KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-131106 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OK Incure OÜ hagi M

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

1. OK Incure OÜ esitas Viru Maakohtule hagi M. L.i vastu võlgnevuse nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid X OÜ ja M. L. 30.01.2020.a. xe osamaksetega tasumise müügilepingud. Lepingu kohaselt osutati M. L.ile x kogusummas 3810 eurot. Kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma osutatud teenuste eest osamaksetega igakuiselt 159, 24 eurot (24 kuu jooksul). M. L. on küll kokkulepitud teenuse kätte saanud, kuid pole tasunud selle eest ühtegi osamakset. Lepingu p 3.2 kohaselt juhul kui klient viivitab kasvõi ühe osamakse tasumisega üle 20 kalendripäeva, on teenuse osutajal õigus leping üles öelda ja põhitingimustes kokkulepitud summa pöörata täies ulatuses viivitamatult sissenõudmisele. X OÜ loovutas nõude OK Incure OÜ-le. Teatise saatmise hetkel ei olnud võlgnevust tasutud, mistõttu muutus 29.07.2020.a. seisuga kogu nõue sissenõutavaks. Pooled leppisid lepingu p 2.6 kokku, et maksetega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,5% tasumata jäänud summast iga viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlg hageja ees on hagi esitamise seisuga 3810 eurot. Hageja arvestab viivist lepingu p 2.6 alusel alates nõude sissenõutavaks muutumisest, ehk 30.072020.a. kuni hagi esitamiseni 1809, 75 eurot (arvestusega 0,5% tasumata jäänud summast päevas). Hageja palub M. L.ilt välja mõista põhivõla 3810 eurot ja viivise 1809, 75 eurot. menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot.
2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. 06.11.2020.a. maakohtule saadetud e-kirjas avaldas kostja soovi asja lahendamiseks kohtuväliselt kokkuleppega ja märkis, et käesoleval ajal saab makseid teha vaid minimaalsetes summades kuus kuna saab ainult töövõimetuspensioni. 2

§ 422lg 1) istungile ilmumauat jätmiseks.

Kohtukutse saatis kohus kostja Sisulisi vastuväiteid kostja Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja sai hagimaterjalid kätte 17.04.2020.a isiklikult. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust ega vastuväidet või kompromissilepingut esitanud. 3. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, taotles asja arutamist esindaja osavõtuta. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab hagi

§ 413lg 1 alusel tagaseljaotsusega selle põhjendatud ulatuses.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja on taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks teinud hagiavalduses. Vastavalt

§ 413

lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 413

lg 3 sätestatud aluseid, mil kohus tagaseljaotsust ei tee, käesoleval juhul ei esine. 6.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg

1. Kostja ei ole vastu vaielnud põhinõude suurusele. Kostja on küll märkinud, et põhinõudest on tasutud 150 eurot, kuid ühtegi tõendit, et võlg mingis osas on tasutud, esitatud ei ole.
2. Kostja vaidleb vastu hagis esitatud viivise suurusele. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt lepingu p-le 2.6 0,5% päevas alates nõude sissenõutavaks muutumisest ehk alates 30.07.2020 kuni hagi esitamiseni ehk kuni 02.11.2020a. kokku summas 1809, 75 eurot. 3

§ 438lg 1 järgi.

Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Seega käesoleval juhul sõlmis kostja X OÜ-ga lepingu tarbijana. Riigikohus on seisukohal, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14; 10.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Hageja nõuab kostjalt viivist ajavahemiku 30.07.2020 -02.11.2020a. eest kokku summas 1809, 75 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgne (ehk seadusjärgne) viivisemäär sama ajavahemiku eest on 80, 34 eurot (arvestusega 0,022% päevas) ehk hageja nõuab kostjalt 22,5 kordselt suuremat viivist kui seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et lepingus (lepingu p 2.6) toodud viivisemäär on tüüptingimusena tühine, mistõttu on põhjendatud hagejal nõuda kostjalt kohustuse täitmata jätmise eest õiguskaitsevahendina viivist seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja hageja kasuks 3810 eurot ja viivise ajavahemiku 30.07.2020.a. -02.11.2020.a. eest seadusjärgses määras so 80, 34 eurot. 8. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 9. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagi esitamiselt 475 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 475 eurot. 10. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4