Adressaadile XXXXXXX on VTMS § 54-2 lg 1 ja
Trahviteade on avalduse alusel ümber vormistatud Henno Rüütlile /VTT tl 2-4/. 12.10.2020 esitas Henno Rüütli lepinguline esindaja Matis Rüütel kaebuse trahviteatele 223020120917 /VTT tl 9-18/, milles palus tühistada trahviteade. 14.10.2020 on PPA /VTT tl 30/ VTMS § 54-6 lg 6 alusel väärteomenetluse uuendanud ja väärteotoimik on edastatud menetluse läbiviimiseks väärteo toimepanemise koha järgsele politseiasutusele. Kaevatav otsus. PPA Lääne Prefektuuri Kuressaare PJ 21.12.2020 otsusega väärteoasjas 2230,20,120917 /VTT tl 154-161/ karistati Henno Rüütlit järgmise rikkumise eest – 04.09.2020 kell 18.20 Muhu vallas Saare maakonnas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 78,8 km Henno Rüütel juhtis mootorsõidukit Sregistreerimismärgiga xxxxxxxx asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kiirusega 59 km/h +/- 4 km/h, ületades sellega liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 5 km/h võrra. Rikkumine fikseeritud mobiilse dokumenteeriva laser-kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 sn 953197 poolt Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond, Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 78,8 kilomeetril, suunaga Liiva-Viira suunas. Mobiilse kiiruskaamera asukoht koordinaatidel X:6496405, Y:455143. Rikkus
Väärteo kvalifikatsioon
Henno Rüütlit karistati
Kaebus ja kohtuvälise menetleja seisukohad. 04.01.2021 saabus Pärnu Maakohtusse Henno Rüütli kaitsja Matis Rüütli poolt esitatud kaebus /tl 3-12/. Kaebaja vaidlustas väärteootsuse 2230,20,120917 täies ulatuses. Kaebuse esitaja taotles algatada VTMS § 54-6 lg 6 teise lause osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse; tühistada väärteootsus ja lõpetada väärteomenetlus; jätta menetluskulud PPA kanda. Kohtuväline menetleja avaldas /tl 35a-41/, et ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega, palus jätta väärteootsuse muutmata, kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /VTT tl 129-131/ ja väärteootsuses olevad väärteokirjeldused kattuvad. Henno Rüütel tunnistas kohtuistungil, et tema juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit Sreg.nr xxxxxxxx. Kiiruse mõõtmine 2 4-21-6 Liiklusseaduse (edaspidi
) § 2 p 28-1 kohaselt liiklusjärelevalve on riiklik järelevalve liikluse ja maastikusõidukite liikumise üle. Liiklusjärelevalvet käsitleb
14.peatükk.
, § 199 lg 1 p 4 sätestavad, et liiklusjärelevalvet võib teostada teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga.
Lõige 2 nõuab, et liiklusjärelevalve teostaja peab tundma järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite kasutamise juhendeid ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks. VTT tl 38 on I.Nuut koostanud kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 paigaldusprotokolli, mille kohaselt kiirust on mõõdetud kiirusmõõtesüsteemiga PoliScan FM1, mis on teisaldatav tehniline vahend. VTT tl 37 olev Alarmtec tunnistus näitab, et Indrek Nuut on osalenud 01-02.07.2020 PoliScan-speed kiiruse mõõtmise süsteemi koolitusel. Tunnistuse kohaselt on koolitusel osaleja ettevalmistus piisav, et paigaldada ja kasutada PoliscanSpeed mobiilset kiiruse mõõtesüsteemi POLISCAN FM1 Firmware versiooniga 4.4.5. Tõend kinnitab, et Indrek Nuut liiklusjärelevalve teostajana vastas
Scan FM1 paigaldusprotokollis /VTT tl 38/ on märge – kiirusmõõtesüsteemi seerianumber 953197, taatlevuse algus 28.02.2020, lõpp 28.02.
2 kohaselt on käesoleval juhul mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Riigikohus on otsuse nr 4-17-5471 punktis 17 leidnud: „Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatusest mõõteseaduse mõttes ei tulene aga automaatselt mõõtetulemuse usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. mai 2015. a otsus asjas nr 3-1-139-15, p 6.2). Mõõtetulemuse usaldusväärseks lugemiseks näeb liiklusseadus kiirusemõõtmisele ette mitmed lisanõuded.
lg 6 kohaselt tuleb mõõtevahendi kasutamisel järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Mõõtetegevusele sätestab täiendavad nõuded ka
juuni
lg 1 p 4 sätestatud liiklusjärelevalvet teisaldatava tehnilise vahendiga jälitustoiminguks. Kaebuse esitaja leidis, et lubatav ei saa olla olukord, kus kiirusmõõtesüsteemi paigaldamisel on võimalik kiirusmõõtesüsteemi paigalduse nõuetekohasust fikseerida paigaldusprotokollis vaid ühe risti tegemisega kastikesse, kui kiirusmõõtesüsteemi enda paigaldamiseks on ette nähtud 16 tundi koolitust ja kiirusmõõtesüsteemi kasutusjuhendiks on olemas 136 lehekülge materjali. See ei ole mõistlik, proportsionaalne ega kooskõlas hea halduse tavaga, rääkimata sellest, et see ei anna mingisugust tegelikku ülevaadet reaalsest paigaldamise nõuetekohasuse järgimisest Kohtu seisukoht. Liiklusseaduse § 199 lg 7 alusel on Vabariigi Valitsus 16.06.2011 vastu võtnud määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Määruse 3.peatükis on reguleeritud automaatse kiirusmõõtesüsteemiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika. Määruse § 14 lg 3 kohustab kiirusmõõtesüsteemi paigaldamise kohta paigaldajal koostama protokolli. Käesoleval juhul on protokoll koostatud /VTT tl 38/. Kohtule on esitatud ka tõend, et I.Nuut on läbinud kaitsja poolt viidatud 16-tunnise koolituse ning I.Nuut on kinnitanud, et on järginud süsteemi paigaldamisel kasutusjuhendi nõudeid. Kohtule jääb arusaamatuks kaebuse esitaja etteheide protokolli formaadi puudulikkuse kohta ja selle kohta, et vaid ühe risti märkimisega, et on kontrollitud kiirusmõõtesüsteemi töökorras olekut, ei ole võimalik kontrollida, kas süsteem oli töökorras. Kohus märgib, et kasutusjuhend (p 7.3) näitab, et süsteem võimaldab seadme abil mõõtmistoiminguid teha alles siis kui kõik enesetestimise testid on edukalt läbitud. Protokollist on näha, et töökorras oleku kontrolliks on vajalik, et enesetestimine on toimunud tõrgeteta. Kasutusjuhendi punkt 9 näitab, et pärast enesekontrolli käigus tehtud mõõteseadme esialgset kontrolli jääb mõõtmisel eneseseire püsivalt aktiivseks. Selle käigus võib süsteem koostada olekuteateid. Tunnistaja I.Nuut on kirjeldanud süsteemi seadistamist, paigaldamisel järgis kasutusjuhendit, suurema osa seadistamisest teeb aparaat ise. Kui süsteem ei ole korralikult seadistatud, siis ta ei hakka tööle - ei mõõda kiirusi, pildid ei tule juhendile vastavad. Süsteemi enesetestimise käigus tuleb kontrollida järelhäälestust. Kontrollib, et sõidujälg kujuneks võimalikult pikaks, et kvaliteet oleks vähemalt 9 (juhendi järgi peab olema üle 4). Teeb alati enne mõõtmist mitu proovifotot, et mõõtmisel midagi ees ei oleks. Ja seekord ei olnud midagi ees. I.Nuudiga kokkulangevalt on süsteemi seadistamise protsessi kirjeldanud asjatundja Marit Mets /tl 79-85/. Asjatundja kinnitas, et mõõtmistulemus ei sõltu kaamera asukoha koordinaatidest. 6 4-21-6 Seega on nii asjatundja kui tunnistaja kinnitanud ja see tuleb ka kasutusjuhendi punktist 5.2, et süsteem kontrollib iseseisvalt mõõteväärtuste tekkimise täpsust, kui nõutud kvaliteeti ei saavutata, jäetakse mõõteväärtus kõrvale. Asjatundja M.Mets selgitas, et kvaliteeti saab kontrollida kui vaadata fotot, kus andmeanalüüsi ruuduke peab olema osaliselt tee peal ja osa sõidukist. VTT tl 8 on näha, et kontrollruut asub auto esiosas keskel ja kontrollruudu sisse jääb ka tee. Kokkuvõtvalt kohus tuvastas, et süsteemi on kasutatud vastavalt kasutusjuhendile, paigaldamise kohta on koostatud õigusaktis nõutud paigaldusprotokoll, süsteem on fikseerinud nõutava kvaliteediga andmed. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt välja toodud eksimused kiirusmõõtesüsteemi paigaldamisel ja kasutamisel ei ole tõendamist leidnud või need eksimused ei mõjutanud mõõtmise tulemusi. Seega kinnitavad kohtus uuritud tõendid, et käesolevas asjas on mõõtetulemus usaldusväärne. Kaebuse esitaja leidis, et Liiva asula liiklusõnnetuste olemus ega ka arvukus ei viita suurematele kiirustele või kõrgenenud ohule, mistõttu on automaatse kiirusmõõtesüsteemi paigaldamine Liiva asulas suunaga Kuivastu poole seadusandja tahte kohaselt põhjendamatu ja hea haldustava valguses lubamatu. I.Nuut selgitas, et kiirusemõõtesüsteemi paigaldamisel arvestatakse infot kogukonnalt, piirkonnapolitseinikelt, välijuhilt, kus piirkonnas on tõenäosus, et kiirust ületatakse. Kohtu seisukoht. VTT tl 121-126 on vaadeldud Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteed alates LiivaNõmmküla tee ristist kuni asulat lõpetava liiklusmärgini suunaga Kuressaare poole Liiva alevis Muhu vallas Saare maakonnas, mis näitab, et kiiruskaamera oli paigutatud Liiva asulasse, mida läbib Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee. Tl 21-27 on kirjavahetus liiklusõnnetustest Liiva asulas, mille kohaselt Liiva asulas on aastatel 2015-2020 registreeritud 3 liiklusõnnetust aastal 2020. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et Liiva asulas on viie aasta jooksul registreeritud 3 liiklusõnnetust ei tõenda, et Liiva asulas kiiruse mõõtmine ei ole asjakohane. Kohus leiab, et iga autojuht, kes on Saaremaale saabunud praamilt tulnud ja sõitnud Kuressaare poole, teab, et Liiva asulaks ei ole praamilt saabujate kolonn hajunud. Autod sõidavad seal pikas rivis ja juhile ei jää kuidagi Liiva asula märkamata, sest ees liikuvate autode kiiruse mahavõtmine mõjutab tagantpoolt liikujaid isegi palju varem kui saabub asula märk ning seal liiklemine nõuab juhilt täit tähelepanu. Tl 50-52 PPA liiklustalgute korraldamiseks kogutud info näitab, et kodanikud on RistiVirtsu-Kuressaare maanteed pidanud juhtide liikluskäitumise poolest probleemseks, eraldi on välja toodud ka Liiva asula. Probleemidena on välja toodud kiiruse ületamised, ohtlikud möödasõidud, pöörete sooritamine ohtlik. Kohus leiab, et Kiirusemõõtmise statistika 04.09.2020 kell 15.25-19.35 näitab, et 5 % juhtidest (62 juhti 1168-st) ületas Liiva asulas lubatud kiirust /tl 53-56/, mis on keskmiselt 15 juhti tunnis, seega keskmiselt iga 4 minuti järel toimus kiiruse ületamine. Vaatlusprotokoll /VTT tl 121-126/ ja H.Rüütli ütlused kinnitavad, et H.Rüütel pööras kõrvalteelt Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteele teelt, mille kaudu saab minna Liiva Coopi poodi ja teisel pool teed asuvatesse poodidesse. H.Rüütel on kiiruse ületamist ise põhjendanud sellega, et liiklust oli omajagu, sooritas parempööret ja nägi, et tagant tulevad autod lähenevad, kiirendas ja siis käiski sähvatus. Kohus leiab, et H.Rüütli poolt tehtud manööver, millega kaasnes kiiruseületamine, oli ohtlik. H.Rüütli tähelepanu oli suunatud sellele, et ta jõuaks peateele pöörata enne autode kolonni ja selleks pidi ta intensiivselt kiirendama, mille käigus ületas kiirust. 7 4-21-6 Kohus märgib, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad selgelt, et Liiva asula on koht, kus liiklusohutuse tagamiseks on vaja liiklust rahustada ja automaatse kiiruskaamera paigutamine Liivas asulasse sel eesmärgil on igati põhjendatud. Henno Rüütel tunnistas kohtuistungil, et teadis, et liikleb asulas. VTT tl 42-43 on vaatlusprotokoll. Vaadeldud on Liiva-Nõmmküla teed mööda Liiva asulasse sissesõitu kuni Liiva-Nõmmküla tee ja Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee ristmikuni. Teele jääb Liiva asula algus, kiirusepiirangu 70 märk ja asula märk 571, kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord, s.h
Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et H.Rüütli kiirust mõõdeti asulas ehk alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et H.Rüütel on toime pannud väärteo, mida talle väärteootsuses süüks arvatakse. H.Rüütel, sõites asulas kiirusega 55 km/h, rikkus
lg 1 p 2 ja tema poolt toime pandud tegu täidab
Kohus leiab, H.Rüütli ütlustest tuleneb, et pöörde sooritamisel oli tema tähelepanu suuantud tagant lähenevatele autodele ja kiirendas, et nendele mitte ette jääda. Seega ta oma sõidukiirust ei pannud tähele, kuid selliselt kiirendades pidas ta võimalikuks, et kiirus läheb lubatust suuremaks. Seega pani H.Rüütel teo toime kergemeelsusest. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. H.Rüütel on talle süüks arvatud
S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Henno Rüütel poolt toime pandud tegu vastab
lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
Kohtuväline menetleja on H.Rüütlit karistanud rahatrahviga 10 trahviühikut s.o 40 eurot. Kaebuse esitaja tõi välja, et enne automaatset kiirusmõõtesüsteemi ei paiknenud kaebaja sõidutrajektooril osutusmärki „automaatkontroll“ (s.t. liikumistrajektooril Liiva-Nõmmküla ja sealt edasi Kuressaare poole). Vastav osutusmärk paiknes enne Liiva asulat Kuivastu poole Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteel. Seega on osutusmärgi abil antud osadele liiklejatele (Kuivastu poolt Liiva asulasse sisenejatele) teada automaatse kiirusmõõtesüsteemi olemasolust ja osadele mitte (igast muust suunast Liiva asulasse sisenejad), mis toob kaasa lubamatu ebavõrdse kohtlemise. Kaebajal ei olnud seega ühelgi viisil võimalik enne automaatse kiirusmõõtesüsteemi mõõtealasse jõudmist näha osutusmärki „automaatkontroll“. Automaatse kiirusmõõtsesüsteemi foto alusel isiku trahvimine ei ole lubatud, kui trahvitava isiku liikumistrajektooril ei olnud osutusmärki „automaatkontroll“. Kui automaatsete kiirusmõõtesüsteemide kasutamise eesmärk on liikluse rahustamine, peab olema mõõtekoht tähistatud. Selline nõue tuleneb selgelt SE 752 seletuskirjast ja arutamisest riigikogus. EVS 613 standard – automaatse kiiruskontrolli teostamisel pannakse märk 559a 500m kuni 1000m kaugusele sõidusuunas enne esimest kiiruskaamerat. Märki 559b tuleb kasutada enne esimest kiiruskaamerat pärast kiiruskontrollilõigul olevaid suuremaid ristmikke. 8 4-21-6 Kohtuväline menetleja leidis, et PPA lähtub liiklusjärelevalve teostamisel ja liiklussüütegude menetlemisel Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest, mitte Riigikogu istungitest või seaduse eelnõudest. Liiklusmärkide kasutamist reguleerib 22.02.2011 määrus Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele. Määruse § 14 lg 1 kohaselt teatavad osutusmärgid kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ning teiste objektide paiknemisest. Määrus käsitleb liiklusmärke 559a ja 559b „automaatkontroll“ osutusmärkidena. Ükski viidatud ja kehtivatest õigusaktidest ei sätesta, et kiirusmõõtesüsteem peab olema tähistatud liiklusmärgiga automaatkontroll. Osutusmärgi kirjeldamine õigusaktis ei tee selle kasutamist kohustuslikuks. Selle kasutamist ei tee kohustuslikuks ka Riigikogu istungil arutatu. Kuna osutusmärgi „automaatkontroll“ kasutamine ei ole kohustuslik, ei muuda selle puudumine, olemasolu või mittemärkamine mobiilse kiiruskaamera poolt mõõdetud kiiruseületamist õigustühiseks. Osutusmärk oli paigaldatud Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteele enne Liiva asulat Kuivastu poolt asulasse sisenejatele. Tunnistaja I.Nuut kirjeldas, et sel korral oli märk automaatkontroll paigaldatud asula Kuivastu poolsesse otsa enne asula märki. Rohkem märke ei paigaldanud, seda kohustust ei ole pandud, et märk peaks olema iga teeotsa peal. Kohtu seisukoht. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kiirusmõõtesüsteemi paigaldaja I.Nuut pani osutusmärgi Automaatkontroll enne mõõteseadet liiklejate trajektoorile, kes sisenesid Liiva asulasse mööda Kuivastu-Kuresssaare maanteed Kuivastu sadama poolt. Seega nendele juhtidele oli kiiruse mõõtmisest automaatse kiiruskaameraga osutusmärgiga Automaatkontroll teada antud. Kohus leiab, et eeltoodu tõttu ei ole käesolevas asjas vaja lahendada küsimust, kas õigusaktid kohustavad ametnikku märki Automaatkontroll paigaldama enne automaatse kiirusmõõtesüsteemiga kiiruse mõõtmist. Kohtus on leidnud tõendamist, et märk oli olemas. Käesolevas asjas omab tähtsust, et peale ristmikku, kust H.Rüütel pööras KuivastuKuressaare maanteele automaatkontrolli märki enne kiiruskaamerat ei olnud. Selle asjaolu üle ei ole vaidlust. Märgi puudumise tõttu tema liikumistrajektooril leiab kaebuse esitaja, et teda kiiruse ületamise eest karistada ei saa. I.Nuut on selgitanud, et märgi ülespaneku kohta ei ole mingit seadusesätet, ei ole kirjas kui kaugel märk peaks olema kiirusmõõtesüsteemist. Reeglina alati paigaldab automaatkontrolli osutusmärgi. Valib koha, kus kiirust mõõta, paigaldab märgi ja alustab seadme ülespanemist. Lähtub märgi paigaldamisel liiklusvoost, paneb märgi ohtlikumasse suunda, kus on rohkem liiklejaid, võivad olla ohtlikumad liiklejad. Ja kui ristmik on mõõtmiskohale väga lähedal kui asulast tulla, siis ei saagi nii kiiresti sõitma hakata, et sinna oleks otstarbekas märki panna. Automaatkontrolli märk on informatiivne, see ei kehtesta kiirusepiirangut. Võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõigile liiklejatele oli nähtav asula märk. Kiirusmõõtesüsteemiga kiiruse mõõtmine on avalik liiklusjärelevalve – paneb kaamera üles, mis on nähtav ja vastava osutusmärgiga on tähistatud, et toimub automaatne kiiruskontroll. Kohus märgib, et tõendatud on järgnev olukord. I.Nuut paigutas maanteele, kus hakkas automaatse kiiruskaameraga kiirust mõõtma, osutusmärgi Automaatkontroll. Enne kiiruskaamerat oli ristmik. Peale ristmikku I.Nuut osutusmärki Automaatkontroll ei paigaldanud, leides, et see ei olnud otstarbekas. Käesolevas asjas tuleb leida vastus küsimusele, kas kiirust mõõtval ametnikul on sellises olukorras märgi paigaldamiseks/mittepaigaldamiseks antud kaalutlusõigus. Liiklusseaduse (edaspidi
) § 6 lg 2 kohaselt liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahendiga.
p 29 nimetab liikluskorraldusvahendina ka liiklusmärki ja p 30 kohaselt liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda.
lg 6 kohaselt liiklusmärkide tähendused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ja selle volitusnormi 9 4-21-6 alusel on Majandus- ja kommunikatsiooniminister 22.02.2011 määrusega nr 12 kehtestanud „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, mille 6.jagu käsitleb osutusmärke. Määruse § 14 lg 1 kohaselt osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. Määruse § 15 punkti 29 kohaselt märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll“ osutavad automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele. EVS 613:2001 Eesti standard „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ /https://www.evs.ee/StandardDownload/DownloadPreview?productId=26910&language=4 2/ eessõna ja punkt 1 Käsitlusala ütlevad, et standard kehtestab Eesti teeliikluses kasutatavad liiklusmärgid ja nende kasutamise korra. EVS 613:2001/A1:2008 Eesti standardi muutus (jõustus aprillis 2008) /tl 129-146, sellele normile viitas ka kaebuse esitaja/ täiendab standardit punktiga 10.27-2 Märgid 559a, 559B. Automaatkontroll. Märgid 559a ja 559B osutavad automaatset liiklusjärelevalve teostamist. Automaatse kiiruskontrolli teostamisel pannakse märk 559a 500m kuni 1000m kaugusele sõidusuunas enne esimest kiiruskaamerat. Märk 559b pannakse pärast kiiruskontrollilõigul olevaid suuremaid ristmikke. Kohus leiab, et standardis on selgelt öeldud, et osutusmärk automaatkontroll pannakse pärast kiiruskontrollilõigul olevaid suuremaid ristmikke. Kohus leiab, et standardist tulenevalt ei ole kiirusmõõtesüsteemi paigaldajal kaalutlusõigust, kas märk panna või mitte. Kohus märgib, et isegi kui ametnikul oleks kaalutlusõigus, siis I.Nuudi kaalutlused selle kohta, miks ta peale ristmikku, kus Liiva-Nõmmküla tee ristus Kuivastu-Kurssaare maanteega, ei pannud osutusmärki, ei ole asjakohased. Reaalselt toimunu näitab, et ristmikult Kuivastu-Kuressare maanteele pöörates jõuab kaamerani kiirendada ja koguda kiirust nii palju, et lubatud sõidukiirust ületatakse. Väide, et võrdne kohtlemine oli tagatud sellega, et kõigile oli nähtav asula märk, ei kannata kriitikat. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et sõidukiirust tuleb mootorsõiduki juhil kohandada vastavalt lubatud suurimast kiirusepiirangust tulenevalt. Kuid reaalne elu näitab, et mitte kõik juhid ei järgi liikluseeskirju. Kui liikluseeskirjade täitmiseks oleks piisav kiiruspiirangu või asula märk, siis ei oleks ju liiklusjärelevalvet vaja teostada. Kuigi kohtuväline menetleja leiab, et automaatse kiiruskontrolli puhul ei ole kohustuslik märki „Automaatkontroll“ paigaldada, tuleneb tunnistaja I.Nuut ütlustest, et ta reeglina alati paigaldab selle märgi. Nii ka seekord ta vastavalt standardile ühe märgi paigaldas. Kohus leiab, et vaatlusprotokolli foto 1 /VTT tl 121/ kinnitab, et Liiva-Nõmmküla tee ja Kuivastu -Kuressaare tee ristmik on suur ristmik. Kohus leiab, et I.Nuut ei järginud Liiklusmärkide kasutamise standardit kui ei paigaldanud peale Liiva-Nõmmküla tee ja Kuivastu-Kuressaare tee ristmikku osutusmärki „Automaatkontroll“. Lähtudes eeltoodust nõustub kohus kaebuse esitajaga, et eelkirjeldatud juhul ametnik ei järginud Liiklusmärkide kasutamise standardit ja seeläbi oli tegemist ebavõrdse kohtlemisega, kus vaid osasid liiklejaid teavitati osutusmärgi „Automaatkontroll“ paigutamisel kiiruse mõõtmisest ja anti seeläbi võimalus oma käitumist korrigeerida. Teistele liiklejatele, s.h H.Rüütlile, kes kiiruskaamerale ei lähenenud otse Kuivastust, sellist võimalust ei antud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et asjaolu, et H.Rüütli sõidutrajektooril ei olnud märki „Automaatkontroll“, ei muuda kiiruseületamist olematuks. Kohus leiab aga, et olukorras, kus H.Rüütlile võrreldes teiste liiklejatega ei antud võimalust oma käitumist korrigeerida, on tegemist ebavõrdse kohtlemisega, ka tema süü ei ole suur, seega toimepandud rikkumise eest ei ole H.Rüütlit otstarbekas karistada. 10 4-21-6 Lähtudes eeltoodust kohus tühistab Lääne Prefektuuri 21.12.2020 väärtootsuse nr 2230,20,120917 ja lõpetab H.Rüütli suhtes väärteomenetluse
Kaebuse esitaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks. Kaebuse esitaja taotles algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus väärteomenetluse seadustiku § 54-6 lg 6 teise lause osas. Põhiseaduse § 15 lg 1
lg 1 järgi, mille järgi maksimaalne trahvisumma on 30 trahviühikut, mis on 120 eurot. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulu kaitsja tasu näol 200 eurot. Lisaks märgib kohus järgmist. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekirjad ja kulude hüvitamist taotletakse nende nimekirjade alusel. Riigikohus on määruses 3-1-1-125-04 p 8 leidnud, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01, RT III 2001, 25, 278). Riigikohtu otsus 3-2-1-112-01 - TsMS § 61 lg 1 reguleerib vajalike ja põhjendatud kulude väljamõistmist esindaja poolt osutatud õigusabi eest poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus. Selle sätte eesmärk on hüvitada poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, tema esindaja vajalik ja põhjendatud õigusabi tasu. Seega pole TsMS § 61 lg 1 eesmärki arvestades oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. TsMS § 60 lg 3 sätestab, et poolel ei ole õigust kohtukulude hüvitamist nõuda, kui ta ei ole enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ja 12 4-21-6 kuludokumente kohtule esitanud. Arvestades TsMS § 61 lõikele 1 antud tõlgendust, asub kolleegium seisukohale, et TsMS § 60 lõikes 3 nimetatud kuludokumendiks võib lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Kohtule ei ole esitatud kuludokumente, mis näitaks, et H.Rüütel on õigusabi eest tasunud või tal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. VTMS § 30 lg 1-3 kohaselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata taotluse hüvitada menetluskulud. Kohus jätab H.Rüütli menetluskulud tema enda kanda. H.Rüütlile Tõlkekulu. Kirjaliku tõlketeenuse (kasutusjuhendi osaline tõlge) eest on kohus tasunud 13,61 eurot /tl 126-127/. KrMS § 173 lg 1p 3, lg 4, § 177 p 3, § 178 lg 2 alusel jääb tõlgitasu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.