← Eesti

2-21-2996/8

Obsah (7)§ 183§ 181§ 463§ 659§ 180§ 185§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 25. juuni 2021 Tsiviilasja number 2-21-2996 Tsiviilasi OÜ Kol

) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas

  1. aprillil 2021 määruskaebuse, milles taotleb menetlusabi määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumise kohustusest vabastamiseks ja palub tühistada Viru Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus. MAAKOHTU SEISUKOHT
  4. Viru Maakohus jättis
  5. aprilli
  6. a määrusega hageja menetlusabi taotluse rahuldamata, määruskaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumiseks 20 päeva määruse kättesaamisest alates.

§ 183

lg 1 kohaselt võib juriidilistest isikutest menetlusabi oma eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja põhistab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Hageja juriidilisest isikust menetlusabi taotlejana ei vasta eelnimetatud tingimustele, seega puudub tal õigus määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotleda ja menetlusabi andmisest tuleb keelduda. Maakohus leidis täiendavalt, et hagejal puudub ka õigus taotleda menetlusabi riigilõivu osadena tasumisena tulenevalt

§ 181

lg-st 31, kuna viidatud säte võimaldab määrata vaid hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt riigilõivu osamaksetena tasumise, muude riigilõivude (mh määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu) tasumisel lg-t 31 ei kohaldata. Kuna puudub seaduslik alus hagejale menetlusabi andmiseks määruskaebuse esitamisel, puudub vajadus taotleja majanduslikku seisundi hindamiseks. Kuivõrd kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu, andis maakohus hagejale tähtaja 20 päeva puuduse kõrvaldamiseks alates määruse kättesaamisest. MÄÄRUSKAEBUS 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale vastuväite ja määruskaebuse. Hageja palub vastuväites tühistada määrus resolutsiooni p 3 osas ja teha uus määrus, millega anda hagejale tähtaeg 20 päeva menetlusabi lahendava kohtumääruse jõustumisest alates puuduse 2 kõrvaldamiseks, s.o määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumiseks. Määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määrus ning rahuldada menetlusabi taotlus. Maakohus on rikkunud

§ 183lg-t 1 ja 181 lg-t 3¹.

Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja juriidilisest isikust menetlusabi taotlejana ei vasta seaduses kehtestatud tingimustele. Üksnes seaduse sättele viitamist ei saa pidada põhjendatud kohtu seisukohaks (

§ 463lg 2 ja 436 lg 1 rikkumine).

Riigikohus on

  1. aprilli
  2. a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks

§ 183

lg 1 esimese lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. Hageja leiab, et ainuüksi asjaolu, et praegusel juhul on tegemist määruskaebusega, ei saa olla

§ 183

lg 1 järgi ega

§ 183lg 31 eelduste puudumiseks.

Maakohus ei ole hinnanud neid asjaolusid, kas hagejale ettenähtud riigilõivu tasumise kohustus saaks piirata tema õigust määruskaebust esitada. Kohus oleks pidanud ka analüüsima, kas taotleja saab menetluskulud ise kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvelt. Maakohus on sidunud riigilõivu tasumise kohtumääruse kättesaamisega. Kuna määruskaebust ei ole võimalik läbi vaadata enne kui saabub tähtaeg riigilõivu tasumiseks, siis oleks kohus pidanud siduma riigilõivu tasumise määruskaebuse lahendamise osas kohtumääruse jõustumisega. Riigilõivu tasumise kohustus ei saa tekkida enne kui määruskaebus on lahendatud.

  1. Maakohus rahuldas
  2. juuni
  3. a määrusega hageja vastuväite kohtu tegevusele osaliselt ning andis hagejale
  4. aprilli
  5. a määruse resolutsiooni p-s 3 nimetatud puuduse kõrvaldamiseks, s.o määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumiseks, tähtaja seitse päeva alates
  6. aprilli
  7. a menetlusabi andmisest keeldumise määruse jõustumisest. Maakohus jättis
  8. juunil 2021 hageja määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks (

§ 659, § 657 lg 1 p 3).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. 6.

§ 180

lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel võib kohus menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.

§ 183

lg-s 1 on sätestatud juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Riigikohus on

  1. aprilli
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks

§ 183

lg 1 esimese lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. Järelikult puudub seadusest tulenev takistus 3 hagejale menetlusabi andmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub see nii apellatsioonkaebuse kui ka määruskaebuse esitamisel. Seega jättis maakohus põhjendamatult hagejale menetlusabi taotluse rahuldamata pelgalt seetõttu, et hageja ei vasta

183 lg-s 1 esitatud tingimustele. 7. Hageja ei ole esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust ega andmeid oma majandusliku seisundi kohta. Kuivõrd maakohus jättis taotluse rahuldamata

§ 183

lg 1 eelduste puudumise tõttu, ei hinnanud maakohus ka hageja majanduslikku seisundit. Sellest tulenevalt tuleb hageja menetlusabi taotlus saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejal tuleb esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Menetlusabi taotluse sisu nõuded on sätestatud

§-s 185.

§ 185lg 5 alusel kehtestatud Justiitsministri 25.

oktoobri 2013. a määrusele nr 32 „Menetlusabi taotluse ning sellele lisatava teatise näidisvorm ja näidisvormis sisalduvate andmete loetelu“ on lisatud menetlusabi taotluse näidisvorm (määruse lisa 2 – juriidilise isiku menetlusabi taotlus ning teatis taotleja majandusliku seisundi kohta). Hagejal tuleb esitada vormikohane menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis. Hagejal tuleb selgitada, miks ei saa riigilõivu kanda hageja osanik kui asja suhtes varalist huvi omav isik. Koos nõuetekohase menetlusabi taotlusega tuleb hagejal kooskõlas

§ 185

lg-ga 4 esitada eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakiri ning muud raamatupidamisdokumendid, mis tõendavad taotleja majanduslikku seisu menetlusabi taotluse esitamise aja seisuga (Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 62.3).
  3. Maakohus rahuldas
  4. juuni
  5. a määrusega hageja vastuväite kohtu tegevusele osaliselt ning andis hagejale
  6. aprilli
  7. a määruse resolutsiooni p-s 3 nimetatud puuduse kõrvaldamiseks, s.o määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumiseks, tähtaja seitse päeva alates
  8. aprilli
  9. a menetlusabi andmisest keeldumise määruse jõustumisest. Käesolev ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu
  10. aprilli
  11. a määruse ning saadab hageja menetlusabi taotluse uueks läbivataamiseks maakohtule, puudub alus
  12. juuni
  13. a määrusega sätestatud tähtaja jooksul riigilõivu tasumiseks. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  14. juuni
  15. a määruse.
  16. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.