-i nõuete kohaselt kätte hageja esitatud maksekorraldust ja ta ei saanud seega olla teadlik hagile vastamise tähtaja algusest. Väär on kohtu väide, et kostja on maksekorralduse ja kaaskirja kätte saanud 28.08.2020 AET-i kaudu. Kostja lisas tõendina väljavõtte e-toimikust, millest nähtuvalt on kostja esindaja L. Pihkva hageja maksekorralduse ja kaaskirja AET-i kaudu kätte saanud 07.10.2020. Kohus ei ole maksekorraldust kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 3111 lõigete 1 ja 6 kohaselt AET-i kaudu kätte toimetanud. Kohus on püüdnud menetlusdokumenti kostja esindajale edastada e-postiga ja lugeda see
Antud juhul puudus alus nimetatud sätte kohaldamiseks. Seega on kohus alusetult lähtunud
lõikest 1 ja lugenud maksekorralduse kostjale kättetoimetatuks 3 päeva jooksul selle saatmisest, s.o 28.08.
lõikele 1 kätte toimetatud 07.10.2020, millest alates hakkas kulgema hagile vastuse esitamise tähtaeg.
Vastavalt viidatud lahendile kirjeldas kohus määruses tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitas otsuse põhjendused. 9. Kohus leidis, et kaja on esitatud
Järgmiseks analüüsis kohus, kas antud vaidluse võis lahendada tagaseljaotsusega ning kas esineb alus menetluse taastamiseks põhjusel, et tagaseljaotsust ei saanud teha (
Kohus viitas
10.
lõige 3 sätestab, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Tsiviilasja toimikust ja KIS-ist nähtub, et kostja esindaja L. Pihkvale on 27.03.2020 menetlusse võtmise määrus, millega teda kohustati hagile vastama 20 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest, kätte toimetatud elektrooniliselt AET-i vahendusel 28.04.2020 kell 12:
lõikele 1 märkides, et sätte mõtte kohaselt saab hagile vastamata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-07, punkt 9). 13. Antud juhul on kostja lepinguline esindaja toonud mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et ta ei ole 24.08.2020 maksekorraldust kätte saanud. Kohus viitas
§-le 235. Kohus selgitas kostjale veelkord, et ei ole hageja 24.08.2020 maksekorraldust kostjale kätte toimetanud e-posti vahendusel ega lugenud seda
Kohus on tõesti 25.08.2020 edastanud kostja esindajale tähelepanu juhtimiseks ekirja teel nii maksekorralduse kui märkinud, et tuleb esitada hagivastus, kuid ei ole seal märkinud
Kostja esindaja on maksekorralduse 28.08.2020 kell 16:51 AET-i vahendusel vastu võtnud. Nimetatu nähtub mh nii KIS-ist, hageja 27.10.2020 esitatud menetlusdokumendi lisana esitatud AET-i väljavõttest kui kostja esindaja enda kaja lisana esitatud AET-i väljavõttest. Nii selgub kostja esindaja AET-i väljavõttest, et 24.08.2020 maksekorraldus (2-20-4799/11) on L. Pihkvale edastatud e-postiga avaliku e-toimiku kaudu 25.08.2020 ja dokument on vastu võetud 28.08.2020 AET-is kättetoimetamisega. Asjaolul, et L. Pihkva on maksekorralduse avanud alles 07.10.2020, ei ole tähtsust. Kohus juhtis veelkord tähelepanu
lõikele 3, mille kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, 3 2-20-4799 kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Asjaolu, et kostja esindaja on küll kinnitanud AET-is maksekorralduse vastuvõtmist, kuid ei ole koheselt vastuvõetud dokumenti avanud, on tema enda risk ega ole kaja rahuldamise aluseks.
lõike 1 mõttes, kuivõrd kostjale on menetlusdokumendid AET-is isiklikult kätte toimetatud. Kohus viitas ka
§-le 63 ja § 62 lõikele
lõike 5 järgi.
lõike 2 alusel jäid kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes
lõike 1 punktist 2 määrab kohus kajamenetluse kulude rahalise suuruse vajadusel kindlaks määrusega pärast määruse jõustumist. Kaja rahuldamata jätmise tõttu jäi rahuldamata ka kostja taotlus täitemenetluse peatamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 17. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega kaja rahuldada ja taastada menetlus. 18. Kohus kohaldas valesti
lõiget 3 ja jättis arvesse võtmata
lõigete 1 ja 6 kohased kättetoimetamise reeglid, mille järgi tuleb dokument kättesaadavaks teha AETi kaudu, mitte e-kirja teel. Kostja ei ole maksekorraldust AET-is vastu võtnud 28.08.2020, vaid alles 07.10.2020. 19. Kohus lähtus alusetult
lõikest 1 ja luges maksekorralduse kostjale kättetoimetatuks kolme päeva jooksul selle saatmisest, s.o 28.08.2020. Kohus ei ole viidanud ega põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas kostja esindajale menetlusdokumendi kättetoimetamist AET-i kaudu. Vale on seisukoht, et kohus ei lähtunud
Tegelikkuses on kohus lähtunud
lõike 1 eeldustest ning teinud kolme päeva möödumisel e-toimikusse vale märke kättetoimetamise lahtrisse, kuigi kostja esindaja ei ole tegelikult dokumenti vastu võtnud. Kohus ei ole arvesse võtnud kostja lisatud väljavõtet e-toimikust (kaja lisa 1), millest nähtuvalt on kostja esindaja L. Pihkva maksekorralduse esmakordselt AET-is avanud (st kätte saanud) 07.10.2020. Seega on põhjendatud lähtuda sellest, et kostjale on maksekorraldus ja kaaskiri vastavalt
4 2-20-4799 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 22. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb
Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub
lõike 6 ja § 659 alusel maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid praeguses määruses korrata. Siiski tuleb täiendada maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega kaja menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse kohta. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetlusega seotud kulud. 23. Kostja on määruskaebuses sisuliselt korranud kajas esitatud seisukohti, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud (
Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on teinud asjas
Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-53-13 (punkt 13) väljendatud seisukohale on kohus kaja lahendamisel kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust ning esitanud vaidlustatud määruses vastavad põhjendused. Asja materjalidest ei nähtu
24. Kostja tugines kaja esitamisel asjaolule, et talle ei toimetatud
-i nõuete kohaselt kätte hageja esitatud maksekorraldust, mistõttu ei saanud kostja teadlikuks hagile vastamise tähtajast. Kostja hinnangul on maakohus alusetult lähtunud
lõikest 1 ja lugenud maksekorralduse kostjale kättetoimetatuks kolme päeva jooksul selle 25.08.2020 e-kirjaga saatmisest, s.o 28.08.2020. Eeltoodu osas on maakohus vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et ei ole maksekorraldust kostjale kätte toimetanud e-posti vahendusel ega lugenud seda
Kostja esitatud etoimiku väljavõttest nähtuvalt on maksekorraldus kostjale edastatud kooskõlas
lõikega 3 avaliku e-toimiku (AET) kaudu, mille kaudu on kostjale maksekorraldus ka kätte toimetatud. Nagu maakohus õigesti osundas, nähtub maksekorralduse AET-i kaudu kostjale kättetoimetamine nii Kohtute Infosüsteemist (KIS) (24.08.2020 maksekorralduse kättetoimetamise kohta on KIS-is märge: „28.08.2020 16:51 AET-is kättetoimetamine (Leho Pihkva)“) kui ka kostja enda esitatud e-toimiku väljavõttest (alajaotuse „Kättetoimetamine“ juurest nähtub, et maksekorralduse kättetoimetamise viis on „AET-is kättetoimetamine“ ja vastuvõtmise kuupäev on 28.08.2020). Asjaolu, et kohus saatis kostjale maksekorralduse täiendavalt e-kirja teel, ei kujuta endast
lõike 6 rikkumist nagu määruskaebuses ekslikult leitakse.
lõike 6 kohaselt võib advokaadile menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. Nagu eelnevalt märgitud, kostjat esindavale advokaadile ongi kõnealune maksekorraldus sel teel (
Riigikohtu seisukoha järgi ei saa
lõike 6 rikkumiseks pidada menetlusdokumendi täiendavat saatmist e-kirjaga ilma, et kostjale oleks viidatud kättesaamise kinnitamise kohustusele või võimalusele lugeda menetlusdokument kätte toimetatuks saatmisega
Vaidlustatud määrusest ja kohtu 25.08.2020 e-kirjast nähtub, et kohus ei ole ekirjas eelmainitule viidanud.
lõike 3 teisele alternatiivile (menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata) tuleb lugeda dokument kätte saaduks 28.08.
Arvestades, et praegusel juhul oli tegemist märkega AET-i kaudu kättetoimetamise kohta („28.08.2020 16:51 AET-is kättetoimetamine (Leho Pihkva)“), võib eeldada, et sellist märget ei ole võimalik kohtul KIS-i ise märkida, vaid see tuleb automaatselt e-toimikust dokumendi vastuvõtmisel. Ringkonnakohus tegi selles osas 30.03.2021 päringu ka IT-abile, paludes selgitust, kas kõnealuse kättetoimetamise märke puhul on tegemist n-ö automaatse märkega, mis on seotud dokumendi e-toimikus vastuvõtmisega, või on sellist märget võimalik ka kohtutöötaja poolt käsitsi märkida. IT-abi teatas 31.01.2021 vastuseks järgmist: „AET-is kättetoimetamist ei saa kohtutöötaja märkida. Need märked tulevad ainult AET-ist, kui isik reaalselt dokumendi vastu võtab“. Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu arvamust, et antud juhul ei saanud maakohus märget maksekorralduse 28.08.2020 AET-i kaudu kättetoimetamise kohta käsitsi sisestada, vaid tegu on automaatse kirjega. Seega on alusetu kaebuse väide, et kohus tegi ise vale märke kättetoimetamise lahtrisse ning seoses sellega ei saa tegelikkusele vastata ka kaebuse väide, et kostja esindaja ei ole maksekorraldust 28.08.2020 AET-is vastu võtnud. 27. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-13-15 (punkt 11) leidnud, et kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Samas on menetlusosalisel siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle
Täiendavalt selgitas Riigikohus, et dokumendi
lõike 3 alusel kätte toimetatuks lugemisel on mh oluline, et infosüsteem teavitaks ka menetlusosalist ennast sellest, et mingi toimingu tegemisega kinnitab ta dokumendi kättesaamist. Praegusel juhul ei ole kostja esindaja esile toonud ega tõendanud, et ta nt 28.08.2020 e-toimikut üldse ei kasutanud või muid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et tal ei olnud võimalik kinnitada infosüsteemis 28.08.2020 dokumendi vastuvõtmist. Nagu eelnevalt märgitud, siis asjaolu, et kostja esindaja avas nimetatud maksekorralduse AET-is alles 07.10.2020, ei oma siinkohal tähendust. Kolleegium märgib täiendavalt, et tsiviilasjas, milles Riigikohus tegi lahendi nr 3-2-1-13-15 ja saatis asja tagasi ringkonnakohtule, tegi ringkonnakohus uuel läbivaatamisel järelepärimise justiitsministeeriumile selle kohta, mil viisil tekib infosüsteemi kanne dokumendi kättetoimetamise kohta. Justiitsministeeriumi selgituste kohaselt kuvab infosüsteem piisavalt selget teavet selle kohta, millised tagajärjed mingitel toimingutel on (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-13-44133, punkt 16). Seega on infosüsteem ehitatud üles selliselt, et menetlusosaline pidi aru saama, et dokumendi vastuvõtmisel seda avamata loetakse, et ta on kohtudokumendi kätte saanud ja selle saab lugeda talle kättetoimetatuks. Vastupidist praeguses asjas esiletoodud ega vähemalt põhistatud ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28. Maakohus rikkus
lõike 1 esimest lauset ja § 173 lõiget 2 ning § 463 lõike 2 kaudu kohalduvat § 438 lõiget 2, kui jättis määruse resolutsioonis otsustamata kaja menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse. Määruse põhjendustes on kohus küll õigesti märkinud viitega
lõikele 2, et kaja esitamisega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda, kuid vastav otsustus peab kajastuma ka määruse resolutsioonis (
Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. 6 2-20-4799 29. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud
30.
lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.