1-16-4268/89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-4268 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Sergei Jegorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Jegorov (ik 38901232241) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata advokaadibüroole Valge&Uiga vandeadvokaat Marina Valge poolt Sergei Jegorovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 74,40 eurot (sh käibemaks 12,40 eurot).
8. Mõista Sergei Jegorovilt menetluskuluna välja 74,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Sergei Jegorovil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. augusti
12. a otsusega tunnistati Sergei Jegorov süüdi KarS § 199 lg 2 pde 4 ja 7, § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja 9, § 349 ja § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 - § 25 lg 2 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks kuus aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 5 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. S. Jegorovi karistusaeg algas
13. märtsil
14. a ja lõppeb
15. märtsil
16. a.
17. Viru Vangla esitas
18. märtsil
19. a Viru Maakohtule materjalid S. Jegorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
20. Viru Maakohtu
21. mai
22. a määrusega jäeti S. Jegorov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
23. S. Jegorovil on üks kehtiv kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta aga kolmandat korda. Seega ei ole varasemad karistused talle siiski vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toime panemist. Praegust karistust kannab ta varguste ja röövimiste eest, mille toime panemist soodustasid sõltuvusained ja grupi mõju. Tal on diagnoositud sõltuvus alkoholist. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vabanemisel soovib ta asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Vangistuses ta varasemate tuttavatega enam ei suhtle ja soovib suhtlusringkonda vahetada. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta täidab temale koostatud individuaalset täitmiskava. S. Jegorov on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja vestelnud kriminaalhooldusametnikuga probleemkäitumist puudutavatel teemadel. Samuti on ta osalenud majandustöödel. Siiski ei võimalda eelnevalt mainitud positiivsed asjaolud kogumis teha S. Jegorovi puhul teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus on tema retsidiivsusriski piisavalt maandanud. S. Jegorov ei ole praeguseks ajaks täitnud kõiki individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke. Läbimata on mitmed vestlused kriminaalhooldusametnikuga, omandamata on kutseharidus ja läbimata riigikeele õpe. Vabaduses puudub tal kindel töökoht ja sissetulek. Tal puudub pikaajaline töökogemus- ja oskus. Vabaduses mõjutasid tema majanduslikku toimetulekut sõltuvusprobleemid ja tasumata nõuded, mida on üle 8000 euro. Kuivõrd kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja S. Jegorovil puudub vabanemisel kindel töökoht ühes igakuise sissetulekuga, püsib jätkuvalt oht, et ta võib majanduslike raskuste leevendamiseks panna toime uusi varavastaseid kuritegusid. Tema ennetähtaegne vabastamine on hetkel ennatlik. MÄÄRUSKAEBUS
24. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Jegorovi kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
25. S. Jegorovi on karistuse kandmise ajal õiguskuulekalt käitunud, mis on ennetähtaegse vabastamise esmaseks eelduseks. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei ole kohus seotud prokuratuuri ega vangla seisukohtadega. Garantiid ei ole, et isik tähtaegse vabastamise korral uusi kuritegusid toime ei paneks. S. Jegorovit oleks võimalik õiguskuulekale teele aidata läbi kriminaalhooldusele allutamise, andes talle võimaluse ennast tõestada. Ennetähtaegse vabastamise korral jääks ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kes aitaks tal resotsialiseeruda ja tegeleda enda sõltuvuskäitumisega. Kriminaalhooldusalane järelevalve ei hoia küll ära kõiki probleeme ja ka mitte uut kuritegu, kuid kriminaalhooldusel viibiv endine kinnipeetav on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta endine vang. Elektroonilise järelevalve all on tema liikumine ja tegevused kontrollitavad ning ta peab neid kooskõlastama ametnikuga. Elektroonilisel järelevalvel on karistuslik eesmärk ja see koormab 2 kinnipeetavat. S. Jegorov on nõus temale määratud kohustusi täitma. Vähimagi rikkumise korral kuulub vangistus kandmisele kinnipidamiskohas. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
26. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Jegorovit vangistusest tingimisi enne tähtaega.
27. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole S. Jegorovit tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on teda iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema varasemast elukäigust tulenev risk, mis väljendub uute kuritegude ohus, välistab tema ennetähtaegse vabastamise. Ja seda isegi hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest.
28. S. Jegorov kannab karistust alkoholijoobes toime pandud varguste, röövimise ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ja kelmuse katse eest. Röövimine seisnes selles, et S. Jegorov tungis vägivalda kasutades kallale pandimaja töötajale ja viimasele gaasi silma pritsides ning teda rusikatega näkku lüües, varastati pandimajast mobiiltelefone ja fotoaparaadi. Seega on S. Jegorov toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid, millest üks hõlmas kannatanu suhtes ka keskmisest raskemat vägivalda. Kuritegude eesmärgiks oli saada majanduslikku kasu ja nagu öeldud, selle nimel oli ta suuteline kasutusele võtma ka vägivalla.
29. Enne vangistust S. Jegorov ei töötanud ja tema vaba aeg ei olnud sisustatud mõtestatud tegevusega, mis viis lisaks alkoholi kuritarvitamisele ka eespool märgitud kuritegudeni. Pikaajalist töökogemust- ja harjumust ta ei oma. Suure tõenäosusega seetõttu, et elatiseks vajaliku teenis endale läbi varavastaste kuritegude. Kuigi vangistuses S. Jegorovil töötamisega probleeme ei ole, puudub tal vabanemise korral kindel töökoht, mis on seotud sooviga asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Küsitavusi tekitab tema poolt pärast programmi läbimist ametliku töökoha leidmine ja selle säilitamine. Seda eriti olukorras, kus tema võlgnevused on tõepoolest väga suured ja ei ole välistatud, et rahanappuse korral valib ta taaskord selle hankimiseks kuritegeliku tee.
30. Kuigi S. Jegorov on nüüdseks aru saanud, et alkoholist ja teda n-ö halvale teele viivatest tuttavatest tuleb loobuda, ei ole kriminaalkolleegium hetkel veel veendunud, et ta selleks tegelikkuses ka suuteline on, sest kõik see oli pikalt tema jaoks n-ö igapäevaelu. Ilmselt vajab alkoholist ja nn halbadest tuttavatest hoidumine pikemaajalist tööd enda mõtete ja hoiakutega, et edaspidiselt teha ühiskondlikult aktsepteeritavaid valikuid. Seda enam, et asja materjalidest tulenevalt leevendas S. Jegorov igapäevaseid probleeme alkoholiga. On üpriski kindel, et vabaduses võib tal ette tulla raskemaid perioode ja ei ole kuidagi välistatud, et ta siis enam n-ö „alkoholi järele ei haara“. Ja seda isegi hoolimata rehabilitatsioonikeskusesse asumisest. Sinna minek on tema jaoks esmakordne. Varasemalt ei ole ta soovinud enda probleemidele lahendusi leida, vaid on selle asemel eelistanud kuritegelike hoiakutega tuttavaid ja alkoholi, s.o oma tegude tagajärgedele ta kunagi mõelnud ei ole, vaid on lähtunud hetkeemotsioonist- ja vajadusest.
31. S. Jegorovi hoiakud ja enesekindlus, et ta on suuteline vabaduses kuritegudest hoiduma, vajab veel tööd. Asja materjalidest nähtub, et ta teadvustab muutuste vajadust, kuid vajab selleks tuge. Seega on tema puhul risk endise eluviisi naasmise juurde veel piisavalt suur ja teda ei ole 3 võimalik ennetähtaegselt vabastada. Kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et S. Jegorov oleks suuteline ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja läbima probleemida ja et ta oleks suuteline hoiduma uute kuritegude toime panemisest.
32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
33. mai
34. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
35. S. Jegorovi kaitsja vandeadvokaat M. Valge taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 74,40 eurot (sealhulgas käibemaks 12,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 74,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel S. Jegorovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4