← Eesti

1-20-6772/31

Obsah (5)§ 180§ 306§ 66§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-20-6772 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6772 (192780001788) Kohtun

§ 180

lg 1, 3 alusel mõista Jelena Fedulovalt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha katteks 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot ja riigi õigusabi kulu 1250 (tuhat kakssada viiskümmend) eurot ja 52 senti. 5.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Jelena Feduloval on õigus menetluskulud kogusummas 2187 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 52 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates. Jelena Feduloval on kohustatud alates jaanuarist

  1. a maksma hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot kuni kogu summa tasumiseni (viimane osamakse 185,52 eurot).
  2. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  3. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6772, menetluskulud, Jelena Fedulova“.
  4. Menetluskulude tasumiseks ettenähtud maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
  5. Jelena Fedulovat süüdistatakse selles, et tema 15.09.
  6. a. kella 11:00 paiku Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tungis kallale oma elukaaslasele xxxxxxxxxxxxxxx, lõi rusikaga vähemalt 20 korral xxxxxxxxxxxxxxx vastu pead ja vastu rinda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja Jelena Fedulova jätkas tema peksmist jalaga lüües xxxxxxxxxxxxxxx vähemalt 10 korral vastu selga, jalgu ja pead, seejärel peksis sülearvuti toitekaabliga xxxxxxxxxxxxxxx vähemalt 4 korral vastu mõlemat kätt ja vastu selga ning pani toitekaabli ja seejärel püksirihma ümber xxxxxxxxxxxxi kaela ning kägistas teda. Jelena Fedulova tekitades nende tegevustega xxxxxxxxxxxxxxe xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
  7. Sellega pani Jelena Fedulova toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. II Kohtu seisukoht 3.

§ 306

lg 1 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel esmalt järgmised küsimused: kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse ja kas teo on toime pannud süüdistatav. Kui tegu on tuvastatud ja on kindel, et selle on toime pannud süüdistatav, saab asuda vaagima, kas toime pandud tegu on kuritegu ja kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises ning milline karistus tuleb teo toimepanemise eest mõista.

  1. Prokurör leiab, et kohtus uuritud tõendite pinnalt saab tegu jaatada, teo on toime pannud süüdistatav Jelena Fedulova, ta tuleb süüdi mõista ja karistada. Kaitsja arvates puuduvad tõendid Jelena Fedulova süüditunnistamiseks, tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga ja kannatanut uskuda ei saa.
  2. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle on toime pannud süüdistatav. Selleks, et aru saada ja mõista, mis ikkagi toimus süüdistuses kirjeldatud ajal, s.o 15.09.2019, ehk et rekonstrueerida selle päeva südmused kohtule esitatud tõendite pinnalt, on mõistlik alustuseks leida selline tõend või fakt, mis on objektiivselt tõele kõige lähemal. Alustada tuleb tõendist, mis on kõige vähem seatud kahtluse alla või mis peegeldab tegelikkust kõige paremini. Kohtu arvates on selliseks tõendiks tunnistaja xxxxxxxxxx kohtus antud ütlused. Esiteks seepärast, et xxxxxxxxxxxütlused on kogu ulatuses usaldusväärsed, need on vastuoludeta ja annavad objektiivselt edasi kannatanu xxxxxxxxxxxxx seisundi teatud kindlal ajahetkel. See omakorda võimaldab sellest kindlast ja vaidlusteta aja- ja olukorrapunktist, ehk teisisõnu alguspunktist, hinnata edasi teisi asjas kogutud tõendeid – neid kõrvutada leitud alguspunktiga, leida kokkulangevusi või vastuolusid ning seejärel anda tõendikogumile lõpphinnang. xxxxxxxxxx ütluste pinnalt saab sedastada järgmist.
  3. xxxxxxxxxx on süüdistatava ja kannatanu naaber. Naabrite kodude vahemaa on xxxxxxxxxx sõnul umbes 100 meetrit, nad on naabrid olnud ikka mitmed aastad. Eriti nad omavahel ei suhelnud, vahepeal palusid naabrid xxxxxxxxxxxx natuke teravilja, kuna neil olid kodus linnud. Naabrid Fedulovaxxxxx elasid täiesti omaette ja neil oli oma pereelu.
  4. 15.09.2019 kella 19.15-19.20 paiku tuli xxxxxxxxxx oma pojaga koju matustelt ja kuurist tuli vastu xxxxxxxxxxxx. See oli xxxxxxxxxx jaoks paras šokk, sest ta ei oodanud, et keegi sealt üldse talle vastu tuleb. xxxxxxxxxxxx ei olnud kõige paremas seisukorras, xxxxxxxxxx arust oli ta alkoholi tarbinud, sest xxxxxxxxxxxx lõhnas sedasi. Ta ei olnud raskes joobes, tal võis olla keskmine joove, ei koperdanud, käis püsti ilusti. Mida aga xxxxxxxxxx märkas, oli see, et xxxxxxxxxxxxxoli ärevil ja väitis, et teda oli rünnatud. Rüdajaks oli olnud Jelena. xxxxxxxxxxxx näitas xxxxxxxxxxxx oma käsi, selga ja nägu, seal olid sinikad. xxxxxxxxxxxxxtundusid sinikad värsked, roosakas - punakad. Samuti tegi ta enda sõnul vigastustest kannatanu soovil pilti. Kui xxxxxxxxxx šokk oli möödunud, mõtles ta, et mida edasi teha. xxxxxxxxxxxx tahtis kohe sõita rongiga Tallinnasse, aga see ei olnud enam võimalik, sest rongid ja bussid olid läinud. Koju xxxxxxxxxxxx minna ei tahtnud, sest ta ei julgenud sinna minna. Ta tahtis ära minna. Seega jäi xxxxxxxxxxx üle ainuke võimalus pakkuda talle öömaja. Samuti pani tunnistaja kannatanu riided pesumasinasse, kuna need olid määrdunud ja nendega ei kannatanud olla. Kohe tekkis xxxxxxxxxxx ka mõte helistada 3 politseisse. Sellest keeldus aga täielikult xxxxxxxxxxxx. Politseisse helistasid nad alles järgmisel päeval, sest xxxxxxxxxx keeldus omakorda järgmisel päeval xxxxxxxxxxxxxxx tema koju kaasa minemast. Siis jäigi xxxxxxxxxxxxxxe üle ainuke võimalus helistada politseisse, sest üksi xxxxxxxxxxxx koju minna ei julgenud. xxxxxxxxxxxxx koju ei julgenud minna ka xxxxxxxxxx ise, sest ta ei tundnud end turvaliselt. Kui seal oli mingi riid, oli parem koju jääda. xxxxxxxxxx jaoks lõppeski asi 16.09.2019 sellega, kui saabus politsei, kes tegeles xxxxxxxxxxxxxxa edasi.
  5. Seega saab pelgalt eeltoodu pinnalt kahtlusteta tuvastada, et 15.09.2019 õhtul olid xxxxxxxxxxxxx kehal mitmed vigastused. Kindel on ka see, et xxxxxxxxxxxd väitis xxxxxxxxxxxe, et need vigastused põhjustas talle Jelena Fedulova.

§ 66

lg 21 p 2 kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel vaid siis, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta ja kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kuivõrd etteruttavalt võib öelda, et asjas ei ole vaidlust sündmuste toimumises 15.09.2019 (kannatanu väidab, et just sellel päeval süüdistatav teda lõi ja süüdistatav väidab, et sellel kuupäeval põhjustas kannatanu ise endale need vigastused ja haub kättemaksu), siis saab ka öeda seda, et kannatanu oli 15.09.2019 õhtul kella 19.15-19-20 paiku veel tajutu mõju all. Kas ka puudub alus arvata, et ta moonutab tõde, sellest edaspidi.

  1. Järgnevalt aga saab anda vastuse küsimusele, milliseid vigastusi xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxi kehal nägi. Sellele küsimusele annavad vastuse ekspertiisiakt ja selle alusdokumendid – kohtus tõenditena uuritud SA Jõgeva Haigla 16.09.2019 tervisekaart nr xxxxxxxxxxxxja kannatanu ülekuulamise protokolli lisadeks olevad fototabelid xxxxxxxxxxxxx vigastustest. Tervisekaardist nähtuvalt tuvastati xxxxxx
  2. Seega saab ekspertiisiakti ja selle alusdokumentide pinnalt tuvastada, et xxxxxxxxxxxxxx esinesid 16.09.2019 hulgivigastused, need võivad olla tekkinud 15.09.2019 ja põhjustatud nii tömpide esemete kui ka sülearvuti toitekaabliga.
  3. Kaitsja on seadnud eksperdi arvamuse kahtluse alla ja leiab, et see on ebakonkreetne ja seetõttu jäävad üles kahtlused. Kohus sellega ei nõustu. Ekspert ei saagi sellistes olukordades täpsem olla. Kui eksperdilt küsida, kuidas, millal ja millega on inimesele vigastused tekitanud, siis vastus ei saa olla absoluutne ja saabki piirduda tõdemusega, et vigastused võivad olla tekkinud algmaterjalides märgitud ajavahemikul ja viisil. Kohus nõustub siinkohal prokuröri väidetuga, et ei ole mõeldav, et ekspertiisimaterjali hulka kuuluks mingilgi moel võimaliku kahtlusaluse rusikad ja jalad või nende jäljendid vms. Usutav on, et selles osas jääb ekspertiis täpsusastmele, et vigastused võivad olla tekkinud löögist rusika või jalaga. Seda, millega täpselt vigastused tekkisid, teavad ju ainult need inimesed, kes selles löömises osalesid – lööja ja löödav. Ja lõpuks taandubki otsustamine sellele, keda koostoimes teiste tõenditega, sh ekspertiisiaktiga uskuda. Just koostoimes teiste tõenditega, mitte ainult ütluste pinnalt. Seetõttu ei nõustu kohus ka kaitsja seisukohaga, et tegemist on olukorraga, kus süüdistatava sõna on kannatanu sõna vastu.
  4. Eeltoodut arvestades on kohus veendunud, et xxxxxxxxxxxxxl esinesid hulgivigastused, need tekkisid 15.09.2019 löökidest kõva tömbi ja pikliku esemega, samuti muljumisest ja pigistamisest kätega ja pikliku esemega. Kohus tuvastab ekspertiisiakti pinnalt sellegi, et arvestades vigastuste rohkust ja paiknemist kehal on ebatõenäoline, et xxxxxxxxxxxx need endale omakäeliselt tekitas. Järgnevalt tuleb tuvastada, kes need vigastused xxxxxxxxxxxxxxe põhjustas.
  5. Kannatanu xxxxxxxxxxxx ütles kohtus, et vigastused põhjustas talle Jelena Fedulova. Kannatanu ristküsitlus oli suhteliselt kaootiline. Küllap oli see põhjustatud mitmetest asjaoludest, sh kannatanu enda tervislikust seisundist, aga kindlasti ka sellest, et ta pidi 4 meenutama asjaolusid, mida ta ilmselt meenutada ei tahaks. Ka tuleb märkida, et kannatanu oli 15.09.2019 toimunud sündmuste kirjeldamisel kohtus detailiderohkem kui kohtueelse menetluse jooksul ütlusi andes, mis ühelt poolt seab küsimuse alla tema usaldusväärsuse, samas teiselt poolt saab ka seda mõista. Äärmiselt traumeeriva sündmuse meenutamine võib kaasa tuua olukorra, kus kannatanule, kes on elanud pikka aega vägivalla all, võib ühte konkreetset sündmust meenutades meenuda erinevad teised vägivaldsed sündmused ning seega võib neid erinevaid sündmusi omavahel segi ajada. Ka on loomulik see, et kannatanu on sündmusest rääkides mõne aja möödudes enesekindlam ja avatum kui vahetult pärast läbielamisi. Loomulikult võib ka olla, et kannatanu liialdab. Kuid vaatamata sellele, et kannatanu andis kohtus ristküsitlusel detailsemaid ütlusi, ei tulene need kohtu arvates sellest, et kannatanu valetaks kogu südmuste ahela kokku. Ka ei tulene detailirohkemad ütlused sellest, et
  6. aastal oleks kannatanu lihtsalt oma valet rääkides tagasihoidlikum olnud. Kohus sellesse kogutud tõendikogumi pinnalt ei usu.
  7. Oluline on seega kontrollida, kas sündmused, mis on kajastatud süüdistuses ning suures osas põhinevad kannatanu varasematel ütlustel, on kooskõlas kannatanu kohtus antud ütlusega (millised kohus loeb usaldusväärseteks) ja teiste asjas kogutud tõenditega. Süüdistuse kohaselt tungis Jelena Fedulova kallale oma elukaaslaselexxxxxxxxxxxxxxxx, lõi rusikaga vähemalt 20l korral xxxxxxxxxxxxxxe vastu pead ja vastu rinda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. Jelena Fedulova jätkas tema peksmist jalaga - lüües xxxxxxxxxxxxxle vähemalt 10-l korral vastu selga, jalgu ja pead, seejärel peksis sülearvuti toitekaabliga xxxxxxxxxxxxxxe vähemalt 4-l korral vastu mõlemat kätt ja vastu selga ning pani toitekaabli ja seejärel püksirihma ümber xxxxxxxxxxxxx kaela ning kägistas teda. Jelena Fedulova tekitas nende tegevustega xxxxxxxxxxxxxxe füüsilist valu ja tervisekahjustused. 15.xxxxxxxxxxxxxxja Jelena Fedulova olid elukaaslased ja selles polegi vaidlust. Vaidlus on aga selles, kuidas kannatanule vigastused tekkisid ja kas need tekitas ikka Jelena Fedulova.
  8. xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt toimusid 15.09.2019 sündmused selliselt, nagu on kirjas süüdistuses – süüdistatav tungis talle kallale, kägistas kätega, lõi rusika ja jalgadega, kannatanu tundis valu. Lisaks kägistas süüdistatav kannatanut püksirihma ja arvutijuhtmega. Kõike seda saatis kannatanu sõnul karjumine, alandamine ja sõim. Vahepeal jõi kannatanu enda sõnul rahustuseks ka viina. Kui Jelena Fedulova kannatanu juurest lahkus, otsustas kannatanu joosta naaber xxxxxxxxxx juurde, keda aga kodus ei olnud. Kannatanu läks enda sõnul maja küljes asuvasse kuuri ja jäi sinna ootama. Kui xxxxxxxxxx koos pojaga jõudis, siis oli ta kannatanu sõnul šokis ja tegi temast telefoniga pilte. Kannatanu politseisse helistada ei soovinud, kuna tal oli piinlik. Ta jäi xxxxxxxxxx juurde ööseks ja rääkis talle, mis oli juhtunud. xxxxxxxxxx pani tema mustad riided pesumasinasse ja andis talle rahustit. 16.09.2019 hommikul helistas xxxxxxxxxxxxolitseisse ja andis rääkimiseks telefonitoru kannatanule. Enne seda palus kannatanu xxxxx, et ta tuleks temaga kodutallu kaasa, kuid xxxx keeldus, kuna ütles, et kardab. Kannatanu ütlustest nähtuvalt kartis ta süüdistatavat ja pea kogu nende kooselu vältel kasutas süüdistatav tema suhtes nii vaimset kui füüsilist vägivalda.
  9. Nagu eelnevalt (otsuse punktis 13) sedastatud, loeb kohus kannatanu ütlused usaldusväärseks. Seda lisaks ka põhjusel, et need riimuvad olulises ulatuses tunnistaja xxxxxxxxxo ütlustega. Nimelt kinnitab ka kannatanu seda, et põgenes xxxxxxxxxo maja juurde kuuri, et xxxxx nägi ta vigastusi, pildistas neid. Samuti kirjeldavad nii tunnistaja kui kannatanu, kuidas esimesel õhtul politseisse ei helistatud, tunnistaja pesi kannatanu määrdunud riided ära, kannatanu ööbis tunnistaja juures ning hommikul helistati politseisse. Ühtlasi räägib lisaks tunnistajale ka kannatanu, et rääkis xxxxxxxxxxxx, mis oli juhtunud ja et ta kardab. Kahe isiku antud ütluste omavahelist riimumist saab kindlasti arvestada, kui hinnata nende ütluste usaldusväärsust. 5
  10. Süüdistatava ütlused osas, mis puudutab süüdistuses kirjeldatud sündmust (v.a teo toimepanemise aeg ja koht) ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. Need on vastuolus nii kannatanu ja tunnistaja ütluste kui ka ekspertiisiaktis tuvastatuga. Seetõttu arvab kohus need oma sisu osas tõendikogumist kõrvale. Küll aga kinnitab süüdistatava ütluste andmise viis ja tema isik kohtu jaoks kannatanu ütluste usaldusväärsust. Seda eriti osas, mis puudutab aastatepikkust vaimset ja füüsilist vägivalda ning kannatanu hirmu. Kohus, kuulates ja tajudes vahetult süüdistatava ristküsitlemist ja tema suhtumist, leiab, et süüdistatav väljendas igati üleolevust ja arrogantsi nii kannatanu kui kogu nende kooselu suhtes. Selline suhtumine, tema vastused ja vastamise viis pani kohtu veenduma kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Tõendite vahetu uurimine maakohtus tähendab ka seda, et kohus ei anna hinnangut mitte üksnes ütluste sisule, vaid ka nende ütluste usaldusväärsusele. Ütluste usaldusväärsus tuleneb aga mitte üksnes nende riimumisest teiste tõenditega ja elulisest usutavusest, vaid selle kaasuse puhul ka ütluste andja isikust. Kaitsja väide, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, ei ole kohtu hinnangul õige ei selle kaasuse ega ka teiste analoogsete juhtumite puhul, kuivõrd sõna taga on alati inimene. Seega tuleb lisaks sõna sisule anda hinnang ka selle sõna ütlejale. Süüdistatava ülekuulamisest nähtus kohtu jaoks, et kannatanu kirjeldus toimunu kohta, mis omakorda kinnitab süüdistuses kirjapandut, on eluliselt usutav – süüdistatav on sellisteks tegudeks kannatanu suhtes võimeline.
  11. Süüdistatav pani teo toime tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. Jelena Fedulova tahtis xxxxxxxxxxxxx lüüa ja kägistada ja sealjuures teadis ta, et põhjustab xxxxxxxxxxxxxxx valu ja tervisekahjustused. Seetõttu on süüdistatava tegevusega täidetud KarS § 121 lg 2 p 2 subjektiivne süüteokoosseis.
  12. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  13. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistus.
  14. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
  15. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. märtsi
  17. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  18. detsembri
  19. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. mai
  21. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
  22. Seega tuleb esmalt otsustada, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistusega. On oluline arvestada nii üld- kui eripreventiivsete karistuse eesmärkidega. Ühest küljest kinnistada karistusnormide kehtivust ja ühiskonnas kehtivad kokkuleppeid, teisalt mõjutada konkreetset inimest edasiselt õigusrikkumistest hoiduma. 6
  23. Prokuröri arvetes ei ole rahaline karistus karistusliigina kohaldatav. Kohus nõustub sellega. Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Jelena Fedulova
  24. a tulude kohta, ka kohtuistungil ei selgunud, millest täpselt Jelena Fedulova elatub. Samas ei ole Jelena Fedulova pöördunud sotsiaalteenuste või -abi saamiseks ka xxxxxxx valla poole. Eeltoodust tulenevalt ei ole mõistlik rahalise karistuse näol esitada sissenõuet Jelena Fedulova varale, sest ilmselt ei täidaks karistus sellisel juhul oma eesmärke. Eesmärk on siiski ennekõike suunata inimene tagasi õiguskuulekale teele, kuid kui inimesel ei ole varasid, et rahalist karistust täita, tekitab see uusi probleeme ja suurendab tõenäosust, et probleeme lahendatakse uute süütegude toimepanemisega.
  25. Seega on kohane karistada Jelena Fedulovat vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 2 keskmine sanktsioonimäär on 2 aastat ja 6 kuud. Prokurör taotles karistuseks 1 aasta vangistust. Kohus nõustub selle karistusettepanekuga, sest karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama määraga.
  26. Vangistus on raskeim karistusliik, mistõttu sellise karistusliigi mõistmine tähendab riigi suurimat hukkamõistu toimepandud teole. Kohus nõustub prokuröriga, et vägivald lähedaste suhtes ja koduseinte vahel, eriti pikaajaline ja süsteemne, on tõsine ühiskondlik probleem. Küll aga ei arva kohus, et kriminaalkaristus on miski, mis selle probleemi lahendada suudaks. Seetõttu ei pea ka kohus põhjendatuks pelgalt selle tõttu, et tegemist oli KarS § 121 lg 2 p 2 teoga, st lähisuhtes toimepandud vägivallaga, karistada süüdistatavat suuremas määras.
  27. Jelena Fedulova süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Õiguskirjanduse kohaselt mõjutav süüd nii tegu ja tagajärge kui motiivi ja eesmärki iseloomustavad asjaolud. Ehkki praegu oli tegemist löömisega mitmel korral, siis kannatanule tekkinud vigastused olid kohtu hinnangul kergemat laadi. Lisaks saab kogutud tõenditest järeldada, et süüdistatava tegevus polnud suunatud mitte kannatanu vigastamisele ja füüsilise valu tekitamisele, vaid esmajärjekorras tema alandamisele ja mõnitamisele. Kohus möönab, et ka vaimne vägivald on üks vägivalla alaliike, kuid süüdistuse sisuks oleva Kars § 121 kaitseala on eelkõige kehaline heaolu, samuti pole süüdistuses vaimset vägivalda süüdistatavale ette heidetud. Ka on süüdistatav varem kriminaal- ja ka väärteokorras karistamata. Selliste inimeste puhul on võimalik karistuse eesmärke enamasti saavutada keskmisest madalama karistusmääraga.
  28. Samuti nõustub kohus prokuröriga osas, mis puudutab karistuse kandmise viisi. Nimelt on põhjendatud süüdistatava suhtes karistuse täitmisele pööramata jätmine. Eripreventiivse eesmärgi osas tuleb nõustuda, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise oht on minimaalne – süüdistatav ja kannatanu on lõpetanud kooselulised suhted, süüdistatava varasem käitumine on olnud õiguskuulekas. Seetõttu tema ühiskonnast eraldamine ja vanglasse paigutamine võib pigem raskendada vabanendes Jelena Fedulova taasühiskonnastumist. Katseaeg võimaldab kohtu hinnangul sellist inimest, nagu on seda süüdistatav, ka paremini kontrollida. Kohtu arvates on sellise arrogantse suhtumisega inimeste puhul motivatsioon õiguskuulekaks käitumiseks suurem, kui nad viibivad vabaduses, samas teadmisega, et iga järgmine rikkumine tähendab vanglasse minekut. Otse vanglasse saatmine ei mõju samavõrd motiveerivalt ja võib pigem kaasa tuua kättemaksusoovi kannatanule. Kuna süüdistatava näol ei ole ka tegemist ühiskonna jaoks niivõrd ohtliku inimesega, kes tuleks esimesel võimalusel reaalselt vanglasse saata, siis peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut määrata süüdistatavale katseaeg ja jätta karistus täielikult täitmisele pööramata. Katseaja pikkuseks määrata kaks aastat. Seega on Jelena Feduloval kahe aasta jooksul võimalik näidata, et usaldus, mida riik tema suhtes üles näitab, on põhjendatud. Vastupidisel juhul järgneb juba oluliselt jõulisem reaktsioon. III Kriminaalmenetluse kulud
  29. Käesolevas kriminaalasjas menetluse kuludeks on sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), mis vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 on 876 eurot, ekspertiisitasu (

§ 175

lg 1 p 3) kokku 7 summas 61 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasud (

§ 175lg 1 p 4) summas 1250,52 eurot.

31. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista süüdimõistetult Jelena Fedulovalt menetluskuluna riigi kasuks välja sundraha, ekspertiisitasu ja määratud kaitsjale tasutud tasud kokku summas 2187,52 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Jelena Feduloval on õigus menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates selliselt, et Jelena Fedulova on kohustatud alates jaanuarist 2021. a maksma hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 182 eurot kuni kogu summa tasumiseni (viimane osamakse 185,52 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.