) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas
lg 1 kohaselt võib juriidilistest isikutest menetlusabi oma eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja põhistab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Hageja juriidilisest isikust menetlusabi taotlejana ei vasta eelnimetatud tingimustele, seega puudub tal õigus määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotleda ja menetlusabi andmisest tuleb keelduda. Maakohus leidis täiendavalt, et hagejal puudub ka õigus taotleda menetlusabi riigilõivu osadena tasumisena tulenevalt
lg-st 31, kuna viidatud säte võimaldab määrata vaid hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt riigilõivu osamaksetena tasumise, muude riigilõivude (mh määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu) tasumisel lg-t 31 ei kohaldata. Kuna puudub seaduslik alus hagejale menetlusabi andmiseks määruskaebuse esitamisel, puudub vajadus taotleja majanduslikku seisundi hindamiseks. Kuivõrd kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu, andis maakohus hagejale tähtaja 20 päeva puuduse kõrvaldamiseks alates määruse kättesaamisest. MÄÄRUSKAEBUS 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale vastuväite ja määruskaebuse. Hageja palub vastuväites tühistada määrus resolutsiooni p 3 osas ja teha uus määrus, millega anda hagejale tähtaeg 20 päeva menetlusabi lahendava kohtumääruse jõustumisest alates puuduse 2 kõrvaldamiseks, s.o määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumiseks. Määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määrus ning rahuldada menetlusabi taotlus. Maakohus on rikkunud
Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja juriidilisest isikust menetlusabi taotlejana ei vasta seaduses kehtestatud tingimustele. Üksnes seaduse sättele viitamist ei saa pidada põhjendatud kohtu seisukohaks (
Riigikohus on
lg 1 esimese lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. Hageja leiab, et ainuüksi asjaolu, et praegusel juhul on tegemist määruskaebusega, ei saa olla
lg 1 järgi ega
Maakohus ei ole hinnanud neid asjaolusid, kas hagejale ettenähtud riigilõivu tasumise kohustus saaks piirata tema õigust määruskaebust esitada. Kohus oleks pidanud ka analüüsima, kas taotleja saab menetluskulud ise kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvelt. Maakohus on sidunud riigilõivu tasumise kohtumääruse kättesaamisega. Kuna määruskaebust ei ole võimalik läbi vaadata enne kui saabub tähtaeg riigilõivu tasumiseks, siis oleks kohus pidanud siduma riigilõivu tasumise määruskaebuse lahendamise osas kohtumääruse jõustumisega. Riigilõivu tasumise kohustus ei saa tekkida enne kui määruskaebus on lahendatud.
Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. 6.
lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel võib kohus menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.
lg-s 1 on sätestatud juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Riigikohus on
lg 1 esimese lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. Järelikult puudub seadusest tulenev takistus 3 hagejale menetlusabi andmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub see nii apellatsioonkaebuse kui ka määruskaebuse esitamisel. Seega jättis maakohus põhjendamatult hagejale menetlusabi taotluse rahuldamata pelgalt seetõttu, et hageja ei vasta
183 lg-s 1 esitatud tingimustele. 7. Hageja ei ole esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust ega andmeid oma majandusliku seisundi kohta. Kuivõrd maakohus jättis taotluse rahuldamata
lg 1 eelduste puudumise tõttu, ei hinnanud maakohus ka hageja majanduslikku seisundit. Sellest tulenevalt tuleb hageja menetlusabi taotlus saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejal tuleb esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Menetlusabi taotluse sisu nõuded on sätestatud
§-s 185.
oktoobri 2013. a määrusele nr 32 „Menetlusabi taotluse ning sellele lisatava teatise näidisvorm ja näidisvormis sisalduvate andmete loetelu“ on lisatud menetlusabi taotluse näidisvorm (määruse lisa 2 – juriidilise isiku menetlusabi taotlus ning teatis taotleja majandusliku seisundi kohta). Hagejal tuleb esitada vormikohane menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis. Hagejal tuleb selgitada, miks ei saa riigilõivu kanda hageja osanik kui asja suhtes varalist huvi omav isik. Koos nõuetekohase menetlusabi taotlusega tuleb hagejal kooskõlas
lg-ga 4 esitada eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakiri ning muud raamatupidamisdokumendid, mis tõendavad taotleja majanduslikku seisu menetlusabi taotluse esitamise aja seisuga (Riigikohtu
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.