Obsah (9)

§ 4231§ 68§ 73§ 69§ 74§ 75§ 78§ 329§ 56

Kriminaalasi nr 1-20-3067 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3067 (19278001361) Kohtunik

§ 4231

järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav ŠERIF-TURAN GAYIBLI Isikukood 39806182729, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu maakond, e-post:, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töökoht: xxxxxxxxxxxxxxx Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust: 1) Tartu Maakohtu 07.06.2017. a otsusega nr 1-17-4318 süüdi tunnistatud

§ 4231

järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 1000 eurot riigituludesse.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks mõisteti 91 päevamäära, s.o 910 eurot.

§ 73lg 2, 3 alusel kuulus kohesele tasumisele 50 päevamäära, s.o.

500 eurot, 41 päevamäära ulatuses karistust täitmisele ei pööratud ja määrati 1-aastane katseaeg. 2) Harju Maakohtu 07.06.2018. a otsusega nr 1-18-4632 süüdi tunnistatud § 4231 järgi 3 kuu vangistusega, mis oli

§ 69alusel asendatud üldkasuliku tööga 89 tundi tähtajaga 1 aasta.

Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: puudub Kaitsja Vandeadvokaat Silver Reinsaar RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Šerif-Turan Gayibli

§ 4231järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Šerif-Turan Gayibli kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.07.

1. a kuni 26.07.
2. a, s.o 2 (kaks) päeva.
3. Šerif-Turan Gayibli ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et Šerif-Turan Gayiblile mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Šerif-Turan Gayibli ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Šerif-Turan Gayiblit osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel (eesmärgiga ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist). 6. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Šerif-Turan kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Gayibli elukohajärgse 7.

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 06.10.2020. a. 8. Kr

MS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja alguseks Šerif-Turan Gayibli vanglasse saabumise aeg.

1. Kohus saadab Šerif-Turan Gayibli teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
3. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Šerif-Turan Gayiblilt menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse.
4. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu valitud kaitsja kulud summas 3162 eurot jätta Šerif-Turan Gayibli kanda.
5. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
6. Selgitusse tuleb märkida „1-20-3067, menetluskulud, Šerif-Turan Gayibli“. Tähtajaks menetluskulude 2 tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
7. Šerif-Turan Gayiblile on esitatud süüdistus

§ 4231

järgi selles, et tema juhtimisõigust omamata ja isikuna, kes on varasemalt juhtimisõiguseta süstemaatilise sõitmise eest karistatud Tartu Maakohtu 07.06.

1. a otsusega ning Harju Maakohtu 07.06.
2. a otsusega, millised karistused ei ole kustunud, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 25.07.
3. a kella 22.53 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Neanurme külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
4. kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgigaxxxxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus Šerif-Turan Gayibli Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
5. Seega pani Šerif-Turan Gayibli toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht

1. Süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle on toime pannud süüdistatav. Süüdistatav juhtis 25.07.2019.a kella 22.53 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Neanurme külas TallinnTartu-Võru-Luhamaa maantee
2. kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxxx. Mootorsõiduki juhtimise aeg ja koht ning sõidukit juhtinud isik on tõendatud tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustega, samuti süüdistatava enda ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga.
3. Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistataval ei ole kunagi olnud juhtimisõigust. Lisaks isikulistele tõenditele kinnitab seda ka Rahavastikuregistri väljatrükk, millest ei nähtu, et süüdistatavale oleks väljastatud juhiluba. Süüdistatav kõrvaldati 25.09.
4. a kell 22.53 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning seetõttu teisaldati sõiduk hoiukohta.
5. Toime pandud tegu on kuritegu ja see tuleb kvalifitseerida

§ 4231

järgi.

§ 4231

sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

1. Tõendatud on, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Küsimus on sellest, et kas ka süstemaatiliselt. Süstemaatilisuse jaatamisel või eitamisel tuleb lähtuda peaasjalikult kolmest Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist.
2. aprilli
3. a otsusest asjas nr 3-1-1-87-08,
4. juuni
5. a otsusest asjas nr 3-1-1-66-13 ja
6. oktoobri
7. a otsusest asjas nr 3-1-1-75-
8. 3 Lahendid 3-1-1-87-08 ja 3-1-1-66-13 selgitavad süstemaatilisuse mõistet varguste näitel, lahendis 3-1-1-75-15 sedastatakse, et varguste kohta väljendatud seisukohad on mutatis mutandis ülekantavad ka süstemaatilisele juhtimisele.
9. Esiteks tuleb asja nr 3-1-1-75-15 p-st 8 tulenevalt tuvastada, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta, kusjuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid

§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süüdistatavat oli uue juhtimisõiguseta juhtimise fakti tuvastamise hetkeks, s.o

1. juuliks
2. a, karistatud kriminaalkorras kahel korral –
3. juuni
4. a ja
5. juuni
6. a otsustega. Mõlemad need karistused ei olnud uue teo hetkeks kustunud. Järelikult on tuvastatav süüdistatava puhul õiguslik retsidiiv.
7. Teiseks tuleb tõdeda, et süütegude vaheline ajavahemik on tähtsusetu. Asja nr 3-1-1-66-13 p-s 7 on asutud seisukohale, et ajalisele faktorile iseseisva õigusliku tähenduse omistamine ei ole õiguslikult põhjendatav ega ka vajalik. Lahendis toodud varguste kohta käivate seisukohtadega soostuvalt saab sedastada, et puudub igasugune mõistlik selgitus, miks peaks juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel olema õiguslikult siduv mingi konkreetne ajavahemik või tähtaeg. Sellise range kriteeriumi tunnustamise korral võib tekkida praktikas olukordi, kus mingi ajalise kriteeriumi ületamine näiteks ühe päeva võrra vabastaks inimese kriminaalkaristusest. Pole välistatud, et sellises olukorras hakkaksid inimesed ajaliselt nn arvet pidama ja oma tegevust teadlikult planeerima.
8. Kolmandaks tuleks asja nr 3-1-1-87-08 p 10 kohaselt justkui hinnata tegude vahelist sisemist seost. Samas tuleb arvestada, et lõppkokkuvõttes sisustatakse süstemaatilisust koosseisuspetsiifiliselt ja juhtimisõiguseta juhtimise koosseisu arvestades on hindamisruum sisulise seose otsingul vähenenud sisuliselt nullini. Teisisõnu ei ole see oluline. Juhtimisõiguse puudumine inimesel on fakti küsimus ning juhtimisõiguseta juhtimise kuritegude toimepanemisel ei ole määravaks see, millise konkreetse mootorsõidukiga inimene sõidab, kuhu ta sõidab või miks ta sõidab. Sisulise seose analüüsimine peab andma vastuse ennekõike küsimusele, kas inimese õigusvastane käitumine on kujunenud tema elustiiliks või harjumuseks. Juhtimisõiguseta inimese puhul ei ole vaja seda vastust otsida läbi sisemise seose, vaid kui inimene ei omanda juhtimisõigust, viitab see juba iseenesest tema otsusele teatud viisil oma elu elada. Kui ta otsustab korduvalt sõidukit juhtida, võib see olla nii teadlik valik (eluviis) või lihtsalt lootmine, et ta ei jää vahele (harjumus). Sisemise seose tuvastamise mittevajalikkust on jaatatud ka karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes, aga ka kehtivas kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu
9. detsembri
10. a otsus asjas nr 1-19-4017, p 6).
11. Just tõdetust järeldub omakorda, et ajaline faktor ei ole oluline ka sisulise seose hindamise kontekstis. Seega piisab vaadeldava kuriteokoosseisu täitmiseks üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust.
12. Mööda ei saa vaadata ka seadusandja tahtest.

§ 4231hakkas kehtima alates 1.

jaanuarist 2015. a. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt oli enne

§ 4231

kehtima hakkamist seaduses karistatavuslünk – erinevalt juhtimisõigusega rikkujast, keda kohus karistab juhtimisõiguse äravõtmisega, ei ähvardanud juhtimisõiguseta rikkujat karistus kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise eest

§ 329

järgi, kui ta juhtimisõiguse puudumisest hoolimata üha uuesti ja uuesti sõidukit juhtis. Seadusandja tahteks oli sisuline ebavõrdsus seadusemuudatusega kaotada ja käsitleda õigusrikkujaid võrdselt. Süütegude vahelise ajavahemikuga arvestamine, nii nagu paluvad seda teha süüdistatav ja kaitsja, aga seadusandja tahet ei täida. Inimene, kes paneb toime

§-s 329 sätestatud teo, teab, et tal on kehtiv karistus ja et ta peab seda karistust kandma ja et karistuse mittetäitmine toob kaasa 4 vastutuse. Raske on leida põhjust, miks peaks teisiti kohtlema inimest, kes teab, et tal on kehtiv karistus juhtimisõiguseta juhtimise eest, istub vaatamata sellele taaskord täiesti teadlikult juhtimisõigust omamata mootorisõiduki rooli. 12. Süüdistatav on teo toime pannud tahtlikult, s.o otsese tahtlusega ja seega on süüdistatava tegevusega täidetud

4231 subjektiivne süüteokoosseis. Süüdistatav teadis, et tal puudub juhtimisõigus ja ta tahtis sõidukit sedaviisi juhtida. Süüdistatav kinnitab ise, et ta teadlikult sõitis ilma juhtimisõiguseta, kuid ta ei leia, et tegemist oleks kuriteoga. Taoline suhtumine vaid kinnistab kohtu hinnangut

§ 4231laiemale tõlgendusvajadusele.

Just selliste inimeste eest peab norm ühiskonda kaitsma. Inimeste eest, kes kalkuleeritult eiravad õigusnorme kindlas usus, et nad pääsevad karistusest. Kui sedamoodi mõtlevate inimeste tegude eest kaitsele

4231 ei küüni, on tegemist seadusandliku praagiga. Kahel korral kriminaalkorras süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud inimesena sai süüdistatav selgelt aru, et ta rikub seadust. Seetõttu ei ole süüdistatava puhul alust arvata süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmist. 13. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 14. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada

§ 4231järgi ja mõista talle karistus.

15.

§ 4231järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

16.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
3. Seega tuleb esmalt otsustada, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistusega. Arvestades süüdistatava kehtivat kahte kriminaalkaristust tuleb tõdeda, et ei ole. Süüdistatavat karistati esimesel korral
4. juunil
5. a rahalise karistusega kokku 91 päevamäära, ehk 910 eurot. Teisel korral karistati süüdistatavat juba vangistusega ja moodustati esimese karistusega liitkaristus, kuna süüdistatav pani uue teo toime katseajal. Lõpuks määrati rahaline karistus täitmisele iseseisvalt ning vangistus asendati üldkasuliku tööga. Nii on süüdistavale juba kord rahaline karistus mõistetud ja see ei mõjunud. Vaevalt viis kuud pärast esimese kohtuotsuse kuulutamist tabati juhtimisõiguseta süüdistatav taas roolis. Arvestades süüdistuses kajastatud tegu, ei mõjunud ka vangistuse ümberarvestamine üldkasulikuks tööks ja samasugust karistust mõista põhjust ei ole.
6. Järelikult tuleb mõista eelnevatest karistustest karmim karistus.

§ 4231sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud vangistust.

1. Süüdistatava tegu oli mõtlematu ja ohtlik. Süüdistatav sõitis Eesti ühe tihedama liiklusega maanteel, halva nähtavusega ja sooritas arusaamatuid ning ohtlikke manöövreid. Arvestada tuleb 5 ka asjaoluga, et süüdistataval ei ole juhtimisõigust kunagi olnudki. Seega ei ole tegemist inimesega, kes oleks läbinud kõik vajalikud koolitused ning kellel on kunagi olnud juhtimisõigus, kuid on sellest mingil põhjusel ilma jäänud. Põhjusel, mis ei ole seotud tema juhtimisoskustega. Seega on süüdistatav inimene, kelle juhtimisoskused on kontrollimata ja need tuleb lugeda puudulikeks. See omakorda tähendab, et teo toimepanemise asjaolud tuleb lugeda rasketeks ja see avaldab mõju ka süüdistatava süü suurusele, mis on keskmisest kindlasti suurem. Seetõttu tuleb süüdistatavat karistada keskmisest sanktsioonimäärast kõrgema karistusega.
2. Süüdistatava suhtumine õiguskorda on taunitav ja seda tuleb karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas arvestada. Süüdistatava suhtumine peegeldub ennekõike tema varasemas karistatuses, aga ka teo toimepanemise asjaoludes, mida just eelnevas punktis kajastust leidis. Süüdistatav on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ja järelikult ei ole mõistetud karistused talle vajalikku mõju avaldanud. Karistuse põhimõtete järgi on oluline karistada kuriteo toimepanijat järjest rangemate karistustega, selleks, et tagada karistuseesmärkide saavutamine. Lõpptulemusena on oluline, et süüdistatav edasiselt enam samalaadseid süütegusid toime ei paneks. Siiani ei ole mõistetud karistused talle vajalikku mõju avaldanud, st sundinud süüdistatavat oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive.
3. Süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine on ohtlik süütegu, kuna liikluses osalemiseks on vajalik eelnevalt omandada teatud kogemused ja läbida nõutav väljaõpe. Ilma selleta seatakse liikluses osalemisega ohtu kõikide teiste liiklejate elud, tervised ja kindlasti ka vara. Seetõttu on ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt oluline mõista süüdistatavale karistus, mis annaks ka ühiskonnale selge signaali, et taolisi tegusid ei sallita.
4. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavat karistada 7 kuu pikkuse vangistusega, millest koheselt kuulub ära kandmisele 1 kuu vangistust. Süüdistatavale mõistetav reaalne vangistus viib mõistetava karistuse võrreldes seni mõistetud karistustega kvalitatiivselt järgmisele tasemele ning ehk on seeläbi võimalik ühelt poolt süüdistatavat paremini mõjutada uutest kuritegudest hoiduma, aga teiselt poolt täidab ka üldpreventiivseid eesmärgid ja taastab õigusrahu. Ülejäänud karistuse osa kandmisest võib süüdistatava tingimisi vabastada, kohustades teda katseajal järgima kontrollnõudeid, mis vähendavad uute kuritegude toimepanemise ohtu. Uute kuritegude toimepanemise ohtu aitab vähendada ka kohustus osaleda liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. III Kriminaalmenetluse kulud
5. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 876 eurot ja süüdimõistetu valitud kaitsja tasu (KrMS § 175 lg 1 p 1) summas 3162 eurot.
6. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista süüdimõistetult Šerif-Turan Gayiblilt menetluskuluna riigi kasuks välja sundraha 876 eurot. Süüdimõistetu valitud kaitsja kulud summas 3162 eurot tuleb jätta Šerif-Turan Gayibli kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing kohtunik 6