← Eesti

2-18-108360/86

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-108360 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Kaebuse hind 920 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepingulised esindajad Aivira Jatsuk ja Irina Bušujeva Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Võtta vastu XX apellatsioonimenetluses esitatud tõendid, v.a
  5. oktoobri
  6. a menetlusdokumendi lisa
  8. Võtta vastu YY apellatsioonimenetluses esitatud tõendid, v.a
  9. novembri
  10. a menetlusdokumendi lisa
  12. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
  13. Tühistada Harju Maakohtu
  14. mai
  15. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega: 4.
  16. Rahuldada hagi osaliselt. 4.
  17. Mõista YY-lt XX kasuks välja alates
  18. jaanuarist 2018 kuni
  19. aprillini 2018 elatis 485 eurot. 4.
  20. Mõista YY-lt XX kasuks välja alates
  21. aprillist 2018 kuni
  22. veebruarini 2021 elatis 2978 eurot. 4.
  23. Mõista YY-lt alates
  24. märtsist 2021 kuni XX täisealiseks saamiseni
  25. aprillil 2035 XX kasuks välja elatis, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. 2-18-108360
  26. Jätta menetluskulud YY kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  27. CC (ema) esitas XX (hageja, laps) nimel
  28. aprillil 2018 Pärnu Maakohtule YY (kostja, isa) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista kostjalt alates avalduse esitamisest välja elatise 250 eurot kuus. Isa esitas vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas
  29. mai
  30. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  31. Hageja esitas maakohtu nõudmisel
  32. juunil 2018 hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja alates
  33. jaanuarist 2018 kuni
  34. aprillini 2018 ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 650 eurot ning alates
  35. aprillist 2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruse elatise kuus.
  36. aprilli
  37. a kohtuistungil vähendas hageja möödunud kuude eest (alates
  38. aprillist 2018 kuni
  39. aprillini 2019) elatise nõuet 150 euro võrra ning palus elatise välja mõista kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. 2.
  40. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt olid vanemad kuni
  41. aprillini 2018 abielus ning nende abielust sündis XX.XX.XXXX tütar (hageja). Vanemate abielusuhted lõppesid
  42. aasta alguses ja alates sellest ajast elab laps koos emaga. Isa andis lapse ülalpidamiseks
  43. a veebruaris 100 eurot, aprillis 180 eurot ja mais 150 eurot. Sellest ei piisa lapse ülalpidamiseks ning ema kannab kõik lapse kulud oma ema abiga. Ema sissetulekuks on vanemapalk 1164 eurot 76 senti kuus ning alates
  44. a septembrist töötasu 1000 eurot kuus. Lisaks makstakse emale lapsetoetust 55 eurot kuus. Ema ostis laenuga korteriomandi ning tasub sõiduki eest liisingumakseid. Isa varaline seisund võimaldab maksta miinimumelatist. Isa sissetulek ei olnud kooselu ajal alla 2600 euro (neto). Isa esile toodud kulutuste suurus oma vajaduste rahuldamiseks kinnitab, et miinimumelatis on mõistlik. 2 2-18-108360 Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub keskmiselt 503 eurot kuus. Lapsel on erivajadused seoses tervisliku seisundiga. Laps sai
  45. a aprillis trauma, kui isa viskas ema ja lapse kodunt välja, ning tal on soovitatud külastada psühholoogi. Alates
  46. aprillist 2019 käib laps lasteaias. 2.
  47. Arvestades
  48. aastal enne hagi esitamist isa tehtud makseid ja seda, et isa suudab maksta lapsele miinimumelatist, on isal enne hagi esitamist tasumata 650 eurot. Kostja vastuväited
  49. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3.
  50. Kostja kinnitas, et tal on kohustus pidada oma last ülal, kuid mitte hageja nõutud ulatuses elatist makstes. Kostja on nõus tasuma elatist 150 eurot kuus ja tasub seda ka kohtumenetluse ajal. Kostja sissetulek oli keskmiselt 1200–1600 eurot kuus. Ta töötas Soomes ehitajana, kuid ajutise elamisloa pikendamata jätmise tõttu ei ole tal enam Soomes tööd. Alates
  51. detsembrist 2018 asus kostja tööle OÜ-s P töötasuga 520 eurot kuus (bruto). Kostjale kuulub 1-toaline korter, liisitud sõiduauto Toyota (
  52. a) ja mootorratas Kawasaki, mis ei ole töökorras. Kostja peab tasuma iga kuu eluasemelaenu tagasimakseid 312 eurot ja liisingumakseid. Soomes töötades üürib ta seal korterit ja kannab transpordikulusid. Lisaks hagejale peab kostja ülal ka oma teist alaealist last (QQ), mistõttu ei suuda ta maksta miinimumelatist. Teise lapse emaga sõlmis kostja kokkuleppe, mille kohaselt maksab ta teisele lapsele iga kuu 150 eurot elatist. Lisaks tuleb arvestada, et lapsele makstakse riiklikke peretoetusi. Kuna perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ei vasta lapse tegelikele miinimumvajadustele, tuleb lähtuda
  53. aasta uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“. Arvestades uuringut ja tarbijahinnaindeksi muutumist, on
  54. a seisuga lapse keskmine ülalpidamiskulu 291 eurot kuus. Sellest tulenevalt on lapse vajadused rahuldatud ka miinimumist väiksema elatise väljamõistmise korral. 3.
  55. Kuni aprillini 2018 elasid vanemad koos ja kostja täitis ülalpidamiskohustust vahetult, sh tasus iga kuu kommunaalkulude eest, teleteenuste ning lapse osade kulutuste eest. Maakohtu otsus ja põhjendused
  56. Harju Maakohus lõpetas
  57. mai
  58. a otsusega loobumise tõttu menetluse osas, milles hageja oli nõudnud alates
  59. aprillist kuni
  60. detsembrini 2018 elatist rohkem kui 100 eurot kuus ning alates
  61. jaanuarist kuni
  62. märtsini 2019 rohkem kui 120 eurot kuus. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks alates
  63. aprillist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 150 eurot kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda. 4.
  64. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - hageja on kostja tütar; - hageja elab koos emaga; - kostja on tasunud alates
  65. jaanuarist 2018 kuni
  66. aprillini 2018 hagejale elatist 325 eurot; - kostja on tasunud alates hagi esitamisest kuni
  67. märtsini 2019 elatist 150 eurot kuus; - kostjal on lisaks hagejale ka teine alaealine laps; - kostja on töövõimeline isik. 3 2-18-108360 4.
  68. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostjalt alates
  69. aprillist 2019 kuni lapse täisealiselt saamiseni välja mõista elatis 150 eurot kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub keskmiselt 300 eurot kuus ja kummagi vanema osa on 150 eurot kuus. Kohus peab lähtuma lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist. Eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad vahendid. Arvestada tuleb lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Elulaad sõltub vanemate varalisest seisundist. Kuigi hageja nõuab miinimumelatist, mille puhul ei pea lapse vajadusi tõendama, on kostja leidnud, et kahekordse miinimumelatise suurused kulud on ülepaisutatud. Seetõttu on vaja hinnata hageja igakuiste vajaduste suurust. Hageja väitel kulub lapse vajaduste rahuldamiseks iga kuu 503 eurot. Kostja on sellele vastu vaielnud ning leidnud, et põhjendatud vajadused saab rahuldada 291 euroga kuus. Kostja nõustus, et lapse riiete ja jalanõude kulu on 40 eurot kuus, hügieenikulu 10 eurot kuus, toidukulu 80 eurot kuus ja eluasemekulu 65 eurot kuus. Seega nõustus kostja ema esitatud kulutustega 195 euro ulatuses. Ema esile toodud ülejäänud kulud on osaliselt põhjendamata. Hinnates esile toodud kulusid kululiikide lõikes, on põhjendatud kulud on kokku 291 eurot 4 senti kuus, millele lisandub lasteaiakulu. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada, et kohustatud vanem oleks suuteline elatist maksma. Kuna kostja on tasunud menetluse vältel iga kuu 150 eurot elatist, suudab ta seda tasuda ning ei ole vaja hinnata kostja majanduslikku võimekust. Kuna kohus mõistab välja miinimumist väiksema elatise, ei anna kohus hinnangut ka ema majanduslikule olukorrale ega asjaolule, et lapsele makstakse riikliku peretoetust. 4.
  70. Kuna kostja tasus enne hagi esitamist elatist 325 eurot ja eluasemekulusid 270 eurot kuus, on kostja hagejat enne hagi esitamist vähemalt ½ ulatuses hageja vajaduste määrast ülal pidanud. Apellatsioonkaebus
  71. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt alates
  72. aprillist 2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja miinimumelatis ning alates
  73. jaanuarist 2018 kuni
  74. aprillini 2018 ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu kahjuhüvitis 650 eurot. Alternatiivselt palus hageja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seaduses sätestatud määras viivist. 5.
  75. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus üllatuslikult ja põhistamata seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub 300 eurot kuus. Seda järeldades ei arvestanud maakohus asjaolu, et nõue on esitatud miinimumelatise saamiseks ja lapse vajaduste tõendamiseks on kohtule esitatud tõendid. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et ema ostis eluasemelaenuga korteriomandi, mille laenu tagasimakseid ja kommunaalkulusid tuleb lapse vajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust määrates arvestada, ning seda kinnitavad tõendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulus
  76. aastal keskmiselt 503 eurot 34 senti kuus ja
  77. aastal lisandus lasteaia kohatasu. Isa ei ole tõendanud, et lapse vajadused on miinimumist väiksemad. 5.
  78. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotlused seoses isa varalise seisundi, sh välismaalt saadava sissetuleku kindlakstegemiseks. 4 2-18-108360 5.
  79. Maakohus jättis tuvastamata vanemate varalise seisundi, sh isa sissetuleku, ja kummagi vanema ülalpidamiskohustuse ulatuse. Isa ei ole tõendanud, et tema varaline seisund ei võimalda lapsele miinimumelatist maksta. 5.
  80. Maakohus jättis kohtuotsuse resolutsioonis lahendamata alates
  81. jaanuarist 2018 kuni
  82. aprillini 2018 esitatud tagasiulatuva elatisenõude. Vastustaja seisukoht
  83. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
  84. Tallinna Ringkonnakohus uuendas uute asjaolude ja tõendite esitamise tõttu
  85. novembri
  86. a määrusega asja arutamise, selgitas pooltele tõendamiskoormist ning andis kostjale täiendava tähtaja lapse miinimumist väiksemate vajaduste tõendamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et tõendite esitamata jätmise korral juhindub ringkonnakohus vaidlust lahendades sellest, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatise summa. Lisaks kohustas ringkonnakohus kostjat esitama kohtule kogu elatisenõuet puudutava ajavahemiku kohta (alates
  87. jaanuarist 2018) oma sissetulekuid puudutavad andmed. Lisaks palus ringkonnakohus esitada AS-il Swedbank kostja pangakonto väljavõtte, Maksu- ja Tolliametil andmed kostja maksutatava tulu kohta ning Ensol OÜ-l andmed kostjaga töölepingu sõlmimise ja tema töötasu suuruse kohta.
  88. Kostja esitas tõendid oma sissetulekute ja lapsele tasutud elatise kohta, kuid ei esitanud lapse vajaduste tõendamise kohta vastuväiteid ega tõendeid. Samuti ei esitanud kostja seisukohta ringkonnakohtu kogutud tõenditele.
  89. Hageja jäi varem esitatud nõuete juurde ja juhtis tähelepanu mh sellele, et kostja pangakonto väljavõtted kinnitavad seda, et tal on miinimumelatise tasumiseks piisavalt raha. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  90. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
  91. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma lapse ülalpidamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras miinimumelatist või on alust mõista kostjalt välja sellest väiksem elatis, sh aja eest enne hagi esitamist.
  92. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus vääralt seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub 300 eurot kuus. 12.
  93. Ringkonnakohus märgib, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). 5 2-18-108360 Riigikohus on korduvalt selgitanud, et miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu
  94. juuni
  95. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Olukorras, kus ülalpidamist maksma kohustatud vanem leiab, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus on tegelikult väiksem, kui ülal nimetatud eelduslik kulutuste suurus, peab see vanem ka oma väidetud asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi ka tõendama. Riigikohus on möönnud, et iseenesest saavad PKS § 102 lg 2 tähenduses miinimumist väiksema elatise väljamõistmise alusena käsitatavaks mõjuvaks põhjuseks olla mh lapse miinimumist väiksemad vajadused, st kohus saab mõista vanemalt välja miinimumist väiksema elatise, arvestades mh kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad, kuid seda vaid juhul, kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu
  96. juuni
  97. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). 12.
  98. Eeltoodut arvestades juhindus maakohus iseenesest õigesti sellest, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise nõuet esitades ei pea hageja tõendama oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, kuid asus ekslikult lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse vähendama kostja paljasõnaliste vastuväidete alusel. Kuna praegusel juhul väitis kostja, et lapse ülalpidamiskulud on miinimumist väiksemad, kuid ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused on tegelikult miinimumist väiksemad, ei olnud maakohtul alust tuvastada miinimumist väiksemaid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja tugines hagile vastuväiteid esitades üksnes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
  99. a novembris koostatud uurimusele „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ ning viitas viimases vastuses ringkonnakohtule ka Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis: uuringu lõpparuanne“, mille kohaselt kulub keskmiselt lapse vajaduste rahuldamiseks väiksem summa. Nimetatud uuringud kinnitavad Eesti laste keskmist ülalpidamiskulu suurust, kuid ei tõenda seda, et ka hageja ülalpidamiskulud on miinimumist väiksemad. Seetõttu ei saa kohus nende alusel tuvastada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub miinimumist väiksem summa. 12.
  100. Ülaltoodut arvestades ei ole kostja tõendanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused on väiksemad kui kahekordne miinimumelatise suurus, mistõttu juhindub ringkonnakohus vaidlust lahendades eeldusest, et lapse ülalpidamiseks kulus vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale
  101. aastal 250 eurot kuus,
  102. aastal 270 eurot kuus ning 2020 ja
  103. aastal 292 eurot kuus. Seda arvestades ei hinda kolleegium ka lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse kohta esitatud tõendeid.
  104. Maakohus jättis vaidlust lahendades nõuetekohaselt välja selgitamata ka isa varalise seisundi ja sellest tulenevalt kummagi vanema osa lapse ülalpidamiskulude kandmisel. 6 2-18-108360 13.
  105. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust PKS § 105 lg 3 järgi osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on selgitanud, et selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt viimati Riigikohtu
  106. juuni
  107. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 22). Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu ka sellele, et kohus peab tuvastama vanema varalise seisundi ning kui kostja ei esita neid andmeid omal algatusel, saab kohus TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 järgi kohustada menetlusosalist oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta tõendeid esitama või koguda neid ise (vt nt Riigikohtu
  108. aprilli
  109. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 22). Lisaks on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt Riigikohtu
  110. aprilli
  111. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14). 13.
  112. Praegusel juhul tõi hageja esile, et isal on suurem sissetulek kui emal. Samas esitas hageja elatise nõude selliselt, et nõudis isalt miinimumvajaduste rahuldamist pooles ulatuses. Hageja väitel oli hagi esitamise ajal ema sissetulekuks vanemapalk 1164 eurot 76 senti kuus. Alates
  113. a septembrist on ema töötasu 1000 eurot kuus. Ringkonnakohtule täiendavalt esitatud tõendite kohaselt on ema töötasu keskmiselt 1125 eurot kuus (II kd, tl 130). Kostja väitel oli tema sissetulek varem 1200–1600 eurot kuus, kui ta töötas Soomes ehitajana, kuid see on oluliselt vähenenud. Kostja esitas maakohtule tõendi, mille kohaselt on tema töötasu alates
  114. detsembrist 2018 OÜ-s P 520 eurot kuus (bruto). Apellatsioonimenetluses esitas kostja pangakonto väljavõtted talle tehtud töötasu ülekannete kohta, mille kohaselt on kostja saanud T OÜ-lt
  115. a jaanuari ja veebruari eest tasu 1649 eurot 51 senti, sama aasta veebruaris ja märtsis R OÜ-lt tasu 1335 eurot ning alates
  116. aasta detsembrist E OÜ-lt töötasuna keskmiselt 845 eurot kuus (neto). Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi kohaselt on OÜ P deklareerinud kostjale
  117. a detsembris tehtud töötasu väljamakse 23 eurot 76 senti, R OÜ
  118. aasta veebruaris ja märtsis tehtud töötasu väljamaksed 886 eurot 48 senti ja 561 eurot 22 senti ning alates
  119. a detsembrist on E OÜ deklareerinud kostjale tehtud töötasu väljamakseid keskmiselt 982 eurot kuus. Lisaks esitas E OÜ kohtule kostjaga
  120. detsembril 2019 sõlmitud töölepingu, mille kohaselt koosneb kostja töötasu põhipalgast 540 eurot kuus (bruto) ja lisatasudest, sh välislähetuses viibitud päevade eest päevaraha 50 eurot kuus (neto), ning töölepingu muudatuse, mille kohaselt on kostja põhipalk alates
  121. veebruarist 2020 700 eurot kuus (bruto). Maakohtule AS Swedbank esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt oli
  122. jaanuari
  123. a seisuga kostja arvelduskonto algsaldo 2730 eurot 93 senti ja
  124. oktoobri
  125. a seisuga lõppsaldo 2598 eurot 80 senti, sh laekumiste käive 24 386 eurot 82 senti, s.o keskmiselt 2439 eurot kuus. Ringkonnakohtule esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli
  126. novembri
  127. a seisuga lõppsaldo 1327 eurot 45 senti ning laekumiste käive alates
  128. oktoobrist 2018 kuni
  129. novembrini 2020 52 972 eurot 85 senti, s.o keskmiselt 2119 eurot kuus. Eelnevat arvestades on vanemate varaline seisund nende kohtus esile toodud ja tõendatud töötasu arvestades võrdväärne, kuid kostja pangakonto laekumised kinnitavad, et tegelikult on kostjalt rohkem sissetulekuid, kui ta kohtus väidab. Seetõttu ei ole alust mõista kostjalt hageja kasuks PKS § 105 lg 3 alusel väiksemat elatist kui pool elatise miinimummäärast. 7 2-18-108360
  130. Ringkonnakohtu hinnangul ei kostja varalist seisundit arvestades põhjendatud ka PKS § 102 lg 2 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimumist väiksemat elatist. 14.
  131. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olles sellises olukorras, peab vanem PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellisel juhul võib kohus mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Seejuures võib elatise vähendamise aluseks olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu
  132. märtsi
  133. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18;
  134. veebruari
  135. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12;
  136. juuni
  137. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p d 28.1–28.2;
  138. märtsi
  139. a otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 174 16, p 13). Eelnevat arvestades tuleb kohtul igal üksikjuhul kaaluda, kas arvestades kõiki vaidluse asjaolusid esineb kaalukas põhjus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks või elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. 14.
  140. Praegusel juhul ei ole kostja toonud esile ja tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust mõista välja miinimumist väiksem elatis. Ainuüksi asjaolu, et kostja tasub ka oma teisele alaealisele lapsele elatist 150 eurot kuus ning hageja saab vajaduste rahuldamiseks lapsetoetust, ei anna alust elatise suurust PKS § 102 lg 2 alusel vähendada. Kostjal on piisavalt vara, mille arvel miinimummääras elatist maksta, sest kostja pangakontole laekub keskmiselt üle 2000 euro kuus.
  141. Eelnevat arvestades on hagejal õigus saada kostjalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatist, sh PKS § 108 järgi aja eest enne hagi esitamist. 15.
  142. Hageja soovis saada alates
  143. jaanuarist kuni
  144. aprillini 2018 kostjalt elatist 650 eurot. Nimetatud ajavahemikul oli hagejal õigus saada miinimumelatisena kokku 900 eurot (3*250 eurot + 150 eurot (18 päeva eest)). Hageja võttis kohtumenetluses omaks, et kostja on tasunud selle ajavahemiku eest elatist 325 eurot ja kandnud korteriga seotud kulud 270 euro ulatuses, millest lapse osa on 1/3, s.o 90 eurot. Seega on kostja kandnud lapse kulusid 415 euro ulatuses ning hagejal on saamata elatis 485 eurot (900–415). Seega ei ole hageja tagasiulatuva elatise nõue 165 euro ulatuses põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks alates
  145. jaanuarist kuni
  146. aprillini 2018 välja mõista elatis 485 eurot. 15.
  147. Hageja soovis saada alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni miinimumelatist ja oli nõus vähendama oma nõuet kostja menetluse ajal tasutud elatise võrra. 8 2-18-108360 Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on hagejal õigus saada alates hagi esitamisest
  148. aprillil 2018 elatist 9428 eurot, sh
  149. aasta eest 2100 eurot (100+8*250),
  150. aasta eest 3240 eurot (12*270),
  151. aasta eest 3504 eurot (12*292) ja
  152. aasta jaanuari ja veebruari eest 584 eurot (2*292). Kostja on tasunud kohtumenetluse ajal, s.o alates
  153. a aprillist kuni
  154. a oktoobrini elatist 150 eurot kuus, s.o kokku 6450 eurot. Seega on kostjal kohtule teadaolevalt kohtumenetluse ajal tasumata 2978 eurot (9428–6450). Juhul, kui kostja on jätkanud kohtumenetluse ajal iga kuu 150 euro suuruse elatise maksmist, siis on kostjal tasumata 2378 eurot (2978–4*150). Arvestades seda, et kohtule ei ole esitatud tõendeid viimaste kuude elatise maksmise kohta, ei saa kohus neid oletatavaid makseid arvestada ning mõistab kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni välja elatise 2978 eurot. 15.
  155. Alates
  156. märtsist 2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni on kostja kohustatud tasuma elatist PKS § 101 lg 1 järgi ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, mis otsuse tegemise aja seisuga on 292 eurot kuus.
  157. Ringkonnakohus võtab vastu poolte apellatsioonimenetluses esitatud tõendid, v.a hageja
  158. oktoobri
  159. a menetlusdokumendi lisa 10 (fotod lapse näolööbe kinnituseks) ja kostja
  160. novembri
  161. a menetlusdokumendi lisa 4 (video selle kinnituseks, et ema käitub lubamatult), mille kolleegium jätab TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, sest neil asjaoludel ei ole elatise vaidluse lahendamisel tähtsust.
  162. Kuigi ringkonnakohus rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt, on praegusel juhul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja pöördus kohtu poole miinimumelatise saamiseks ning hageja nõue oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, v.a tagasiulatuva elatise nõue 165 euro ulatuses, s.o marginaalses ulatuses. Kuigi hageja oli kohtumenetluses nõus vähendama oma nõuet ulatuses, milles kostja oli tasunud kohtumenetluse ajal elatist, ja ringkonnakohus mõistis kuni otsuse tegemiseni kostjalt välja tasutud elatise võrra väiksema elatise, ei anna see alust jaotada menetluskulusid ülal märgitust erinevalt, sest ka hageja nõudest osalise loobumise korral peaks kostja TsMS § 168 lg 5 järgi kandma menetluskulud, kuna ta rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.