VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-2736 24. mai 2021, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised j

§ 178

lg 1 ja 2).

§ 633

lg 7 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille Tsiviilasi nr 2-21-2736 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED O T on 19.02.2021 esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse tema ja S T abielu lahutamiseks. Abielu on sõlmitud 27.02.1988 Sillamäel. Abikaasad ei ela koos rohkem kui viieteistaasta jooksul ja neil ei ole ühist majapidamist. Ühine tütar on täisealine ja elab oma perega eraldi. Alaealisi lapsi abikaasadel ei ole. Hageja ei saa lahendada probleeme oma abikaasaga, kuna too ignoreerib hagejaga kohtumist. Abikaasa ei vasta telefonile, lülitab telefoni välja, ei tee ust lahti, kui hageja helistab uksekella. POOLTE ÄRAKUULAMINE Kohus kuulas pooled ära

1. aprilli 2021 kohtuistungil. Hageja toetas haginõuet ja põhjendusi, taotles lahutada abielu. Hageja seletas, et abikaasad ei ela koos aastast
2. Sellest ajast abikaasad elavad eraldi, neil ei ole ühist majapidamist, ei ole lähedasi suhteid. Abikaasa ei tegelenud koduse majapidamisega, elab oma maailmas, raske on nii elada. Hageja niimoodi elada ei saa. Hageja on suhetes teise naisega juba rohkem kui kolm aastat. Materiaalselt hageja abikaasat ei toeta, temal on küllaldane sissetulek. Abikaasadel on sõbralikud suhted. Kui on vaja midagi parandada abikaasa kodus, siis hageja aitab. Edaspidi hageja ka ei keeldu abikaasa abistamast. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus. Tõepoolest abikaasad ei ela koos 15 aastat. Kostjal
3. aastal oli naissooga seotud operatsioon ja peale
4. aastat lõppesid abikaasade suhted arstlikul soovitusel, kuna operatsioon oli keeruline. Kostja töötas apteegi juhatajana, tal oli peas palju tööga seotud probleeme ja küsimusi, võib-olla mehe suhtes oli vähem tähelepanu pööratud. Kostjal oli proviisorina enda huvid. Kostja on 57 aastat vana. Kui juhtub, et ta jääb tööta või ei saa töötada, siis on talle vaja ülalpidamist. Käesoleva aasta suveks võib kostja jääda töötasuta ja, kui töötasu hüvitis saab olema väga väike, siis ta ei saa hakkama. Mees peab ülal pidama naist. Peale operatsiooni kostja võib iga hetk jääda haigeks. Asjaolule, et hagejal on uued suhted, kostja vastas et ta teab paljusid inimesi, kellel on keegi kõrvalt, aga nad ei lahuta. Kui kohus ikkagi otsustab abielu lahutada, soovib kostja jätta abikaasa perekonnanime. Kostja palus leppimisaega. Kohus andis pooltele leppimiseks ühe kuu ning selgitas, et, kui hiljemalt 21.05.2021 hageja ei esita avaldust hagist loobumiseks, siis loeb kohus, et ta jääb oma nõuete juurde, ja teeb otsuse 24.05.
5. Kohtu määratud tähtajaks ei olnud hageja hagist loobunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2

) § 232 lg 1 tulenevalt kogumina tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seega rahuldada. Hagiavaldusele lisatud abielu tunnistuse ja rahvastikuregistri andmete kohaselt poolte abielu, mille lahutamist nõuab hageja, on registreeritud Sillamäe linna RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt

1. veebruaril 1988 (abielukanne nr x). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes oma abikaasa vastu. Mõlemad pooled on selgitanud, et nende abielulised suhted on ära lõppenud 15 aastat tagasi. Abikaasad elavad eraldi. Kohus järeldab, et poolte abielulised suhted on lõppenud
2. a-l. PKS § 63 alusel abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. PKS §-s 7 sätestatud mõtte kohaselt peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud 15 aastat tagasi. Kohus eeldab abielusuhete lõppemist lähtudes PKS § 67 lgst
3. Hageja kindel soov on abielu lahutada. Kostja soovis aega leppimiseks, kuid leppimiseks antud aja jooksul ei esitanud pooled kohtule tõendit leppimise kohta. Kohus on seisukohal, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasa ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Kohus arvestab ka hageja selgitusi selle kohta, et tal on ikka vahekorrad teise naisterahvaga. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe jätkata abielu, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja on kohtuistungil väljendas soovi jätta abielu ajal kantud perekonnanimi. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 3

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas

§ 174lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja välja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse edastamine

§ 455

lg 2 alusel saadab kohus jõustunud kohtuotsuse edasi Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 4