suurendamata jätmist ega elatise välja mõistmist alla seadusjärgse miinimummäära, kuna mõjuvad põhjused selleks puuduvad kostjal on piisav sissetulek ja kostja varaline seisund võimaldab miinimummääras elatist maksta. Kuna elatise vähendamine alla miinimummäära ei ole käesoleva juhul põhjendatud, ei saa arvestada ka kostja vastuväidet selles osas, et hageja saab Xxxxxxxxxxx riigilt lastetoetust. Seega on seadusega kooskõlas ja kuulub rahuldamisele hageja nõue suurendada NAV 12.02.2020 otsusega väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest 07.04.2020 ning välja mõista hageja E.M. ülalpidamiseks kostja R.M.’lt jooksev elatusraha 292,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) otsuse tegemise ajast so

1. aprillist 2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
2. Elatise võlgnevus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Otsuse tegemise aja seisuga perioodi 07.04.2020 – 31.03.2021 ehk 11 kuu ja 24 päeva eest miinimummääras väljamõistetud kostja elatise võlgnevus hagejale moodustab 3445,52 eurot (arvutuskäik 24 päeva aprillis 2020 x 9,73 eurot (so292€/kuu: 30 päeva) = 233,52 eurot + 3212 eurot (so 11 kuud x 292€/kuu perioodi mai 2020 – märts 2021) = 3445,52 eurot, millest tuleb maha arvata järgmised summad: 1) kostja poolt 22.07.2020 esile toodud ja hageja poolt 21.09.2020 menetlusdokumendis õigeks võetud 2 kuu elatis summas 2 x 292= 584 eurot, so elatis 2020 suvekuude eest, mil hageja viibis suvel 2020 2 kuud kostja juures ja kostja ülalpidamisel. 2) kostja poolt 2020 juulis tehtud kulutused hageja autokoolile summas 510 eurot (tõendatud Swebank kontoväljavõttega 01.07.20, 20.07.20 ja 30.07.20 maksed summades 150 + 150 + 210 eurot ja Aide Autokooli arvega 26.06.2020). Kuigi hageja esindaja vaidleb kulutusele vastu, leiab kohus, et tegemist on otseselt lapse huvides ja lapse tulevast toimetulekut toetava vajaliku kulutusega, mida saab lugeda ülalpidamise osaks; 3) kostja poolt hageja E.M. enda kontole tasutud summad taskurahana 50 eurot kuus 12 kuu jooksul 7 2-20-5231 perioodil aprill 2020 – märts 2021 kokku summas 12 x 50 eurot= 600 eurot. Kostja on esile toonud ja konto väljavõtetega tõendanud, et on teinud hageja kontole igakuiseid makseid erinevates summades 30 eurost kuni 200 euroni (selgitusega toidurahaks v jõuludeks vms). Hageja esindaja vaidleb vastu, et lapse kontole tasutud summasid ei saa lugeda elatise osaks, kuid kohus sellega täielikult ei nõustu. Üldjuhul loetakse vähemalt kooliealise lapse vajaduste hulka ka mõistlikus summas taskuraha, mis kohtumenetluse ajal 17-aastaseks saanud hageja E.M. puhul, arvestades hageja vanus, võib kohtu hinnangul olla vähemalt 50 eurot kuus. Kohus ei arvesta elatisekohustuse täitmisena kostja poolt 07.01.2021 menetlusdokumendis välja toodud, 2020 suvel, juuni- august hageja enda juurde toomisel ja koju tagasi toimetamisel tehtud kulutusi hageja lennupiletitele summas 230,78 eurot (136,98 + 93,80). Kohus leiab, et tegemist on lapse ja isa vahelise suhtlemiskorra täitmisega kuluga, mida ei saa lugeda lapse elatise osaks, vaid vanema kuluks, kuna selline kulu sõltub peamiselt vanemate elukohavalikust ega tohi hakata oluliselt vähendama lapse otseseks ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. 14.
3. Seega tuleb elatise võlgnevusest maha arvata kostja poolt perioodil aprill 2020 – märts 2021 2020 makstud elatis 584 + 510 + 600 = 1694 eurot. Makstud elatise mahaarvamise järel moodustab kostja elatise võlg hagejale perioodi 07.04.2020 – 31.03.2021 eest summas 1751,52 eurot (arvutuskäik: 3445,52 - 1694 = 1751,52 eurot). 15.

§ 100

lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette, so hiljemalt jooksva kuu 01. kuupäevaks. Kogu elatis, sh võlgnevus ja lapsele ettenähtud taskuraha tuleb maksta edaspidi hageja esindaja H.P.i pangakontole, mil loetakse elatise maksmise kohustus täidetuks.

§ 100lg 2 kohaselt H.P.

lapsega koos elava vanemana on kohustatud elatist kasutama lapse huvides, sh andma lapsele vajadust mööda taskuraha. 16. Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg.2 kohaselt hageja kannab menetluskulud , kui hagi jäetakse läbi vaatamata v. kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ja osaliselt lõpetab menetluse, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulusid kohus kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 8