lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Robert Ehrbachi poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Kohtuväline menetleja on R. Ehrbachi karistanud LS § 227 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. Kõigepealt märgib kohus vastuseks kaebuses eitatud taotlusele karistada R.Ehrbachi toime pandud rikkumise eest arestiga, et seadus seda ei võimalda. VTMS § 132 p 2 ei luba kohtul kaebuse lahendamisel teha otsust, mis raskendab isiku olukorda. Arest, mis seisneb isikult vabaduse võtmises, on raskeim väärteo eest kohaldatav karistus. Seega ei ole kohtul võimalik kaebemenetluses isikut, keda kohtuväline menetleja on karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega, karistada arestiga.
Ehrbachi puhul on tuvastatud. Kohtuväline menetleja leiab, et R.Ehrbachi süü on keskmisest suurem – kiirust on ületatud lg 4 ettenähtud süüteo alammäära lähedases määras, kuid kiiruse ületamine on olnud mitte vähem kui 67 km/h ja tegu on toime pandud tahtlikult. Kohus leiab, et R.Ehrbach süü talle süüks arvatava teo toimepanemisel on keskmine. Tegu on küll toime pandud tahtlikult, kuid R.Ehrbach rikkus ühte liiklusseaduse normi ja kiiruse ületamine oli toime pandud teo alammäära lähedases määras. Karistuse mõistmisel peab arvestama karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavateks asjaoludeks on kahetsus ja süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 3 4-21-1661 Kohus nõustub nende seisukohtadega. R.Ehrbach on kogu menetluse käigus teo toimepanemist tunnistanud ja tunnistas seda ka kohtuistungil. Samuti on ta toimepandud tegu kahetsenud ja kohus märgib, et kohtuistungil oli kahetsus siiras. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et R.Ehrbachil on kehtiv karistus kiiruse ületamise eest. Karistusregistri teatis /tl 22/ näitab, et R.Ehrbach on karistatud 22.10.2020 otsusega väärteoasjas nr 2316,20,006568 29.09.2020 toimepandud rikkumise eest LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 540 eurot. Karistus on täidetud 22.10.2020. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et olukorras, kus R.Ehrbach on 5 kuu möödumisel peale eelmist kiiruse ületamist toime pannud veel suuremas määras kiiruse ületamise, näitab, et eelmine karistus, milleks oli rahatrahv, ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Seega karistuse eripreventiivne eesmärk välistab seekord R.Ehrbachi karistamise rahatrahviga. Liiklusrikkumiste puhul tuleb arvestada ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Liikluseeskirjad on kehtestatud, et tagatud oleks kõikide liiklejate turvalisus. Kohtuväline menetleja on R.Ehrbachi karistanud juhitmisõiguse äravõtmisega. R.Ehrbach on kohtule avaldanud ja esitanud tõendid /tl 23-26/, et seljavigastuse tõttu on ta pidanud valima töö, kus füüsiline koormus on väiksem ja tööks ülevaatajana on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Seda kinnitab ka tööandja /tl 9-11/. Kohus märgib, et R.Ehrbach teadis juba enne õigusrikkumise toimepanemist, et tal on töö tegemiseks vaja mootorsõiduki juhtimisõigust. Ka see teadmine ei ajendanud teda õiguskuulekalt käituma. Seadus näeb konkreetselt ette, mis asjaoludel ei saa isikult juhtimisõigust ära võtta –
lg 2 – mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kohus, arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega tuleb lühendada. Kohus leidis, et R.Ehrbachi süü oli keskmine, ta tunnistas ennast toime pandud teos süüdi ja avaldas kohtuistungil siirast kahetsust. Eripreventiivsest karistuse eesmärgist tingituna ei ole teda võimalik karistada kergeima karistusega, s.o rahatrahviga. Samas, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid (s.o karistus eripreventiivset eesmärki), ei pea R.Ehrbachi puhul, keda esmakordselt karistatakse juhtimisõiguse äravõtmisega, see tähtaeg olema liiga pikk. Seeläbi saab R.Ehrbach loodetavasti jätkata peale karistuse ärakandmist oma erialast tööd, mis toetab tema edaspidist õiguskuulekat käitumist. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse tähtaja osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda R.Ehrbachi olukorda. Kohus karistab R.Ehrbachi LS § 227 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Juhindudes VTMS § 132 p 2 rahuldab kohus Robert Ehrbachi kaebuse, tühistab PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 26.03.2021. a otsuse väärteoasjas nr 2390,21,000039 määratud karistuse tähtaja osas ja teeb juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja osas uue otsuse. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.