1-19-8007/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-8007 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Pavel Hramtsovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu 35804065726) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Pavel kaitsja Hramtsovi (isikukood advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must advokaat Andres Veski poolt Pavel Hramtsovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot 80 senti, sh käibemaks 10 eurot 80 senti.
8. Määruskaebuse esitamisega tekkinud menetluskulud jätta süüdimõistetu Pavel Hramtsovi kanda.
9. Pavel Hramtsovil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Ringkonnakohus tühistas
11. detsembri
12. a otsusega Pavel Hramtsovi süüdi tunnistamise ja karistamise karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Sama otsusega mõistis Tartu Ringkonnakohus Pavel Hramtsovi süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistas teda 2 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
13. juuni
14. a otsusega mõistetud ärakandmata 8 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus
15. augusti
16. Kohtuotsus jõustus
17. jaanuaril
19. Tartu Vangla esitas
20. märtsil 2021 Tartu Maakohtule materjalid Pavel Hramtsovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
21. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Pavel Hramtsovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
22. Tartu Maakohus edastas
23. märtsil
24. a määrusega Pavel Hramtsovi kohta koostatud ennetähtaegse vabastamise materjalid KrMS § 28 lg 1 alusel menetlemiseks Viru Maakohtule.
25. Viru Maakohus jättis
26. aprillil
27. a määrusega Pavel Hramtsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 4.
28. Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 4.
29. Iseloomustuse kohaselt on Pavel Hramtsovi käitumine individuaalse täitmiskava täitmisel ja käitumisel vangistuse jooksul hinnatud korrektseks. Pavel Hramtsov on rahuliku olemusega ja adekvaatse enesehinnanguga. Psühhiaatriliste probleemidega seonduvalt on ta varasemalt saanud ravi. Ametiisikutesse suhtub neutraalselt. Tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Pavel Hramtsovi ennetähtaegseks vabastamiseks. 4.
30. Pavel Hramtsovi vabastamise vastu räägib eelkõige tema isik ja tema varasem elukäik. Kuigi Pavel Hramtsov kannab vangistust esmakordselt, on ta kriminaalkorras karistatud korduvalt. Käesolevalt kannab ta karistust isikuvastase kuriteo toimepanemises: lõi
31. augustil
32. a elukaaslasele kirvega pähe. Kuriteo pani toime isikuna, kes on varasemalt süüdi tunnistatud isikuvastase kuriteo toimepanemises:
33. a aprilli esimeses pooles valas elukaaslase üle keeva veega. See näitab, et Pavel Hramtsov on korduvalt olnud vägivaldne, mis omakorda tähendab, et varasematest õigusrikkumistest pole ta järeldusi teinud ning on pidanud kohaseks määratud katseajal käituda üha uuesti viisil, mis on viinud uue süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseni. Tähtsust evib ka asjaolu, et süüteo toimepanemise ajal oli Pavel Hramtsov tarvitanud alkoholi. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Pavel Hramtsov naasta sellelgi korral ebaseadusliku tegevuse juurde, kus ohustatuks võib saada teise inimese tervis. 4.
34. Tartu Maakohtu
35. juuni
36. a otsusega karistati Pavel Hramtsovi enda elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest 8 kuu ja 28 päeva pikkuse tingimisi vangistusega. Umbes kahe ja poole kuu möödumisel kohtuotsusest tarvitas Pavel Hramtsov taas enda elukaaslase suhtes vägivalda. Sellest järeldub, et eripreventiivselt tema karistamine tingimisi vangistusega soovitud tulemust saavutanud ei ole ning Pavel Hramtsov on jätkanud vägivallakuritegude toimepanemist. 4.
37. Pavel Hramtsovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus –
38. augustil
39. a määratud noomitus. Sõltumata distsiplinaarsüüteo motiividest, on tõsiasi, et Pavel Hramtsov on eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda, leides võimaluse süüteo 2 toimepanemiseks. See tähendab, et kinnipeetava mõttemaailmas ei pruugi olla toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise kasuks. Sellest tulenevalt eksisteerib oht, et Pavel Hramtsov võib vabaduses jätkata ohtlike käitumisaktidega. 4.
40. Pavel Hramtsovi puhul on uue kuriteo hindamise kontekstis tähtis, milliseks kujuneb vabanemisel tema suutlikkus hoiduda alkoholi tarvitamisest. Arvestades tema eelnevat alkoholitarbimise harjumust, on ta võimalik ennetähtaegselt vabastada vaid siis, kui tema suhtes tekib usaldus. Pavel Hramtsovi suhtes kohtul usaldus aga puudub. Selle tingib tema vangistusele eelnev käitumine. 4.
41. Pavel Hramtsov on kuritarvitanud kohtu usaldust – ta on katseajal pannud toime kuriteo, mis välistab ka tema ennetähtaegse vabastamise. Karistusaeg on olnud liiga lühike, et selle pinnalt saaks teha tõsikindlaid järeldusi tema senise elukorralduse täielikus muutmises. Pole tõendeid, millest nähtuks, et Pavel Hramtsov oleks karistuse kandmise ajal tegelenud tegevustega, mis minimeeriks ohufaktorid, sh alkoholi tarbimise. Üksnes alkoholist loobumise soov pole piisav, et kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Alkoholi võib pidada kuriteo toimepanemist soodustavaks teguriks. Kuivõrd Pavel Hramtsov ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks, olles seisukohal, et tarbis vähe, pole alkoholi tarvitamisega seotud oht täielikult maandatud. 4.
42. Juhul, kui suhe elukaaslasega puudub, on sellest tulenev risk maandatud. Samas soovib Pavel Hramtsov vabanemise korral siirduda taas Valka. Arvestades, et kannatanu on olnud kinnipeetava elukaaslane ligi 25 aasta jooksul, on olemas risk, et nendevahelised kontaktid võivad taastuda. Sellest tulenevalt võib aga taas konflikte tekkida. 4.
43. Vabanemise korral on Pavel Hramtsovi sissetulekuks töövõimetuspension. Arvestades rahaliste vahendite puudumist vabanemisfondis, mõningast aega, mis kulub töövõimetuspensioni saamiseks, ja isiku võlakohustusi ligi 800 euro ulatuses, tuleb lugeda tema majanduslikku toimetulekut kasinaks. Oodatav sissetulek pensionist ei pruugi rahuldada kõiki vajaminevaid väljaminekuid. Tal pole ka toetavat lähivõrgustikku, kes saaksid teda aidata raskuste tekkimisel. 4.
44. Kuigi Pavel Hramtsovi sõnul on talle vabanemisjärgne elukoht tagatud, puudub tal registrijärgne elukoht. Samuti puuduvad tõsikindlad andmed, et Pavel Hramtsovil on vabanemise korral võimalus asuda elama soovitud elukohta. Materjalidest ei nähtu ka elukoha omaniku ja Pavel Hramtsovi vahelise kontakti olemasolu. Ehkki täielikku elukoha puudumist pole sedastada võimalik, sest kinnipeetaval on võimalus taotleda Valga kohalikult omavalitsuselt sotsiaaleluruumi, on sellegipoolest olemas risk, et kinnipeetaval puudub kindel elukoht, kuhu vabanemisjärgselt siirduda. Määruskaebus
45. Viru Maakohtu
46. aprillil
47. a määruse peale esitas määruskaebuse Pavel Hramtsovi kaitsja advokaat Andres Veski, kes palub tühistada maakohtu määrus. Kaitsja põhjendused on lühidalt järgnevad. 5.
48. Kaitsja leiab, et Pavel Hramtsovi puhul on täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. 3 5.
49. Pavel Hramtsovi käitumine ja individuaalse täitmiskava täitmine vangistuses viibimise ajal on olnud nõuetekohane. Teda iseloomustatakse kui rahuliku olemuse ja adekvaatse enesehinnanguga isikut. Tal on olnud küll psühhiaatrilisi probleeme, kuid nendega seonduvalt on ta varasemalt saanud ravi. Sisuliselt ei ole süüdimõistetul rohkem kuidagi võimalik kinnitada, et temale määratud karistus on täitnud oma eesmärgi. 5.
50. Maakohtu prognoos Pavel Hramtsovi alkoholi tarvitamise osas vabaduses viibides on põhjendamatult ülepaisutatud ja pigem oletuslikku laadi. Süüdimõistetu on kinnitanud, et tarbis vabaduses viibides alkoholi pigem vähe. Maakohtu istungil avaldas süüdimõistetu, et on nõus oma probleemiga tegelema ja alkoholist loobuma. Pavel Hramtsovi sellist käitumist ei saa kuidagi tõlgendada motivatsiooni puudumisena. 5.
51. Asjakohatu on maakohtu etteheide, et kuna kohtu ette ei ole toodud tõendeid, et Pavel Hramtsov oleks karistuse kandmise ajal tegelenud tegevustega, mis minimeerivad ohufaktorid, siis ei pea kohus võimalikuks süüdimõistetut vanglast ennetähtaegselt vabastada. Jääb arusaamatuks, milliste tegevustega oleks Pavel Hramtsov pidanud karistuse kandmise ajal tegelema. See, milliseid programme kinnipeetavatele vanglas võimaldatakse ei sõltu süüdimõistetust. 5.
52. Töövõimetuspensioni saamine ei välista Pavel Hramtsovil tööl käimist ja lisasissetuleku hankimist. Samuti ei ole tema võlakohustused niivõrd suured, et lugeda tema toimetulekut vabaduses niivõrd kasinaks. 5.
53. Kannatanul puudub endise elukaaslasega igasugune suhe ja seega on sellest tulenev risk ka maandatud. Suure tõenäosusega on süüdimõistetul võimalik korraldada oma elu selliselt, et ta ei pea oma endise elukaaslasega üldse kokku puutuma. 5.
54. Olukorras kus isik on näidanud end vangistuses viibitud aja jooksul positiivselt, ei ole võimalik järeldada, et karistus ei ole saavutanud eesmärki. Pavel Hramtsovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine koos käitumiskontrollile allutamisega aitab teda paremini taasühiskonnastada. Kriminaalhooldus saab teda suunata õiguskuuleka elu juurde. Tähtaegselt vangistusest vabanedes puuduks Pavel Hramtsovi tegevuse üle igasugune kontroll. 5.
55. Tartu Ringkonnakohtu
56. mai
57. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni
58. maini
59. 5.
61. mail
62. a laekus prokuratuuri vastus määruskaebusele, milles leitakse, et Viru Maakohtu
63. aprilli
64. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selles on piisava põhjalikkusega motiveeritud, miks Pavel Hramtsov jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Sellest tulenevalt leiab prokuratuur, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
65. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Pavel Hramtsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 4
66. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 lausest 1 tulenevalt võimalik üksnes katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 lause 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile, kuid seda mitte kauemaks kui kahekümne neljaks kuuks. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu poolt määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu
67. mai
68. a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7). Kinnipeetava iseloomustuse järgi puudub tal vabanemisjärgne elukoht. Ehkki Pavel Hramtsovi enda sõnutsi on tal vabanemisjärgne elukoht olemas, puuduvad selle kohta tõsikindlad andmed.
69. Ka määruskaebusest ei nähtu, et sugulane, kelle juurde Pavel Hramtsov soovib elama asuda, oleks andnud selleks nõusoleku. See tähendab, et nimetatud asjaolu pole võrreldes maakohtu määruse tegemise ajaga muutunud. Seetõttu ei anna ka määruskaebuses märgitu ringkonnakohtule alust maakohtu seisukohta muuta, mistõttu jääb Pavel Hramtsov juba ainuüksi elukoha puudumise tõttu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
70. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui Pavel Hramtsovil oleks vabanemisel olemas kindel elukoht, ei oleks tema vabastamine põhjendatud. Järgnevalt toob ringkonnakohus lühidalt välja asjaolud, millest tulenevalt oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ennatlik ega vastaks kohtupraktikale.
71. Pavel Hramtsovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust – mõlemad on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Seejuures on mõlemal korral olnud ohvriks tema elukaaslane. See näitab, et Pavel Hramtsovi puhul on tegemist isikuga, kelle jaoks on kuritegude toimepanemine osa tema elustiilist. Varasem kriminaalkaristus pole suutnud süüdimõistetut mõjutada oma eluviisi seadusekuulekamaks muuta. Sellise isiku puhul on äärmiselt oluline, et vanglakaristus suudaks täita oma eesmärgid ning temast tulenev oht vabaduses oleks madal. Kuna Pavel Hramtsovi vägivallatsemine elukaaslase kallal on olnud võrdlemisi jõhker – viimasel korral kasutas ründamiseks kirvest, siis on temast tulenev oht selle võrra kõrgem. Ringkonnakohut ei veena kaitsja väide, et kuna kannatanul puudub endise elukaaslasega igasugune suhe, siis on sellest tulenev risk maandatud. Ka pärast eelviimast elukaaslase vastu suunatud rünnet ja selle tagajärjel mõistetud vangistuse kandmist jätkus nendevaheline läbikäimine. Arvestades nende pikaajalist suhtlust ja Valga linna väiksust, pole välistatud, et kokkupuuteid teineteisega tuleb edaspidigi ette.
72. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus
73. aprilli
74. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-112-17 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
75. Kinnipeetava iseloomustuse andmetel on Pavel Hramtsovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus –
76. augustil 2020 määrati talle noomitus selle eest, et ta hoidis kambris keelatud esemeid. See näitab, et Pavel Hramtsov pole suutnud isegi range järelevalve tingimustes järgida reegleid ja näidata, et oskab käituda õiguskuulekalt. Sellise isiku puhul eksisteerib kahtlus, kas vabaduses, kus tal puuduvad piirangud, suudab ta enda käitumist kontrollida ning senist õigusrikkumiste rohket eluviisi muuta. See viitab samuti ohule, et ka kriminaalhoolduse läbimist ja käitumiskontrollist kinni pidamist ei pruugi saata edu. 5
77. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Pavel Hramtsov on viimase kuriteo toime pannud alkoholijoobes. Kaitsja on määruskaebuses leidnud, et maakohtu prognoos Pavel Hramtsovi vabaduses alkoholitarvitamise osas on põhjendamatult ülepaisutatud ja pigem oletuslikku laadi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on korrektselt leidnud, et alkoholi võib pidada kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks, mida on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ka põhjendatult arvesse võetud. Prognoosid ongi reeglina just oletuslikku laadi. Kahtlemata on positiivne, et süüdimõistetu avaldas kohtuistungil nõusolekut alkoholist loobumiseks. Kaitsjaga saab nõustuda selles, et süüdimõistetust ei sõltu, milliseid programme talle võimaldatakse, küll aga saab ohuprognoosi rajada sellele, milliseid programme on kinnipeetav läbinud just temast tuleneva riskikäitumise maandamiseks. Kuivõrd alkoholitarvitamine on varasemaltki mõjutanud Pavel Hramtsovi toimetulekut, viitab see väljakujunenud ja pikaajalisele probleemile, millega siiani ei ole tegeletud. Seega suhtub ringkonnakohus süüdimõistetu lubadusesse skeptiliselt.
78. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Pavel Hramtsovi puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist.
79. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
80. aprilli
81. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
82. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 64,80 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Aarne Sarjas