Obsah (10)

§ 663§ 667§ 5391§ 5§ 540§ 521§ 662§ 173§ 696§ 428

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-3452 Kohtuasi Maardu linna (Ma

) § 533 lg 1 p-st 1, § 537 lg-st 1, § 5391 lg-st 1, § 538 lg-st 2, § 536 lg-st 1, § 524 lg-st 3 ja § 540 lg-st

1. Praegusel juhul polnud täidetud kõik tingimused isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks. Kohus tuvastas, et puudutatud isik polnud ohtlik. Eestkostja avalduses kirjeldatud sündmused ja puudutatud isiku käitumine, mis olid aluseks kinnisesse asutusse paigutamise ja pikendamise otsustamisel, toimusid umbes kaks aastat tagasi. Enne 2019 Valkla Kodusse suunamist oli puudutatud isik ravil psühhiaatriahaiglas viiel korral. Viimase kahe aasta jooksul võttis puudutatud isik juhendamisel korrapäraselt ravimeid, teda ei paigutatud eraldusruumi, talle ei koostatud juhtumikirjeldusi ja ta ei viibinud psühhiaatriahaiglas. Alates 13.06.2019 polnud puudutatud isik füüsiliselt vägivaldne teiste isikute suhtes, samuti polnud teavet, et ta oleks olnud vahetult ohtlik endale. Kohus ei pidanud õigustatuks rajada kohtulahendit oletustele, mis võtab inimeselt vabaduse pikkadeks kuudeks. Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isikul esines tema käitumist oluliselt mõjutav psüühikahäire ja ta vajas ööpäevaringselt kõrvalabi, mitmete tegevuste püsivat ülevõtmist nii igapäevaelu toimingutes kui ka nende planeerimisel ja elluviimisel, ei saa olla aluseks puudutatud isiku jätkuvaks paigutamiseks kinnisesse asutusse. Asjaajamiste ja elukorralduslike küsimuste üle otsustamiseks oli puudutatud isiku üle seatud eestkoste. Puudutatud isik viibis erihooldusteenusel AS Hoolekandeteenused Valkla Kodus 13.06.201906.04.2021 ja alates 07.04.2021 Sillamäe Kodus, st kokku umbes kaks aastat. Sellel ajal sai isik vajalikku ravi. Puudutatud isikul puudus haiguskriitika, kuid kontrollitud keskkonnas võttis ta ravimeid ja kätteandmisel ravimite võtmisega probleeme ei esinenud. Puudutatud isik vajas rahulikku suunamist, ärakuulamist ja juhendamist. Probleemide või küsimuste tekkimisel pöördus isik töötajate poole. Polnud tõsikindlat alust arvata, et puudutatud isik võiks olla kinnisesse asutusse paigutamise pikendamata jätmise korral praegu või lähemas tulevikus ohtlik endale või teistele. Polnud tõendatud, et puudutatud isik seab haiguskriitika vähesuse tõttu ohtu oma tervise ning muutub füüsiliselt vägivaldseks isikute ja vara suhtes sellises ulatuses, mille korral on põhjendatud tema kinnisesse asutusse paigutamise pikendamine. Ööpäevaringsel erihooldusteenusel paranes puudutatud isiku toimetulek sedavõrd, et teenusel viibides ta ei vajanud haiglaravi. Kui puudutatud isik jälgib rangelt talle määratud raviskeemi, siis lubab tema igapäevaeluga toimetuleku tase tal hakkama saada ka vähema järelevalvega erihooldusteenusel. Vähem piiravates tingimustes ööpäevaringse järelevalvega erihooldusteenusel on puudutatud isikule tagatud turvalisus, kindlalt struktureeritud elukeskkond, toetus ja abi igapäevaeluga toimetulekul ja teenuseosutajatel isikule sobivate vabade kohtade võimalik puudumine ei saa olla põhjuseks inimese paigutamiseks kinnisesse asutusse. Asjaolu, et isik ei tule enda elu korraldamisega iseseisvalt toime ja ei võta ravimeid, mistõttu ta võib muutuda ebastabiilseks, ei ole piisav, et lugeda tuvastatuks isiku ohtlikkus iseendale või teistele. Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamine ja paigutamise peatamine polnud praegusel juhul põhjendatud. Samuti polnud põhjendatud ettekirjutuse tegemine. Puudutatud isikul on eestkostja, kelle ülesandeks on mh isiku hoolduse, ravi ja igapäevase elu korraldamine. Seega saab eestkostja pakkuda hooldusteenust muus asutuses. Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja saata avaldus tagasi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus ei hinnanud kogutud tõendeid objektiivselt 3 nende vastastikuses seoses ja jättis vajalikul määral kohaldamata uurimisprintsiibi. Kohtumäärus oli vastuolus asjas kogutud kirjalike tõenditega. Kohus arvestas lahendi tegemisel SA PERH Psühhiaatriakliiniku psühhiaatri Madis Mandre poolt 22.05.2020 läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga. Kuna ekspertiisi tegemisest möödus aasta, siis oleks kohus pidanud määrama uue ekspertiisi. Kohus vaid nentis, et küsis uut ekspertiisi 20.05.2021 määrusega, kuid seda ei esitatud. Kohus pidas asjas kogutud materjale läbi vaadates ja neid hinnates kohtumääruse järgi puudutatud isiku terviseseisundit muutunuks, arvestamata muude asjas kogutud tõenditega. Kohus nägi muudatusi eelkõige tema ohtlikkuse osas iseendale ja teistele. Seega ei oleks kohus tohtinud ilma asjas kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi tegemata ja selle tulemusi teadmata asjas lahendit teha. Käesoleval juhul ei taganud Viru Maakohtu kohtuniku poolt puudutatud isiku ärakuulamine isikliku ärakuulamise peamist eesmärki - on tagada kohtunikule isikliku ja vahetu mulje loomine puudutatud isikust ja tema psüühikahäire laadist. Isiku teise kohtuniku poolt ärakuulamine käesoleval juhul seda ei taganud. Ärakuulamise protokoll oma sisult kaasa ei aita. Puudutatud isik soovis minna ema juurde elama Maardusse. Ema ei suuda puudutatud isikule tagada tingimusi inimväärseks eluks. Puudutatud isiku ema elab sotsiaalmajas ja tal on endal probleeme hakkamasaamisega, kuna tegemist on parandamatu asotsiaalse eluviisiga inimesega. Asjaolusid reaalselt hinnates on puudutatud isiku naasmine ema juurde ebatõenäoline. Tõenäoliseks ei saa pidada raviplaani täitmist väljaspool kontrollitud keskkonda, sest puudutatud isikul puudub haiguskriitika oma psüühikahäirete osas. Ravimite võtmise katkemisel muutub puudutatud isiku käitumine ettearvamatuks iseendale ja ümbritsevatele. AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu ja sotsiaalkindlustusameti seisukohad on omavahel osaliselt vastuolus. Avaldajale jäi arusaamatuks, miks kohus eelistas tänaseks tegevuse lõpetanud ja teenust osutanud Valkla Kodu seisukohti sotsiaalkindlustusameti seisukohtadele sotsiaalkindlustusamet vastutab erihoolekandega seotud valdkonna eest. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks.
4. Sotsiaalkindlustusamet toetas määruskaebust. Puudutatud isikule määratud esindaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning kohtuasi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule

§ 667lg 2 alusel.

Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele. SHS § 105 lg 1 p-d 1-3 näevad ette, et täisealine isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (edaspidi nõusolekuta hooldamine), kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama, 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Maakohus leidis, et puudutatud isik polnud ohtlik ja seetõttu polnud eeldused avalduse rahuldamiseks täidetud. 4

§ 5391

lg 2 esimene lause näeb ette, et kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Kohus juhindus mh 25.05.2020 eksperdi arvamusest. Ekspert leidis sellel ajal, et puudutatud isik vajab pidevat ravi ja ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega teenuse pikendamata jätmise korral võib olla ohtlik endale ja teistele. Samas nägi kohus muudatusi puudutatud isiku ohtlikkuse osas iseendale ja teistele, kuid ühelegi tõendile, mis kajastaks puudutatud isiku tervisliku seisundi muutust (ekspertiis või arsti arvamus), kohtutoimikus pole. Lisaks on eeskostja ja sotsiaalkindlustusamet avaldanud kahtlust, et puudutatud isikule määratud ravi pole tegelikkuses oma eesmärke täitnud. Tulevalt

§ 5391

lg-st 2 tuli läbi viia uus ekspertiis, kuna kohus leidis, et isiku seisund muutus. Seega ei oleks maakohus tohtinud kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi tegemata ja selle tulemusi teadmata asjas lahendit teha. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus nõuetekohaselt välja selgitamata, kas puudutatud isiku seisund on paranenud sellises määras ja tema ohtlikkus ära langenud sellises ulatuses, mis välistab ta paigutamist hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel. Valkla Kodu, kus puudutatud isik viibis, avaldas, et tema hinnangul tuleks puudutatud isik suunata edaspidi ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Puudutatud isik ise ja tema esindaja ei näinud vajadust puudutatud isikul viibida enam kinnises asutuses. Praegusel juhul ainuüksi sellest ei piisa, et teha järeldusi puudutatud isiku tervisliku seisundi paranemise osas. Asja materjalidest nähtub, et isikul puudub haiguskriitika psüühikahäirete osas (puudutatud isik oli nõustunud võtma HIVi vastu ravi). Puudutatud isiku rahulik, mitteagressiivne ja mitteohustav käitumine võis olla saavutatud vaid selle tulemusel, et ta viibis kontrollitud ja ööpäevaringselt turvatud keskkonnas. Lisaks ei nähtu, et kohus oleks asja lahendamisel analüüsinud, kuidas mõjus puudutatud isikule varasemalt ööpäevaringse erihooldusteenusele paigutamise lõpetamine, kogukonna elamise teenusele suunamine ja elamise võimaldamine sotsiaalmajas arvestusega, et praegusel juhul puudutatud isik eitas probleemide olemasolu agressiivsusega (ka varasemaid probleeme), isikul oli puudulik haiguskriitika ja ta leidis, et ta saab iseseisvalt kõrvalabita hakkama. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus rikkus uurimisprintsiipi, jättes välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte ning

§ 5

lg 3, § 477 lg-te 5 ja 7 järgi on kohtul asjaolude selgitamise ning tõendite kogumise kohustus (vt nt Riigikohtu 19.12.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11917, p 21).

§ 540

lg 1 näeb ette, et kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Peatamisega võib siduda tingimusi ja kohustusi.

§ 540

on ettenähtud võimalus peatada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine, võimaldamaks tal tõestada, et ta suudab ettenähtud režiimi järgida ning olla endale ja teistele ohutu. Kohus võib

§ 540

lg 1 teise lause järgi seada isikule selleks kohustusi, mh ette näha perioodilise kontrolli või ravimite tarbimise (Riigikohtu 13.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-16, p 16). Puudutatud isik esindaja esitas sellise taotluse. Asjaoludest nähtub, et selles osas pole kohus menetlusosalistega asja arutanud. Arvestades praeguse kohtuasja asjaolusid ja maakohtu rikkumisi võis maakohus asuda ennatlikult seisukohale, et puudutatud isik ei vaja mingisugust abi (sh ööpäevaringset erihooldusteenust SHS § 100 lg 1 mõttes) või saab asjakohast abi piisavalt osutada eeskostja. Puudutatud isik avaldas, et ta tahab emaga koos elada Maardus. Samas nähtub, et puudutatud 5 isiku ema ei pruugi tegelikkuses olla võimeline tagama puudutatud isiku jaoks vajalikku keskkonda ja toetust. Maakohus pole kõiki asjaolusid ja tõendeid omavahel kooskõlastatult hinnanud ega selgitanud välja, milline elukorraldus vastaks puudutatud isiku tegelikele huvidele. Ringkonnakohus selgitab, et erinõude korras on isiku ärakuulamine võimalik tulenevalt

§ 521

lg-st 2 ja § 536 lg-st 1, kuid selline ärakuulamise viis peab tagama seaduses ettenähtud eesmärkide täitmist (Riigikohtu 08.01.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730, p 14.2.2.). Kokkuvõttes jättis maakohus olulised asjaolud tuvastamata. Asja sisuline lahendamine eeldab asjaolude tuvastamist mahus, mida ei saa teha ringkonnakohtumenetluses. Seetõttu tuleb kohtuasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 11. Määruskaebuse põhjendamiseks ja sellele vastuvaidlemiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid, mistõttu tuleb nendega arvestada (

§ 662lg 3 ja § 238 lg 1).

Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid vastu. 12. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel (

§ 173lg 3).

13. Hagita menetluses võib

§ 696

lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (menetlus n-ö suletakse või lõpetatakse) ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena

§ 428tähenduses.

Praegusel juhul ei tee ringkonnakohus menetlust lõpetavat lahendit. Seetõttu ei anna

§ 696

lg 3 määruskaebuse esitamise õigust (vt ka Riigikohtu 28.05.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) 6