) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
lg 3 alusel jätta Hannes Värtoni ekspertiisikulu 510 eurot, sundrahast pool, s.o 438 eurot ning kaitsjatasu 345,60 eurot riigi kanda.
lg 1 p-de 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Hannes Värtonilt menetluskuluna riigituludesse: sundraha 438 eurot; ekspertiisikulu 95 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulu 123 eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Hannes Värtonil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 656 (kuussada viiskümmend kuus) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700026306 ning selgituse “Hannes Värton, otsus nr 1-20-6753, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Hannes Värtonit süüdistatakse selles, et tema 16.07.2019 kella 02:15 paiku XXX juhtis mootorsõidukit BMW X5 reg nr XXX, olles narkootilise aine amfetamiini, metamfetamiini, fluoroamfetamiini, fluorometamfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Hannes Värton rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Hannes Värton toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Hannes Värtonile karistuseks 3 kuud vangistust. Rakendades KarS § 74 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdlane ei pane 6 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,töö-või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3 KarS § 75 lg 2 p 2` alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Hannes Värton on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Hannes Värtonil mootorsõiduki juhtimise õigus ära kolmeks kuuks. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1949,60 eurot: uuringu tasu joobeseisundi tuvastamiseks summas 71 eurot+52 eurot; kohtutoksikoloogia ekspertiisi tasu summas 95 eurot; kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi tasu summas 510 eurot; õigusabi tasud kaitsjale Karin Ploom summas 345,60 eurot; sundraha 876 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Hannes Värton aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Hannes Värton süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Hannes Värtoni menetluskuluks on
lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 123 eurot,
lg 1 p 3 alusel on ekspertiisikulud kokku 605 eurot,
lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjatasu kokku 345,60 eurot ja
lg 1 p 9 ja
lg 1 p 2 alusel teise astme süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Kokku on menetluskulude summa 1949,60 eurot.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Hannes Värton avaldas, et ta on XXX ning ainsaks sissetulekuks on XXX XXX eurot. Eeltoodud põhjusel taotleb Hannes Värton väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 1 aasta jooksul. 4 Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Hannes Värtonile, arvestades asjaolu, et ta ei tööta ning tema tervislikust seisundist tulenevalt töövõimetu, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Hannes Värtoni varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra ja jätta ekspertiisikulu 510 eurot ja kaitsjatasu riigi kanda ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Arvestades ülaltoodut jätab kohus
lg 3 alusel sundrahast pool, so 438 eurot ja õigusabi kulu 345,60 eurot ning kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi tasu 510 eurot riigi kanda.
lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Hannes Värtonilt sundraha 438 eurot, kohtutoksikoloogia ekspertiisi tasu 95 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 123 eurot ja anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 656 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.