KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. mai 2021.

) § 24 lg 1 alusel. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejal puudub õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist (

§ 24

lg 3, § 221 lg 3 p 4), kuna ta ei lasknud kanda hääletamisprotokolli oma vastuväidet otsusele. 2.

1. Kostja tõi lõplikes seisukohtades esile, et hageja on kahjustanud kostja mainet, esitades korduvalt alusetuid kaebusi erinevatele riigi ametiasutustele. Lisaks on hageja eiranud nii kostja kui ka Vabariigi Valitsuse korraldusi. Hageja korraldas võistlusi eriolukorrast tingitud keelu ajal. Mh ei ole hageja austanud kostja juhatuse ja kohtunikekogu komitee otsuseid. Lisaks on hageja takistanud kostja tegevust. Teatud ajal oli kostja konto kasutamisele juurdepääs üksnes YY, kes on ka hageja juhatuse liige. YY tegevuse tulemusena jäid üle kandmata kostja laskurite maailmameistrivõistluste võistlustasud, kuivõrd YY seadis ülekande eelduseks üksnes iseenda poolt juhitava hageja nõusoleku, mida aga ei saadud. Eeltoodu tõttu olid kostja juhatuse liikmed sunnitud ajutiselt ise maksma võistlustasud laskurite eest. Hageja on korduvalt rikkunud nii asjaajamisel kui ka võistluste korraldamisel eesti keele nõudeid. Hageja liikmed on teinud poliitilisi avaldusi. Nimelt laulsid nad Euroopa meistrivõistlustel Eesti koondise liikmetena Venemaa Föderatsiooni hümni, kuid Eesti Vabariigi hümni ei lauldud. Kuna kostja tegeleb laskespordi edendamisega, siis taoliste poliitiliste avalduste tegemist ei saa aktsepteerida. Hagis märgib hageja, et ühelegi rikkumisele või puudusele polnud kostja varem tähelepanu juhtinud. Samas hagist nähtub, et hageja sai
2. a mais kostjalt kirja, milles viidati keelenõuete rikkumisele. Lisaks võib hagist välja lugeda, et hageja tegemistes esines ka varem rikkumisi. Seega on hageja ise tunnistanud, et rikkumisi esines.
3. Maakohus võttis
4. detsembri
5. a määrusega vastu osalise loobumise hagist, lõpetas menetluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude osas ning jätkas menetlust üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas. Maakohtu otsus
6. Maakohus rahuldas
7. detsembri
8. a otsusega hagi ja tunnistas kehtetuks kostja
9. juulil 2020 elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsuse arvata hageja kostja liikmete hulgast välja. 4.
10. Kostja on alusetult väitnud, et hagi on muudetud selliselt, et tal ei olnud võimalik hagi kohta seisukohta esitada. Hageja taotles hagis üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist ning alternatiivselt sama otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja täpsustas
11. oktoobri 2020 avaldusega oma seisukohti, kuid ei esitanud uusi põhjendusi ega tõendeid. Kostja on
12. oktoobri 2020 määruskaebuses kinnitanud, et teadis hageja
13. oktoobri 2020 avaldusest. Hageja nõudele üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on kostja viidanud ka hagi vastuses. Asjaolu, et hagi menetlusse võtmise määruses ei ole hagi esemena eraldi nimetatud kehtetuks tunnistamise nõuet, ei saanud kostjale mõistlikult tekitada arvamust, et kohus seda nõuet ei menetle. Kuna tegemist oli alternatiivse nõudega ja hagi alus oli mõlema nõude osas 3

§ 24lg 3 tähenduses.

Protokolli koostamise eest vastutas kostja, mitte hageja. Hageja seisukohtade kajastamata jätmine protokollis oli kostja otsustus, mille eest hageja ei vastuta. Lisaks arvestas kohus õigusteoorias avaldatud seisukohaga, et elektroonilise hääletamise korral võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta. 4.

1. Kohus saab üldkoosoleku otsuse õiguspärasust kontrollida ainult nende faktiliste asjaolude pinnalt, millega üldkoosoleku otsust on selle eelnõus põhjendatud. Põhjendused peavad olema esitatud sellise täpsusega, et nende tegelikkusele vastavust on võimalik kontrollida. Protokollis kajastamata asjaolud ei saa olla otsuse tegemise aluseks. Praegusel juhul ei sisaldu otsuse eelnõus ühtegi põhjendust, mille asjaolud oleks otsuse alusel kindlaks tehtavad. See on piisav otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Liikmetele hääletamiseks esitatud otsuse eelnõust ei selgu, kes on isikud, kelle tegusid hagejale kostja liikme kohustuste rikkumisena omistatakse, ning milliseid konkreetseid tegusid hagejale ette heidetakse. Vaidlusalune otsus on ebamääraselt põhjendatud ega ole kooskõlas kostja põhikirja ega ka seadusega, mistõttu tunnistas kohus otsuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 järgi kehtetuks. 4.
2. Kostja on sisustanud vaidlusaluse otsuse põhjendusi
3. detsembri
4. a avalduses, kuid ei ole võimalik teha kindlaks, et just neid juhtumeid on peetud silmas otsuse eelnõu põhjendustes. Samas isegi kui eeldada kostja
5. detsembri
6. a avalduses toodud faktiväidete õigsust, ei annaks need alust hageja väljaarvamiseks, sest: • pole teada, millistel konkreetsetel asjaoludel on hageja kostjat Kultuuriministeeriumi ees süüdistanud seaduste rikkumises ja diskrimineerimises. Kostja väitel on ministeerium need süüdistused ümber lükanud; • pole teada, mis konkreetseid Andmekaitse Inspektsioonile esitatud kaebusi on kostja silmas pidanud, kuid kostja väitel pole inspektsioon rikkumisi kostja tegevuses tuvastanud; • pole mõistetav, kas kostja etteheide hageja juhatuse liikmele YY laskesportlaste e-posti aadresside kasutamisest oli vaidlusaluse otsuse aluseks või on kostja lihtsalt pidanud vajalikuks seda ära märkida. Juhtumi asjaolud on täpsustamata. Pole teada, kas YY on tegutsenud hageja nimel või huvides. YY on olnud ka kostja juhatuse liige, mistõttu võib probleem esineda hoopis kostja ja tema endise juhatuse liikme vahelises õigussuhtes; • pole täpsustatud, mis konkreetseid võistlusi on hageja korraldanud osalejate tervist ja elu ohtu seades; • pole täpsustatud, milliseid konkreetseid juhtumeid on kostja pidanud vajalikuks märkida ära tema juhatuse ja kohtunikekogu komitee otsuseid mitteaustavatena, mida on peetud laimuks ja kas eelnimetatuga seotud hageja liige C tegutses hageja nimel või 4

§ 16lg 2. 5.2. Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 333 lg-s 1 sätestatud vastuväite lahendamise korda ning jätnud kostja

1. detsembril 2020 esitatud vastuväite lahendamata. Maakohus võttis
2. septembri
3. a määrusega menetlusse hagi kostja
4. juulil
5. a elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja esitas täpsustatud hagis nõude üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohus kostjalt hageja täpsustatud nõude kohta vastuse esitamist ei nõudnud. Kummastav on kohtu seisukoht, et olenemata asjaolust, et hagi menetlusse võtmise määruses ei ole hagi esemena eraldi nimetatud kehtetuks tunnistamise nõuet, ei saanud kostjale mõistlikult tekkida arvamust, et kohus seda nõuet ei menetle. Hagi menetlusse võtmise määrusega teeb kohus menetlusosalistele teatavaks, millist nõuet kohus menetleb. Kohus võttis
6. detsembri
7. a määrusega vastu hagist osalise loobumise, lõpetas menetluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude osas ning jätkas menetlust sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas. Seega muutis kohus määrusega menetlusse võetud hagi alust ning asus hageja muudetud nõuet menetlema, kuid ei küsinud kostja vastust menetlusse võetud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude kohta. 5.
8. Hageja ei saa tugineda vaidlusaluse otsuse kehtetusele, kuna ta osales
9. juuli
10. a otsuse tegemisel, kuid ta ei lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele (

§ 24lg 3).

Kuna otsus võeti vastu üldkoosolekut kokku kutsumata, jättis kohus kohaldamata ka

§ 221lg 3 p 4.

Nimelt peab mittetulundusühingu liige, kes on otsuse suhtes jäänud eriarvamusele, esitama juhatusele kui protokolli koostajale nõude tema eriarvamuse sisu kandmiseks hääletusprotokolli. Hageja seda ei teinud. Ka hageja

1. juulil 2020 kostjale esitatud seisukoht
2. juuni 2020 otsuse eelnõu kohta ei sisalda hageja taotlust kanda hääletusprotokolli hageja vastuväide otsuse kohta. Lisaks nähtub
3. juuli
4. a hääletusprotokollist, et hageja kostja liikmena ei esitanud

§ 221lg 3 p 4 järgi nõuet kanda tema eriarvamus hääletusprotokolli. Seega puudub hagejal õigus nõuda otsuse kehtetuks 5

§ 221lg 3 p 4 võeti vastu 2020.

a-l. 5.4. Kohus leidis ebaõigesti, et kohus saab üldkoosoleku otsuse õiguspärasust kontrollida ainult nende faktiliste asjaolude pinnalt, millega üldkoosoleku otsust on selle eelnõus põhjendatud. Kohtu seisukoht on vastuolus

§ 16

lg-ga 2 ning jätab arvestamata kostja kohtumenetluses esitatud asjaolud ja põhjendused vaidlustatud otsuse tegemise põhjustest. Maakohus on sisuliselt piiranud kostja kui mittetulundusühingu ja selle liikmete otsustusvabadust osas, keda aktsepteerida kostja liikmena ja keda mitte. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks

§ 16lg 2 ei kuulu kohaldamisele.

1. juuli
2. a hääletustulemustest on näha, et kostja liikmetest pea kõik olid seisukohal, et hageja tuleb kostja liikmete hulgast välja arvata. Hageja väljaarvamise põhjused olid liikmetele teada ning otsus võeti vastu tuginedes nendele teadmistele. Asjaolu, et kostja ei olnud otsuse eelnõus toonud välja kõiki juhtumeid, mis olid kogumis aluseks hageja väljaarvamisele, ei tähenda, et hagejal on õigus ühingu liikmete tahte vastaselt olla ühingu liige. Hageja väljaarvamise otsus oli piisavalt selge, kõigile kostja liikmetele arusaadav ja motiveeritud. Kostjal ja tema liikmetel on seadusest ning põhikirjast tulenev õigus otsustada, kes MTÜ liikmete hulka kuulub ning selle õiguse realiseerimiseks on kostjal õigus ka kooskõlas seaduse ja põhikirjaga liikmeid välja arvata. Alusetu on hageja seisukoht, et hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamine põhines asjaolul, et hageja liikmetest on suur osa vene kogukonda kuuluvad inimesed. Osa vaidlustatud otsuse poolt hääletanud klubidest saavad ka ennast nimetatud määratluse alla paigutada, kuid nad hääletasid hageja väljaarvamise poolt. Seega ei rajane vaidlustatud otsus lubamatutele alustele. Lisaks on kostja liikmed
3. jaanuari
4. a otsusega juba teistkordselt ja kehtivalt arvanud hageja kostja liikmete hulgast välja. 5.
5. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud kaalumispiire. Kohus ei arvestanud kostja vastuväiteid hageja menetluskulu nimekirjale. Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 228 eurot (koos käibemaksuga) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks ei ole jälgitav, millisel põhjusel tuleb kostjal hüvitada hageja kahe lepingulise esindaja keskmisest kõrgem tunnitasu (TsMS § 175 lg 3). Praegune vaidlus ei olnud keerukas. Samuti ei olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest. Lisaks mõistis kohus kostjalt välja
6. detsembri
7. a hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot, vaatamata sellele, et maakohus rahuldas
8. jaanuari
9. a määrusega kostja
10. jaanuari
11. a määruskaebuse, tühistas
12. detsembri
13. a hagi tagamise määruse ja jättis määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda.
14. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
16. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alus kostja
17. juuli
18. a üldkoosoleku otsuse, millega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja, kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
19. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus TsMS § 333 lg 1 teist lauset, kui ei lahendanud kostja vastuväidet kohtu tegevusele määrusega ega võtnud seisukohta selle kohta 6

§ 24lg 3 järgi isikuks, kel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist.

Vaidlusalune üldkoosoleku otsus võeti vastu

§ 221alusel üldkoosolekut kokku kutsumata.

Hagi lisaks 15 olevast hageja kirjalikust seisukohast ja häälest üldkoosolekul nähtub, et hageja esitas selles lisaks vastuhäälele ka põhjendatud seisukoha, milles leidis, et otsuse vastuvõtmine ei ole lubatav, kuna selleks ei ole õiguslikku alust.

§ 221lg 4 kohaselt on hageja seisukoht hääletusprotokolli lahutamatu lisa.

Seega on hageja seisukohas sisalduv vastuväide kantud hääletusprotokolli ning hageja võis nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Kuivõrd eelnõu kohta esitatud seisukoht on seadusest tulenevalt protokolli osa, ei ole nõutav, et selle sisu eraldi protokolli kantaks.

§ 221

lg 3 p 4 on asjakohane olukorras, kus eriarvamuse sisu sisaldub kusagil mujal kui

§ 221lg 2 järgi eelnõu kohta esitatud seisukohas.

11.

§ 24

lg 1 kohaselt saab nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga.

§ 16

lg 1 kohaselt võib MTÜ liikme välja arvata põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Kostja põhikirja p 3.7 kohaselt võib kostja liikme välja arvata, kui ta ei täida põhikirja, IPSC konstitutsiooni, reegleid või määrusi; on kostja mainet oluliselt kahjustanud või tekitanud materiaalset kahju või on jätnud tasumata liikmetele kehtestatud maksud või jätab süstemaatiliselt täitmata kostja valitud organite ning juhtide pädevuse piirides kehtestatud akte.

§ 16

lg 2 kohaselt võib liikme sõltumata põhikirjas sätestatust välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. MTÜ liikme väljaarvamise otsuse saab seega kehtetuks tunnistada, kui liikme väljaarvamiseks ei ole täidetud põhikirjas ega

§ 16lg-s 2 sätestatud eeldused.

Asjaolud, mis on liikme väljaarvamise aluseks, peab välja tooma ja tõendama MTÜ. 12. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud ühelegi konkreetsele asjaolule, mis võiks olla kas kostja põhikirja p 3.7 või

§ 16lg 2 järgi hageja väljaarvamise aluseks.

Ekslik on kostja seisukoht, et liikme väljaarvamise põhjendamiseks piisab üksnes sellest, et väljaarvamise poolt on hääletanud enamus kostja liikmeid. Sellist alust liikme väljaarvamiseks ei näe ette ei kostja põhikiri ega seadus. Liikme väljaarvamine ei ole eeltoodust tulenevalt MTÜ suvaotsus, vaid selleks peab olema selge alus, mis põhineb konkreetsetel asjaoludel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitanud asjaolusid, mis võiksid olla hageja väljaarvamise aluseks. Ainus konkreetne etteheide hagejale, mis apellatsioonkaebusest nähtub, on see, et hageja on väidetavalt esitanud praeguses menetluses hagi tagamise avaldustes valeväiteid. See hilisem asjaolu ei saanud aga olla liikme väljaarvamise aluseks. Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited hageja ebaausa käitumise ja kostja maine kahjustamise kohta on esitatud abstraktselt, seostamata neid hageja konkreetsete tegudega. Ka kostja etteheited maakohtu otsusele on abstraktsed. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt välja toonud, milliseid tõendeid on maakohus valesti hinnanud, millised asjaolud valesti tuvastanud või milliseid asjaolusid valesti hinnanud. Seega ei ole kostja väljatoonud ega tõendanud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks hageja väljaarvamisele, mistõttu ei ole alust maakohtu otsust selles osas muuta. Piisav ei ole kostja väide, et tema liikmed teavad hageja väljaarvamise põhjusi. Kohtumenetluses pidi kostja väljaarvamise aluseks olevad asjaolud ka kohtule esitama ning neid tõendama. 13. Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka kostja väide, et kostja üldkoosolek on 15. juuli 2020 otsuse 27. jaanuari 2021 otsusega kinnitanud. Hageja on välja toonud, et ta on ka 7

§ 24lg 2 järgi varasema otsuse kehtetuks tunnistamist.

1. Kostja on vaidlustanud ka menetluskulude hüvitise suuruse, mis talt maakohtu otsusega hageja kasuks välja mõisteti. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on selles osas osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja esindaja tunnitasumäär 190 eurot ületab oluliselt keskmist advokaadi tunnitasu määra. Hageja teise esindaja tunnitasumäär 130 eurot vastab ligikaudu ringkonnakohtus keskmiselt küsitavale advokaadi tasumäärale. Maakohus on põhjendamatult lähtunud esindajate tasumäära põhjendatuse hindamisel esindajate keskmisest tasumäärast. Olukorras, kus hagejat esindasid kaks esindajat, kellel olid erinevad tunnitasumäärad, tulnuks hinnata eraldi mõlema tasumäära põhjendatust ja vajalikkust. Tegemist ei ole eriliselt keerulise asjaga, mis võiks õigustada keskmist tasumäära oluliselt ületavat tasumäära. Seega loeb ringkonnakohus põhjendatud tunnitasumääraks mõlemal esindajal 130 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et praeguses asjas ei esine TsMS § 175 lg-s 3 toodud aluseid, mis õigustaksid mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajad teinud dubleerivat tööd vastuse koostamisel määruskaebusele ja hagi tagamise määruse täitmise nõudmisel. Seega ei ole põhjendatud nende tegevuste dubleeriv ajakulu 2 tundi. Ülejäänud menetlustoimingute tegemisel ei nähtu, et esindajad oleksid üksteise tegevust dubleerinud. Seega arvestades ka seda, et maakohus pidas põhjendamatuks hageja esindaja ajakulu 5 tunni ulatuses, on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu maakohtu menetluses 16,75 tundi (23,75-5-2) tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2613 eurot.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on talt põhjendamatult välja mõistnud
3. detsembri 2020 hagi tagamise avalduselt hageja tasutud riigilõivu 50 eurot. Maakohus rahuldas algselt selle avalduse. Seega ei olnud tegemist ilmselgelt põhjendamatu avaldusega ja maakohtul ei olnud otsuse tegemise ajal alust jätta sellelt tasutud riigilõivu kostjalt välja mõistmata. Kuigi hagi tagamise määrus pärast maakohtu otsuse tegemist kostja esitatud määruskaebuse alusel tühistati, ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks selles osas maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hagi tagamise taotlus esitatud pahatahtlikult või soovist menetlust venitada, vaid selle eesmärgiks oli vältida tulevasi kohtuvaidlusi. Seega ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 400 eurot menetluses tasutud riigilõivude hüvitamiseks. Kokku on seega põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis maakohtus kantud menetluskulude eest 3013 eurot. Maakohtu otsus tuleb seda summat ületava hüvitise väljamõistmise osas tühistada.
4. Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes osas, milles kostja vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramist, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 178 lg 4 järgi kostja kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu 1662,5 eurot. Sarnaselt otsuse p-s 14 märgitule ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kahe esindaja kasutamist. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt dubleerisid esindajad üksteise tööd. Seega on põhjendatud üksnes ühe esindaja kulu tunnihinnaga 130 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja S. Kalma ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel 8,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisel 1 tund. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on põhjendatud, arvestades asja sisu ja mahtu, kuid menetluskulude nimekirja koostamiseks, kus sisaldub üksnes esindaja kulu ühe menetlusdokumendi koostamise eest, ei tohiks professionaalsel esindajal kuluda üle 15 minuti. Seega on hageja põhjendatud esindajakulu ringkonnakohtus 1137,5 eurot (130×8,75), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 8