KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-820 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kri

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Nadir Zakerovilt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 131,58 eurot. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS

1. Nadir Zakerov’it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 01.11.2019 kella 16.35 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 12-l km-l, liikudes Maardu suunas, mootorsõidukit VW Golf registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholi joobeseisundis (alkoholijoobe mõõtetulemus 1,05 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,95 mg/l). Sellise käitumisega rikkus Nadir Zakerov liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning LS § 69 lg 2 p 1nõudeid. Seega pani Nadir Zakerov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS
2. Maakohus tunnistas Nadir Zakerovi süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.

§ 238lg 2 kohaselt vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kar

S § 74 lg 1, 2, 3, 5 alusel määras, et mõistetud karistust, 6 kuud vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges eelvangistuses viibitud aja 01.11-02.11.2019.a. s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, millise algust arvestas kohtuotsuse kuulutamisest. Ülejäänud karistust, 5 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja talle pandud kohustust. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 kohustas Nadir Zakerov’it käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks luges kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o. 30.03.2021.a. Kohaldas Nadir Zakerov’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistas Nadir Zakerovi kohtusaalist karistuse täitmise tagamiseks. Tõkendina kohaldatava vahistamise tühistas koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis lisakaristusena Nadir Zakerov’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolmeks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustas Nadir Zakerov’it viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 175

, § 179, § 180 alusel mõistis Nadir Zakerov’ilt välja riigituludesse sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot ja kaitsjatasu summas 265,20 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kohustas tasuma 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu

1. kuupäevaks alates 15.05.2021.a kuni 15.04.2022.a vähemalt 95,10 eurot. 2 APELLATSIOON
2. Kaitsja leiab, et maakohus on asjas tõendeid ebaõigesti hinnanud ja kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti ning mõistnud Nadir Zakerovile ebamõistlikult range karistuse. Palub kergendada Nadir Zakerovile mõistetud karistust ja jätta temale mõistetud karistus tingimisi kohaldamata KarS § 73 lg 1 alusel. Palub vähendada Nadir Zakerovilt riigi tuludesse välja mõistetava menetluskulu summat ja jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Lisakaristuse mõistmist kaitsja ei vaidlusta. 3.
3. Vaidlust ei ole selle, et Nadir Zakerov pani toime teo, milles maakohus ta süüdi tunnistas, kuid kaitsja leiab, et maakohus mõistis temale liiga karmi karistuse, rikkudes KarS § 56 lg-t
4. Maakohtu otsusega mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohus karistas Nadir Zakerovit prokuröri karistusettepanekust põhjendamatult karmimalt. 3.
5. Nadir Zakerovile on põhjust mõista karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Seda eeskätt sellepärast, et tema süü ei ole suur. Temal tuvastati joove lõpliku mõõtetulemusega 0,95 mg/l, mis ületab LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud määra suhteliselt vähe. Karistust raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), mida ta väljendas 02.11.
6. a. kahtlustatavana ülekuulamisel (t.l. 20 pöördel). Nadir Zakerovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Nadir Zakerovi süüle vastab prokuröri taotletud karistus – kuus kuud vangistust, mida tuleb vähendada

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks jääks sel juhul 4 kuud vangistust, millest Nadir Zakerov on eelvangistuses viibitud ajaga

1. – 02.11.2019.a. ja 30.
2. – 26.04.2021 ära kandnud ühe kuu. Ärakandmata karistuseks jääb sel juhul 3 kuud vangistust. 3.
3. Kaitsja nõustub maakohtu otsusega selles, et Nadir Zakerovi puhul esinevad karistusest tingimisi vabastamise alused, kuid erinevalt maakohtust leiab, et on alus vabastada ta karistusest tingimisi KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel, mitte KarS § 74 lg 1, 2, 3 ja 5 alusel. Nadir Zakerovi ühekuulise šokivangistust kaitsja ei vaidlusta. Kaitsja arvates puudub vajadus 63-aastase Nadir Zakerovi allutamiseks käitumiskontrollile. Tegemist on isikuga, kellel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Maakohtu otsuses on põhjendatud kontrollnõuete ja kriminaalhooldaja järelevalve vajadust sellega, et süüdistatav jättis 17.03.2021 kohtuistungile ilmumata. Leiame, et see ei ole asjakohane põhjendus. Maakohtu enda tegevus oli menetluslikult arusaamatu, kui maakohus katkestas ilma mõjuva põhjuseta 02.03.2021 kohtuistungi kohtulike vaidluste ajal enne kaitsja kõnet ning lükkas kohtuistungi edasi. Palub asja lahendamisel arvesse võtta, et Nadir Zakerov kaotas kohtumenetluse ajal võimaluse elada oma varasemas elukohas Maardu linnas XXX. Korteriomanik nõudis tema väljakolimist ja 26.03.2021 pidigi Nadir Zakerov korterist välja kolima. Tal ei ole võimalik täita kohtuotsusega temale pandud kohustust elada sellel aadressil. Ainelise puuduse ja kehva rahalise olukorra tõttu on tal väga keeruline täita käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust (see ilmneb ka kriminaaltoimikus olevast erakorralisest ettekandest t.l. 34 – 35). Kontrollnõuete ja kohustuste täitmise muudab tema jaoks keeruliseks mitte niivõrd distsiplineerimatus, kui tema vanusest ja halvenevast tervisest tulenev taipamatus. Nadir Zakerovit on võimalik mõjutada uue kuriteo toimepanemisest hoiduma ilma käitumiskontrollile allutamiseta. Katseaja pikkust (üks aasta ja kuus kuud) ning algusaega (30.03.2021) kaitsja ei vaidlusta. 3.
4. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude Nadir Zakerovilt väljamõistmises. 3 Palub

§ 180

lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda, sest Nadir Zakerovile käib menetluskulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Nadir Zakerov on 63-aastane. Ta on vanuse tõttu tööturul vähenenud konkurentsivõimega. Kriminaaltoimikus oleva teatise (t.l 23) järgi oli tema

1. a. aasta netosissetulek ainult 970 eurot ja keskmine päevasissetulek pärast maha-arvamisi 0 eurot. Nadir Zakerovi sõnul ei ole tema rahaline olukord praegu parem. Tal ei ole tööd ja ta lihtsalt ei suuda menetluskulusid tasuda. Palub muuta maakohtu otsust menetluskulude väljamõistmise osas ja jätta sundraha ½ ulatuses ning kaitsjatasu täies ulatuses riigi kanda. Nadir Zakerovilt välja mõistetavad menetluskulud palume jätta tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 3.
2. Juhindudes

§ 337

lg 1 p 4, § 338 p 2 ja p 4, § 340 lg 2 p 4 ja p 6 kaitsja palub tühistada osaliselt Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a. kohtuotsus Nadir Zakerovile karistuse mõistmise ja temalt menetluskulude välja mõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kergendada Nadir Zakerovile maakohtu otsusega mõistetud karistust, vähendada temale maakohtu otsusega mõistetud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistuse ärakandmata osa ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel uut kuritegu. Jätta sundraha summas 438 eurot ja kaitsjatasu summas 265,20 eurot riigi kanda. Mõista Nadir Zakerovilt riigi tuludesse sundraha summas 438 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Jätta apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras osalenud kaitsja tasu riigi kanda. Apellant ei taotle suulist menetlust. PROKURATUURI SEISUKOHT
3. Harju Maakohtu 23.09.2020 kohtuotsus on motiveeritud ja seaduslik. Karistuse mõistmisel ei ole kohtule prokuratuuri karistuse ettepanek siduv ning kohus on põhjalikult põhjendanud just sellise karistuse mõistmise vajadust. Prokurör leiab, et Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsusega, apellatsiooni väidetega ja prokuratuuri poolt esitatud seisukohaga, märgib alljärgnevat.
5. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsust mõistetud karistusmäära ja KarS § 74 kohaldamise osas. 6.1 Kaitsja kritiseerib maakohtu poolt N.Zakerovi karistamist prokuröri karistusettepanekust karmimalt. Nii nagu on maakohus oma otsuses, viidates asjakohasele Riigikohtu lahendile, juba märkinud, siis karistuse mõistmisel juhindub kohus eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Seega kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt ning on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kolleegium leiab, et maakohus on piisava selgusega mõistetud karistust põhjendanud, mistõttu põhjendamiskohustuse rikkumine pole tuvastatav ja sellele ei viidata ka apellatsioonis. 4 6.
6. Kaitsja, vaidlustamata karistuse liiki, leiab, et karistusmääraks peaks olema 6 kuud vangistust. Maakohus on süüdlasele mõistnud 9 kuud vangistust. Sellise karistusmäära valikul on kohus arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega ja karistust raskendavate asjaolude puudumisega, mis ongi viinud järelduseni, et süüdistatavat tuleb karistada alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on 1 aasta 6 kuud. Kolleegium leiab, et ohtliku liiklusalase kuriteo eest maakohtu poolt mõistetud karistusmäär on vastavuses süü suurusega. Kaitsja poolt viidatud varasem õiguskuulekas käitumine ja tuvastatud alkoholijoobe määr olid kohtule teada ja on, arvestades karistuse määra, sisulist arvestamist juba leidnud. Oli ju karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr ehk 1 aasta 6 kuud vangistust. Kõik eelnimetatu ja kaitsja apellatsioonis esitatu kogumis ongi kohtule andnud aluse mõista karistusmäär, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist. Kolleegium peab vajalikuks ka osutada, et kohtupraktika kohaselt on apellatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine selle küsimuse lahendamisel ning sellel konkreetsel minetusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise( vt Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-6-17). Kolleegium eelnimetatud minetusi karistusmäära valikul ei tuvastanud ja sellistele rikkumistele ei viita ka apellant. 6.
7. Kaitsja, nõustudes maakohtu poolt mõistetud vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata jätmisega, leiab, et N.Zakerovi suhtes kuuluvad kohaldamisele KarS § 73 sätted, mitte aga maakohtu poolt kohaldatud KarS §
8. Kolleegium nõustub kaitsja seisukohaga, et KarS § 74 kohaldamise aluseks ei ole kohtuistungile mitteilmumine ja selle põhjenduseks eksitavate väidete esitamine. Samas kolleegium leiab, et apellatsioon väited ei anna alust KarS § 74 kohaldamise osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium osutab, et kriminaalhoolduse sisuks ei ole vaid süüdlase käitumise üle järelevalve teostamine vaid ka süüdlasega tehtav sotsiaaltöö kõrvaldamaks faktorid, mis mõjutasid ja võivad edaspidi mõjutada kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusseaduse § 26, mis reguleerib kriminaalhoolduse teostamist, kehtestab:

§ 180

lg 3 alusel jätta sundraha osaliselt ja nimelt summas 438 eurot ja kaitsjatasu summas 265,20 eurot riigi kanda.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral üldreeglina menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaldamist puutuvalt on Riigikohus selgitanud, et kuna süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu, siis on menetluskulude hüvitamise kohustus kui kuriteo toimepanemise võimalik tagajärg kuriteo toimepanemise ajal isikule ettenähtav. Menetluskulusid määrates tuleb arvesse võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-10512, p 7). Kaitsja on apellatsioonis viidanud toimikus olevale teatisele ( t.lk. 23), mis puudutab süüdistatava 2018 aasta keskmist päevasissetuleku. Samuti on kaitsja viidanud süüdistatava ütlustele, et tal puudub töö, mistõttu ei suuda menetluskulusid tasuda. Kolleegium leiab, et 2018 aasta andmed ei ole aluseks jätta 2021 aastal süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud osaliselt riigi kanda kuna need ei kajasta süüdistatava varalist seisundit otsuse tegemise ajal. Süüdistatava ütluste kohaselt kaotas ta töö 7-8 kuud tagasi, elab üürikorteris ja tal on võlad. Ka kaitsja on esitatud taotlust põhjendanud analoogsete süüdistatava ütlustega. Samas pole kaitsja ega süüdistatav esitanud süüdistatava varatuse kohta ühtegi tõendit ega loobunud lühimenetluses asja arutamisest ja taotlenud kohtult ka vastava teabe väljanõudmist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kuulub süüdistatavale vähemalt sõiduauto ( t.lk.22). Kolleegium veelkord osutab, et isiku varaline seisund pole üldtuntud asjaolu

§ 60

lg 3 mõttes ja menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise aluseks on tõendid, mis näitavad süüdistataval igasuguse vara, seega nii kinnisvara kui vallasvara puudumist. Kolleegium märgib, et võttes aluseks süüdistatava ütlused hetkel töökoha puudumise osas on maakohus kohaldanud

§ 180lg 3 sätteid ja määranud menetluskulude hüvitamise ositi.

Kolleegium leiab, et sellele lisaks veel menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise alused puuduvad ja sellekohane taotlus jääb rahuldamata. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes

337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. märtsi 2021 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
2. Kaitsja taotles apellatsioonikohtus riigi õigusabi tasu suuruse ja hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Kaitsja taotleb koos käibemaksuga 131,58 euro hüvitamist. Taotluse kohaselt on menetlustoiminguteks kaitsealusega vanglas vestlemine, kestusega 15 minutit, apellatsiooni koostamine 90 minutit, kokku menetlustoiminguteks kulutatud ajaks 1 tund ja 45 minutit ja summaks koos käibemaksuga 129,60 eurot. Vajaliku kuluna on kaitsja taotluses esitatud selgituse kohaselt ka sõidukulu Tallinna Vanglasse, mille eest taotleb kaitsja hüvitada koos käibemaksuga 1,98 eurot. 6 Kolleegium leiab, et kaitsja poolt esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koguulatuses. Taotluses märgitud menetlustoiminguid saab hinnata vajalikeks ja nendele kulutatud aega mõistlikuks. Sõidukulude taotlus on kooskõlas Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 17 lg-ga 2,
3. Seega on õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses advokaadibüroole makstavaks tasuks koos käibemaksuga 131,58 eurot. Kaitsja on apellatsioonis esitanud taotluse apellatsioonimenetluses kaitsekulude riigi kanda jätmiseks. Kolleegium märgib, et menetluskulude hüvitamist apellatsioonimenetluses reguleerib

§ 185

.

§ 185

lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimeetluses tehakse

§ 337

lg 1 p –s 1 nimetatud lahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides oli apellatsioon esitatud. Maakohtu lahendi on vaidlustanud kaitsja süüdistatava huvides, ringkonnakohus tegi

§ 337

lg 1 p-a 1 ettenähtud lahendi, mistõttu kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud väljamõistmisele Nadir Zakerovilt. Seadus ei võimalda maakohtu otsuse muutmata jätmisel ja süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni rahuldamata jätmisel apellatsioonimenetluses kaitsekulude riigi kanda jätmist, mistõttu sellekohane taotlus jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluskulude osalist riigi kanda jätmist pole apellatsioonis taotletud ja selleks puuduvad ka seaduslikud alused. (allkirjastatud digitaalselt) 7