2-20-112940 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2021. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-112940 Tsivii

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

1. Jätta hagi rahuldamata viivise nõudes suuremas ulatuses.
2. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
3. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
4. Jätta 86% hageja menetluskuludest J. N. kanda ja 14% Osaühingu Aktiva Finants kanda.
5. Välja mõista J. N. Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 292,40 eurot. 1

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale isiklikult kätte 15.12.

1. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt ja selles osas teha otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata ning kohus põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 29.01.
2. a laenulepingu nr SR3372322, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 500 eurot ning kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus nimetatud laenulepingut ega teinud tagasimakseid õigeaegselt. Kostja rikkumise tõttu ütles Placet Group OÜ lepingu ennetähtaegselt üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga 280 eurot, intressi 37,60 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 71,45 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhivõlalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja põhinõue ja intressinõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 280 eurot ja intressi summas 37,60 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 401lg 2 ja § 402 lg 1 kohaselt. 2

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud laenulepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Üldtingimuste p 7.1. kohaselt kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on märgitud, et intressimäär on 32,42% aastas.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on viivise kokkulepe käsitletav tüüptingimusena

§ 35lg 1 tähenduses.

Arvestades, et kostja esitas laenutaotluse interneti teel ja esialgne võlausaldaja vaid kinnitas selle ning seejärel väljastas kostjale laenu, võib eeldada, et viivisemäära ei ole eraldi läbi räägitud, kostja ei olnud võimeline seda mõjutama ning puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (varasemalt ka 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

§ 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seaduse kohaselt (

§ 113lg 1 2.

lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit. Arvestades laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäära, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas (s.o 0,0219% päevas). Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär 32,42% aastas (s.o 0,088%) päevas ligikaudu 4 korda seadusjärgset viivisemäära. Arvestades Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja

§ 42

lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid põhinõudelt 280 eurolt alates viimasele tasumisele järgnevast päevast 06.12.2019. a kuni hagiavalduse esitamiseni 3

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi eest 06.12.2019.

a kuni 18.09.

1. a on 17,63 eurot. Sellele lisandub edasiulatuvalt arvestatud viivis alates 19.09.
2. a kuni kohtuotsuse tegemise päevani 12.01.
3. a summas 7,10 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 24,73 (17,63 + 7,10) eurot. Suuremas ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 342,33 eurot, millest 280 eurot on põhivõlg, 37,60 eurot intress ja 24,73 eurot 12.01.
4. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.01.2021. a kuni põhinõude täitmiseni. Ts

MS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 86% ulatuses, seega tuleb menetluskulud 86% ulatuses jätta kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 520 eurot, sh 100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 175 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on eelnevas menetluses esindanud Julianus Inkasso OÜ jurist Marilin Palts. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks 3,5 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 420 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku ilma käibemaksuta summas 240 eurot. 4

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5