← Eesti

1-19-9537/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. juuni 2021 Kohtuasja number 1-19-9537 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Andres Kelkka (isikukood 39611072232) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. mai 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Andres Kelkka kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Tiina Viru Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. mai 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata osaühingule Advokaadibüroo Valge & Uiga määruskaebemenetluses Andres Kelkkale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 84 (kaheksakümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 14 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andres Kelkkalt Eesti Vabariigi kasuks välja 84 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Viru Maakohtu
  8. jaanuari 2020 otsusega tunnistati Andres Kelkka süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust A. Kelkkale Viru Maakohtu
  9. märtsi 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 2 päeva pikkuse vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  10. jaanuar 2020 ning karistusaeg lõppeb
  11. novembril
  13. Viru Vangla esitas
  14. märtsil 2021 Viru Maakohtule materjalid A. Kelkka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  15. Viru Vangla ega prokuratuur A. Kelkka vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  16. Viru Maakohus jättis
  17. mai 2021 määrusega A. Kelkka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  18. Formaalsed eeldused A. Kelkka vabastamiseks on täidetud.
  19. Positiivsena võib välja tuua, et A. Kelkka on läbinud enamuse talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustest. Ta on pidevalt olnud tööga hõivatud ning läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Samuti on ta vestelnud psühholoogiga pereväärtuste ja probleemilahendusoskuste arendamise teemadel. Siiski ei ole vestlused psühholoogiga senini tulemust andnud, A. Kelkka jätkab konfliktset käitumist vanglas ja keeldub sel teemal psühholoogiga vestlemast. Positiivsena võib välja tuua ka selle, et vabanemisel asub A. Kelkka elama kinnipeetavatele mõeldud rehabilitatsioonikeskuses, kus talle osutatakse nõustamisteenust. Lisaks saaks ta tuge Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingult (MTÜ Lune). Need asjaolud viitavad sellele, et A. Kelkka soovib oma sõltuvusprobleemiga tegeleda ning on motiveeritud sõltuvusest vabanema.
  20. Küll aga ei toeta A. Kelkka vabastamist tema vangistusaegne (muu) käitumine. Tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust eeskirjade rikkumise ja korrale allumatuse pärast. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et A. Kelkka käitumine on ettearvamatu ning ta võib oma tahtmise saamiseks kasutada ametnike vastu vägivalda või nendega manipuleerida. Viimased kaks kuritegu, milles A. Kelkka on tunnistati süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi, pani ta toime vanglas. Samuti on A. Kelkka suhtes pooleli kriminaalasi, kus talle on esitatud süüdistus KarS § 404 lg 1 järgi, s.o kambri süütamises – seega jällegi vanglas. Niisiis näitab A. Kelkka vangistusaegne käitumine, et ta ei ole oma senisest kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist ka vanglas. Kuivõrd A. Kelkka ei suuda vanglas range järelevalve all viibides käituda õiguskuulekalt, puudub kohtul kindlus selles, et ta suudaks seda teha ka vabaduses.
  21. A. Kelkkal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Lisaks võimuesindaja suhtes vägivalla tarvitamisele on A. Kelkka pannud toime grupiviisilise röövimise. Vanglas viibib ta teist korda. Korduv kriminaalkaristatus viitab sellele, et A. Kelkka ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Kuna viimased kuriteod pani A. Kelkka toime eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse kandmise ajal, annab tema varasem elukäik põhjendatud aluse karta, et ka katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega ei pruugi olla uusi kuritegusid maandavaks teguriks.
  22. Röövimise toimepanemist soodustasid A. Kelkka sõltuvusprobleemid. Samuti ajendas teda majandusliku kasu saamise eesmärk. Kuritegude toimepanemist vanglas soodustasid iseloomustusest nähtuvalt tõsised vaimse tervise probleemid, teravate elamuste otsimise vajadus ja suutmatus probleeme lahendada seaduskuulekal teel. Seega on nii suutmatus majanduslikult toime tulla kui ka sõltuvusainete tarvitamisega jätkamine uute kuritegude toimepanemise riskiks. A. Kelkkal ei ole pikaajalist töökohta olnud – peamiselt tegi ehitusel juhutöid. Varasemale 2

(4)raskusele majanduslikult toime tulla viitab röövimise toimepanemine. A. Kelkka ei suutnud majanduslikult toime tulla, ta kulutas raha alkoholi ja narkootikumide peale. Lisaks on tal üle 8000 euro võlgu ja need võlad mõjutavad tema toimetulekut veelgi. Vabanemisel A. Kelkkal garanteeritud töökohta ei ole. Seega puudub tal kindel igakuine sissetulek. Küll on teda nõus majanduslikult toetama tema lähedased. Vaatamata sellisele toetusele püsib risk, et majanduslike raskuste tekkimisel võib A. Kelkka toime panna uue varavastase kuriteo. Tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad teda mõjustada. Ise A. Kelkka oma mõjutatavust ei tunneta, kuid röövimise toimepanemine grupis sellisele mõjustatavusele siiski viitab. A. Kelkka on tunnistanud, et on kuritegusid toime pannud alkoholi- ja narkojoobes ning et sõltuvusaineid tarvitanuna võib ta muutuda agressiivseks. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise riskiks ka asjaolu, et A. Kelkka ei ole nõus toimepandud kuritegusid analüüsima. Ta tegutseb impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata, kuritegude tagajärgi ta pisendab ning kohati ta õigustab enda kuritegelikku käitumist.
  1. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole A. Kelkka vabastamine põhjendatud. Eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludest, käitumisest karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsetest elutingimustest tulenev prognoos annab küllaldase aluse arvata, et A. Kelkka ei ole oma senisest käitumisest teinud piisavaid järeldusi selleks, et edaspidi õiguskuulekalt käituda. Sõnades on A. Kelkka motiveeritud sõltuvusainete tarvitamisest vabanema, kuid seni ta seda teinud ei ole. Lisaks puuduvad tal kindlad eesmärgid tulevikuks. A. Kelkka on enda sõnul muutusteks valmis, kuid tema käitumine vangistuses viibimise ajal näitab vastupidist. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta A. Kelkka ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kelkka kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja A. Kelkka vabastamist. Määruskaebuses toodud argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
  3. Vangla ega kohus ei ole suhtunud A. Kelkka terviseprobleemidesse tähelepanelikult. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Kelkka kuritegude soodusteguriks tõsised vaimse tervise probleemid. A. Kelkkal on erinevad tervislikud ja psühhiaatrilised probleemid. Lisaks on ta teinud suitsiidikatseid ja ennast vigastanud. Probleemide leevendamiseks suhtleb A. Kelkka psühholoogiga.
  4. A. Kelkka suhtes on pooleli kriminaalmenetlus kambri süütamises. Kaitsjale ei ole teada, kas A. Kelkka suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, kuid kaitsjal on tõusetunud tõsised kahtlused A. Kelkka tervisliku (psüühilise) seisundi osas – kas A. Kelkka on üldse võimeline karistust kandma ja kas tema psüühikaga on kõik korras või vajab ta hoopis psühhiaatrilist ravi. Selliseid kahtlusi äratab asjaolu, et A. Kelkka on toime pannud mitmeid kuritegusid vanglas ja ka kambri süütamine on omane psüühiliselt haigele inimesele. Pärast kohtulahendi tegemist on A. Kelkka võtnud mitmeid kordi ühendust kaitsjaga, on teavitanud mitmetest intsidentidest vanglatöötajatega ja väidetavast kartserisse paigutamisest, mis olevat olnud ebaõiglane. Individuaalsest täitmiskavast nähtub, et A. Kelkkale on ette nähtud
  5. aastal psühhiaatriliste probleemide sagenemisel psühhiaatriline sekkumine. Mida see täpsemalt ette näeb, ei ole selgitatud.
  6. Eeltoodud asjaolude tõttu on kaitsja seisukohal, et A. Kelkka tuleks vanglast ennetähtaegselt vabastada ja võimaldada tal asuda elama kinnipeetavatele mõeldud rehabilitatsioonikeskusesse, kus talle osutatakse nõustamisteenust. Lisaks saaks A. Kelkka tuge Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingult (MTÜ Lune) ning tal oleks võimalik ravida oma vaimset tervist. 3
(4)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Kaitsja leiab, et vangla ja maakohus ei ole suhtunud A. Kelkka terviseprobleemidesse tähelepanelikult. Kaitsjal on tekkinud kahtlused, kas A. Kelkka on võimeline karistust kandma, kas tema vaimse tervisega on kõik korras ja ega ta ei vaja psühhiaatrilist ravi.
  2. Kõigepealt tuleb tähele panna, et tegemist on ennetähtaegse vabastamise menetlusega. Selle menetluse raames tuleb inimene vabastada mitte siis, kui tal esineb tõsiseid probleeme (vaimse) tervisega, vaid kui on põhjust arvata, et ta ei pane enam toime kuritegusid. Terviseprobleemidega seoses on vajadusel tarvis toimetada KrMS § 425 lg 1 või lg 2 järgset menetlust. Olgu siiski selgitatud järgmist.
  3. Psüühikahäirete esinemine vangidel ei ole midagi erandlikku. Vastupidi, erinevatel aegadel erinevates riikides tehtud pikaajalised teadusuuringud viitavad sellele, et suur osa (või isegi enamik) vange on psüühikahäirega (nt mõne isikus- või sõltuvushäirega). Niisiis ei tähenda psüühikahäire olemasolu kaugeltki seda, et inimene ei suuda vangistust kanda. Vangistuse kandmise võib välistada vaid mõni väga tõsine psüühikahäire. Millelegi sellisele A. Kelkka puhul kriminaalkolleegiumi hinnangul viiteid pole. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Kelkkal tõepoolest erinevaid tervisega seonduvaid probleeme, sealhulgas psüühilist laadi. Ka on A. Kelkka teinud suitsiidikatseid ja end vigastanud. Terviseprobleemide osas saab ta aga ravi ja suhtleb probleemide leevendamiseks psühholoogiga. Enesevigastamist ja sellega ähvardamist kasutab ta vangla iseloomustusest nähtuvalt manipulatsioonina. Viimase kuriteo toimepanemist on lisaks vaimse tervise probleemidele soodustanud ka teravate elamuste otsimise vajadus ja suutmatus lahendada probleeme seaduskuulekal teel. Maakohtu istungil selgitas A. Kelkka aga, et vanglaametnike ründamised ja suitsiidimõtted olid tingitud lahutusest ning sellega kaasnenud stressist.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Kelkka suhtes tuleb teha negatiivne retsidiivsusprognoos. Uute kuritegude ohuga seonduvat ei ole iseenesest vaidlustanud ka kaitsja. Et A. Kelkka võib panna toime kuritegusid, näitab kõigepealt see, et ta on varem sooritanud kuritegusid korduvalt ja teda pole neist eemal hoidnud ka seni vanglas veedetud aeg. Ka vanglas olles on A. Kelkka end halvasti ülal pidanud: ta on korduvalt rikkunud vangladistsipliini, sh väga raskelt. Seegi annab alust arvata, et A. Kelkka võib hakata sooritama kuritegusid. Retsidiivseks muutumisele viitab ka A. Kelkka iseloom: A. Kelkka on impulsiivne ja tegutseb tihtipeale emotsiooni ajel – ja see emotsioon võib viia kuritegudeni, nagu ta seda varemgi teinud on. Ohuallikaks on ka narkootikumid: need on mänginud A. Kelkka senistes kuritegudes olulist rolli ja võivad tingida kuritegusid edaspidigi. Ei ole alust arvata, et rehabilitatsioonikeskus ja käitumiskontroll saavad olema sedavõrd tõhusad, et nad minimeerivad kuritegude ohu: selleks on ohutegurid liiga tõsist laadi.
  5. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  6. mai 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  7. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele kulus tal kokku 77 minutit. Selle eest soovib ta tasu 70 eurot, millele lisandub käibemaks 14 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Kelkkalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.