) § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4 736,11 eurot. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata
Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses järeldustega ning tuginedes
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul esitas hageja nõuetekohaselt oma nõuete arvestused, sh nõuete koosseisu ning esitas nõuete kohta asjakohased tõendid. Hageja nõuded olid kohtu jaoks piisavalt selgelt esitatud, et neid oli võimalik lahendada. Kostja vastuväidetest nähtub, et kostja tegelikkuses ei süvenenud piisavalt hageja selgitustesse ja arvutuskäikudesse. Hageja toodud arvutuskäigud on selged ja jälgitavad. Kostja tugines asjaolule, et leping nr L2700640098 oli tühine, kuna selles puudusid järgmised andmed: krediidi liik, kohaldatav viivise aasta- ja päevamäär maksetega viivitamise korral ja selle kohandamise kord. Eelnimetatud lepingust nähtus, et tegemist oli laenulepinguga (lk 15 pöördel). Ka Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabelehelt nähtus, et krediidi liigiks on laen (lk 17 pöördel). Lepingu p-des 6.1-6.3 olid pooled kokku leppinud, et lepinguliste maksete mittetähtaegse tasumise korral on viivise määraks intressimäär. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-st päevast aastas. Viivist arvestatakse maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse kui kogu võlgnevus täielikult tasutakse. Viivist ei arvestata tasumata viiviselt ja intressilt. Lepingu p 2 järgi oli aastane intressimäär 14,90% (lk 15 pöördel). Eeltoodust nähtub, et kostja vastuväited olid alusetud, kuna leping sisaldas tegelikkuses vaidluse all olevaid andmeid. Viidatud lepingu punktide alusel oli viivise arvestamine võimalik. Kostja vastuväited, et hageja arvestas viiviselt viivist, on samuti alusetud. Lepingu nr L2700640098 järgi oli põhivõlgnevus 5 653,83 eurot. Nimetatud summa koosnes põhivõlgnevustest (lk 55) - 1 204,82 eurot (lepingu nr L2700242328), 1 988,90 eurot (leping 7 nr L2700292909) ja 2 500 eurot (leping nr L2700628544). Hageja arvestas viivist summalt 5 653,83 eurot (lk 83 pöördel). Hageja arvestuskäigust nähtus, et põhivõla summa ei sisaldanud muid nõudeid, kui vaid põhivõlgnevust. Maakohus hindas kostja väidet, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja leidis, et kostja ei ole selgitanud, kuidas hageja rikkus seda põhimõtet kostja laenude refinantseerimisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus selgitamiskohustust. Hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, milles lähtutakse poolte esitatust (Riigikohtu 20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (
Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (
lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks ja vastaspoole esitatu ümberlükkamiseks (
Kui kostja esitas vastuväite vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta, siis tuli kostjal sisustada ja tõendada oma väiteid (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kostja seda ei teinud.
järgi on asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud.
lg 5 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Kostja esitas apellatsioonkaebuses uusi asjaolusid ja põhjendusi seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul
ettenähtud alused (sh ka maakohtupoolne rikkumine) uute vastuväidete arvestamiseks apellatsioonkaebuse lahendamisel. Kostja esitas apellatsioonkaebuses esmakordselt ka tasaarvestuse avalduse. Uute nõuete esmakordne esitamine ringkonnakohtule ei ole lubatud. Kuivõrd maakohtu menetlus toimus kooskõlas menetlusnormidega, polnud kostjal takistusi tasaarvestuse avalduse esitamiseks maakohtus. Ringkonnakohus jätab
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.
lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad
9. Ringkonnakohus ei määra apellatsiooniastme menetluskulusid rahaliselt kindlaks hagejal menetluskulude puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.