Obsah (5)

§ 184§ 199§ 65§ 76§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-1466 (20230100978) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ivi Kesküla, O

§ 184lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.

märtsi 2021 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Dmitri Borzov; ik: 38309140386, emakeel vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht XXX, XXX, varem kriminaalkorras karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 10.09.2020, tõkend vahistamine 12.09.2020 RESOLUTSIOON

1. Jätta Dmitri Borzovi apellatsioon Harju Maakohtu
2. märtsi 2021 otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Dmitri Borzov oli antud kohtu alla süüdistatavana

§ 184

lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu 08.01.2016 otsusega nr 1-15-10749 süüdi mõistetud

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, käitles taas ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses edasiandmise eesmärgil. Nimelt omandas ta ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) 0,36 grammi isotonitaseeni sisaldavat pulbrit. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet isotonitaseeni hoidis ta enda juures kuni 10.09.2020 kellani 15:00, mil ta Tallinnas, xxx maja ees kahtlustatavana kinni 1 peeti. Kinnipidamise käigus leiti ja võeti tema juurest ära neli soonkinnisega kilekotti, milles kokku 0,36 grammi isotonitaseeni sisaldavat pulbrit. Isotonitaseen kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisist nr 20E-LÕX0218 nähtuvalt narkootilise aine isotonitaseeni puhul 0,001-0,1 grammist, keskmiselt 0,06 grammist ning

§ 199

lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 02.12.2019 otsusega nr 1-19-6560 süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja Harju Maakohtu 08.01.2016 otsusega nr 1-15-10749 süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, pani uuesti toime varguse. Selliselt võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 30.04.2020 kella 14.30 paiku Tallinnas, XXX asuva kortermaja trepikojast vahemikus kell 14.30 - 16.00 keldrikorruse trepi alt RM-le kuuluva jalgratta Scott Sub Cross 30 maksumusega 666,79 eurot, mille viis oma elukoha keldrisse aadressil XXX, Tallinn; samuti 30.04.2020 kella 08.37 paiku, viibides Kristiine Keskuses asuva Prisma Peremarketi kaupluses aadressil Endla tn 45, Tallinn võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Calvin Klein pulkdeodorandi maksumusega 8,99 eurot, mille pani enda jope taskusse ja möödudes kell 08.41 kassast, jättis pulkdeodorandi eest maksmata. D. Borzovil ei õnnestunud kuriteokatse tema tahtest olenematult lõpule viia, sest ta peeti turvatöötaja poolt kassade ees kinni. 2. Harju Maakohtu 30. märtsi 2021 otsusega lõpetas kohus D. Borzovi suhtes kriminaalmenetluse 10.09.2020 episoodis süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja edastas materjalid kohtuvälisele menetlejale, s.o Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile väärteomenetluse otsustamiseks. Süüdistuses

§ 199lg 2 p 9 järgi tunnistati D. Borzov süüdi ja karistati vangistusega 1 aasta 9 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 2 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.12.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 10 kuud 27 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat 27 päeva. 3. Maakohtu otsuse peale esitas D. Borzov 14.04.2021 ringkonnakohtule apellatsiooni, vaidlustades maakohtu otsuse talle

§ 199järgi mõistetud karistuse osas.

Palub selles osas kaebus läbi vaadata ja mõistetud karistust kergendada. Leiab, et kahe varguse episoodi eest, kus puudub tsiviilhagi, on talle mõistetud liiga karm karistus. Selgitab, et ei tema ega tema kaitsja ei soovi kohtuistungil osaleda ning palub saata talle otsus tõlgituna vene keelde. Kohtukolleegiumi seisukohad ja põhjendus

1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et D. Borzovi apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja 2 lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
2. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohus on
3. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§s 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. Maakohtu otsuses selliseid D. Borzovile mõistetud karistuse tühistamise aluseid kohtukolleegiumi hinnangul ei esine ning et apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, puuduvad kohtukolleegiumi hinnangul käesoleval juhul alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. 6.

§ 199

lg 2 p 9 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on D. Borzovile lähtuvalt

§-st 56 karistust mõistes, käsitlenud ka võimalust kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse kohaldamiseks ja leidnud samas põhjendatult, et kuivõrd D. Borzovi on ka varem korduvalt varguse eest karistatud, talle väärtegude eest määratud rahatrahvid on tasumata ning arvestades asjaolu, et ametlikult töötas süüdistatav viimati 8 aastat tagasi, on vargused kujunenud D. Borzovi elustiiliks ning sissetuleku allikaks. Sissetuleku puudumisele viitab ka D. Borzovile inkrimineeritud kuriteo iseloom ehk piisavate rahaliste vahendite puudumine. Seega on rahalise karistuse kohaldamine D. Borzovile välistatud, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks tema poolt täidetav ja just eeltoodud põhjusel on süüdistatavale kohaldatud vabadust piirav karistus vangistuse näol põhjendatud. Samuti on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et D. Borzov ei ole kriminaalhoolduse jaoks sobiv isik, sest peale talle eelmise kohtuotsusega samalaadse süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse osaliselt ärakandmiselt vabanemist ja tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolli ning 2 aasta pikkuse katseajaga, pani D. Borzov talle inkrimineeritavad vargused toime kohtu poolt määratud katseajal. Maakohus on D. Borzovi süü suurust, karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist, kuriteo toimepanemise tehiolusid ning põhjusi arvestades põhjendatult leidnud, et käesolevas asjas mõistetav karistus peab olema eelnevast raskem, kinnitamaks keelunormi kehtivust. Vaatamata sellele, et D. Borzovi on ka varasemalt varavastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, on ta õigusvastast käitumist jätkanud ja käesolevas asjas varguste toimepanemise eest süüdistatava suhtes kohaldatud isiku vabadust piirav karistus 1 aasta 9 kuulise vangistuse näol, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra, vastab tema süü suurusele. Asjaolu, et kannatanu sai varastatud eseme kätte süüdistatavast mitte olenenud põhjustel ega ole seetõttu hagi esitanud, ei vähenda vähimalgi määral D. Borzovi süüd. 7. Süüdistatav vabanes talle eelmise kohtuotsusega mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuuluva 7 kuu pikkuse vangistuse kandmiselt 07.01.2020 ja ära kandmata karistuseks jäi vangistus 11 kuud, mis jäeti täitmisele pööramata, kui D. Borzov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olevad varguse episoodid pani D. Borzov toime 30.04.2020, seega kohtu poolt määratud katseajal.

§ 76

lg 8 ja

65 lg 3 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lg-s 2, 4 ja 5 sätestatut.

Et käesolevad vargused on toime pandud katseajal, siis tuleb kohtuotsuste kogumis mõistetud vangistused täies ulatuses liita ja D. Borzovil talle

§ 65lg 2 alusel mõistetud 2 aasta ja 27 päeva pikkune vangistus ära kanda.

8. Ülaltoodut silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et D. Borzovile

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsioonis esitatud argumendid selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4