← Eesti

2-20-2521/19

Obsah (7)§ 456§ 172§ 175§ 654§ 171§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 9. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2521 Tsiviilasi Tallinn, Tuulemaa t

) § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Ühtlasi tagastas maakohus avaldajale tasutud riigilõivust 100 eurot. 4.1. Avaldaja loobus avaldusest põhjusel, et nõue on täies ulatuses rahuldatud. Seda ei mõjuta asjaolu, et summa tasus menetlusväline kolmas isik. Puudutatud isik ei vaielnud vastu nõude 2

(4)täitmisele kolmanda isiku poolt. Kuna avaldaja saavutas kohtusse pöördumisel oma eesmärgi, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik ei toonud esile asjaolusid, mis lubaks arvata, et menetluskulude tema kanda jätmine on ebaõiglane. Samuti ei toonud ta esile, et avaldaja pöördus kohtusse asjatult. 4.
  1. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on kokku 8 t 30 min (sh
  2. mai 2020 menetlusdokumendi koostamine 4 t ja
  3. juuni 2020 menetlusdokumendi koostamine 4 t 30 min). Arvestades avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda (100 eurot), on tema õigusabikulu kokku 830 eurot. Koos hüvitamisele kuuluva riigilõivuga (25 eurot) tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja menetluskuluna 855 eurot. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  4. Puudutatud isik esitas
  5. jaanuaril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja suuruse osas. Ta palub uue määrusega jätta menetluskulud avaldaja või osaliste endi kanda. Juhul, kui menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda, siis määrata, et hageja menetluskulud koosnevad vaid riigilõivust 25 eurot. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - maakohus jättis põhjendamatult menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja ei saavutanud oma nõude rahuldamise mitte puudutatud isiku vastu avaldust esitades, vaid põhjusel, et korteriomandi järjekordne omanik ei osalenud avaldaja ja puudutatud isiku vahelistes suhetes ega teadnud detaile ja otsustas vaidlusaluse summa vabatahtlikult tasuda. Kolmanda isiku tegevus ei ole omistatav puudutatud isikule; avaldaja õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele. Lepinguline esindaja ei esitanud ühtegi dokumenti kohtu nõudmisel, avalduse esitas seaduslik esindaja, kelle kulud ei ole hüvitatavad. Avaldaja hüvitatavad menetluskulud koosnevad vaid riigilõivust.
  6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Koos vastusega esitas avaldaja täiendavad dokumentaalsed tõendid. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  7. veebruaril
  8. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osaliselt avaldaja kasuks väljamõistetud õiguskulude suuruse osas ja vähendab uue määrusega hüvitatavaid menetluskulusid. Määruskaebus rahuldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt. 8. Maakohtu määrus on vaidlustatud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

§ 456

lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on sama määrus ülejäänud osas jõustunud.

  1. Avaldaja esitas koos vastusega määruskaebusele taotluse täiendavate tõendite (puudutatud isiku vastus koos lisadega tsiviilasjas nr 2-20-18752) vastuvõtmiseks. Ilmselgelt pole tõend praeguse vaidluse ulatust arvesse võttes asjakohane ja selle vastuvõtmise taotluse menetlemine viivitaks asja lahendamist. Neil kaalutlustel jätab kohus taotluse menetlemata.
  2. Põhjendamatu on puudutatud isiku seisukoht, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada asjaoluga, et võlga ei tasunud puudutatud isik, vaid menetlusväline isik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluskulude jaotamisel ei ole oluline, kes kohustuse täitis, vaid see, et kohustus täideti pärast nõude esitamist. 10.
  3. Ainetu on puudutatud isiku väide, et menetlusvälise isiku tegevus ei ole talle omistatav. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud, et majandamiskulud, mille tasumist nõuti, on seotud talle kuuluva korteriga. Seega oli puudutatud isikul kohustus tasuda esitatud arvete eest. 3

(4)10.
  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg-st 1 tulenevalt võis menetlusväline isik täita puudutatud isiku kohustuse. VÕS § 78 lg-s 2 sätestatud üldreegli kohaselt võib võlausaldaja (avaldaja) keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast vaid juhul, kui võlgnik (puudutatud isik) vaidleb kohustuse täitmisele vastu. Puudutatud isik ei vaielnud vastu, vaid juhtis kohtu tähelepanu sellele, et avaldajal nõue puudub, kuna see on täies ulatuses rahuldatud. Menetlusvälise isiku käitumisega nõustudes tunnistas puudutatud isik avaldaja nõuet. 10.
  2. Määruskaebuse ega puudutatud isiku algse vastuse väited ei anna alust hinnanguks nagu oleks kohtusse pöördumine olnud põhjendamatu. Kostja vastus ei sisaldanud väiteid, mille alusel saaks korteriomanik keelduda korteriühistu majandamiskulude nõude rahuldamisest. 10.
  3. Seega jättis maakohus õigesti menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isiku käitumise tõttu tekkisid avaldajal menetluskulud. Kuigi puudutatud isik tunnistas avaldaja nõuet, oli ta sellele varasemalt vastu vaielnud ning avaldajal tuli esitada täiendavad seisukohad ja tõendid. Maakohus viitas menetlusõigusliku alusena

§ 172lg 1 teisele lausele.

Täpsem alus on sama seaduse § 168 lg 5, mis kohaldub hagita menetluses § 477 lg 1 kaudu (Riigikohtu

  1. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8339, p 15 esimene lõik;
  2. oktoobri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11). 11.

§ 175

lg 1 kohaselt on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku väitega, et maakohus ei põhjendanud diskretsiooniotsustust kooskõlas

§ 175lg-ga 1 piisavalt.

Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebuse lahendamisel kõrvaldada. 11.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et
  2. mai 2020 menetlusdokumendi koostamine oli vajalik ja põhjendatud. Maakohus võttis avalduse hagina menetlusse
  3. märtsi 2020 määrusega ja andis puudutatud isikule (määruse järgi kostja) 30-päevase vastamise tähtaja. Puudutatud isik sai määruse kätte
  4. aprillil 2020 ja võis seega vastata kuni
  5. maini
  6. Selle aja sees avaldaja nimel esitamine ja nõude selgitamine ei ole vajalik menetlustoiming. Sellist kohustust ei tulenenu hagejale viidatud määrusest ja ka

ei näe ette avalduse täiendamist ega selgitamist sellele vastamise tähtaja jooksul. Pigem takistas hageja esindaja tegevus asja menetlemist mõistliku aja jooksul. Seetõttu tuleb jätta avaldaja kulu täiendavalt 4 t ulatuses hüvitamata. Ülejäänud ajakulu osas ringkonnakohus nõustub maakohtuga. 11.

  1. Maakohus leidis, et puudutatud isik peab avaldajale hüvitama õigusabikulu lähtudes tunnihinnast 100 eurot, millele ei lisanud käibemaksu. Ringkonnakohus nõustub, et sellisena on õigusteenuse hind põhimõtteliselt kohane. Samuti tuleb avaldajal hüvitada riigilõiv. Kokkuvõttes peab puudutatud isik hüvitama avaldaja kuludest 475 eurot (= 4,5 × 100 + 25). Nimetatud summa on ka piisavalt kooskõlas vaidluse eseme ja menetluse käiguga. Seda ületavas osas tuleb maakohtu määrus tühistada.
  2. Tulenevalt maakohtu resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus

§ 654lg-st 2² juhindudes kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

13. Kaebus rahuldatakse osaliselt ning ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1, 172 lg 1 ja

§ 178lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

14.

§ 696

lg 1 teise lause ja

§ 178

lg 1 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.