Obsah (5)

§ 152§ 43§ 104§ 108§ 109

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-715 Haldusasi Xi kaebus Eesti Olümpiakomitee treenerite kutsekomis

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastustaja on kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tühistanud ja otsustanud, et kaebaja kutsetunnistus on jätkuvalt kehtiv. Sellega on kaebaja kaebuse eesmärgi saavutanud. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et on menetluse lõpetamisega nõus, mistõttu saab kohus menetluse lõpetada. Kaebajal ei ole uuesti võimalik sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

6. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse, tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu (

§ 104lg 5 p 4).

7.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude summas 1050 eurot välja mõistmist kokku 8,5 tunni eest. Kohus leiab, et EOK treenerite kutsekomisjoni 25.02.2021 protokolli punktis 3.1 sisaldunud otsuse tunnistada kaebaja kutsetunnistus kehtetuks kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest. Kuigi on võimalik, et Riigikohtu viidatud lahendi tulemusel oleks kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine tunnistatud kehtetuks ka olukorras, kus kaebaja kaebust ei esitanud, on praegusel juhul haldusakt osutunud tagasiulatuvalt õigusvastaseks, mitte ei ole haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud kohtumenetlusega mitteseotud asjaoludest, mis ilmnesid alles kohtumenetluse ajal (asjaolude muutumine vms). Näiteks ei ole välistatud kaebuse ja haldusakti kehtetuks tunnistamise seos ka juhul, kui haldusakt tunnistatakse kehtetuks kolmanda isiku taotluse tõttu.1 Samuti tuleb arvestada kaebuse eduväljavaateid (

kommentaarid, samas), mis isiku haldusmenetluses ärakuulamata jätmist ja ka viidatud põhiseaduslikkuse järelevalve asja sisuliselt arvestades ei olnud ilmselgelt olematud. Vastustajal oleks olnud võimalik käesolevat kohtumenetlust ka vältida, oodates ära kohtute otsused varasemas sarnases asjas (3-20-2055), või vähemalt oleks vastustajal pidanud tekkima kahtlus, et kaebaja tuleks enne kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist ära kuulata, kuna ka asjas 320-2055 heideti vastustajale ette ärakuulamata jätmist. Kaebaja menetluskulud sisaldavad ka kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu (dtl 158-159). Kohus mõistab kaebaja menetluskulud vastustajalt välja summas 1035 eurot, s.o kogu taotletud ulatuses arvates maha tagastatud riigilõivu. Kaebaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud (

§ 109

lg 6) arvestades, et kaebajat ei kuulatud enne haldusakti andmist ära, kaebaja sai kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisest teada Ametlike Teadaannete kaudu ja pidi seetõttu tegema lisapingutusi vastustaja ja haldusakti täpse sisu väljaselgitamiseks. Õigusabi osutamiseks kulunud 8,5 tundi ei saa pidada ka ülemääraseks olukorras, kus alles kohtumenetluses selgus tegelik vastustaja ja kaebajal oli võimalik tema õigusi rikkuva haldusaktiga tutvuda (vt 08.04.2021 määrus). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 1 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, § 108 komm D.II. 2