← Eesti

2-21-5075/4

Obsah (8)§ 407§ 444§ 162§ 174§ 175§ 177§ 455§ 468

2-21-5075 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2020. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5075 Tsiviilasi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista K. R. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 12 384,13 eurot, millest 6426,80 eurot on põhivõlg, 30 eurot lepingutasu, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 5892,33 eurot 06.05.
  2. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
  3. Välja mõista K. R. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks alates 07.05.
  4. a viivis tasumata põhivõlalt (6426,80 eurolt) 0,06% päevas kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 6426,80 eurot.
  5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
  6. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
  7. Jätta menetluskulud K. R. kanda.
  8. Välja mõista K. R. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 890 eurot, sh 650 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu. 1

(3)
  1. Välja mõista K. R. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1
  2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kostja on hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist kinnitanud e-posti teel 11.04.
  3. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.12.

  1. a kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24702410, milles kostja tunnistas 08.11.
  2. a Swedbank AS-iga sõlmitud väikelaenulepingust nr 16-110694-VL, tulenevat põhivõlga hageja ees summas 6426,80 eurot ja viiviste võlgnevust summas 3091,85 eurot. Kompromissilepinguga loobus hageja kostjalt viiviste nõudmisest summas 326,80 eurot ja kostja võttis kohustuse tasuda hagejale põhivõlg summas 6426,80 eurot ja viivised summas 2765,05 eurot, kokku 9191,85 eurot, osamaksetena maksegraafiku alusel. Kompromissilepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus. Pooled leppisid ka kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kohustus seni tasumata osas koheselt sissenõutavaks. Lisaks leppisid pooled kokku, et maksekohustuse rikkumisel kohustub kostja maksma viivist 0,060% viivituses olevalt summalt päevas. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks alates 16.02.
  3. a. Hageja volitatud esindaja on saatnud kostjale kolm võlateatist, kuid vaatamata sellele ei ole kostja kohustust täitnud. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6426,80 eurot, enne 04.12.2018.a sissenõutavaks muutunud viivised summas 2765,05 eurot, viivised põhinõudelt 6426,80 eurolt alates 16.02.2019 kuni 31.03.
  4. a summas 2988,46 eurot, lepingutasu 30 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt alates 01.04.
  5. a kuni täitmiseni 0,06% põhivõlalt päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12 384,13 eurot, millest 6426,80 eurot on põhivõlg, 30 eurot lepingutasu, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 5 892,33 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 2

(3)põhivõlalt lepingujärgses määras 0,06% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses, kui põhinõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 1070 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 650 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 650 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Legal OÜ jurist Carlo Kask. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 350 eurot, kokku koos käibemaksuga 420 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 240 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 890 eurot, sh riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 890 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

§ 455

lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.