Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest
Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (
ja
). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 09.04.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest ning hoiatatud
Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates.
lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 09.04.2021 ja loeti kättetoimetatuks 25.04.2021, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 10.05.2021.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Holm Bank AS ja B M kolm laenulepingut: 10.10.2019 laenuleping nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 138,39 eurot Hobby Hall Group OÜ-lt kauba ostmiseks; 11.10.2019 laenuleping nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 200,94 eurot Hobby Hall Group OÜ-lt kauba ostmiseks ja 17.10.2019 laenuleping nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 370,49 eurot Hobby Hall Group OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenulepingu alusel tuli tasuda ka intressi 25% aastas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja andis kostjale laenu asjade omandamiseks. Laenu võtmisega kaasneb laenusumma tagastamise kohustus (VÕS § 396 lg 1) ja lepingutest nähtuvalt ka intressikohustus (VÕS § 397 lg 1). Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Tasumata on täielikult 10.10.2019 laenulepingu nr xxxx alusel saadud laen summas 138,39 eurot ja lepingujärgne intress perioodil 11.10.2019 kuni 02.07.2020 summas 24,84 eurot ning 11.10.2019 laenulepingu nr xxxx alusel saadud laen summas 200,94 eurot ja lepingujärgne intress perioodil 12.10.2019 kuni 02.07.2020 summas 35,75 eurot. Osaliselt on tasumata 17.10.2019 laenulepingu nr xxxx alusel saadud laenust 194,72 eurot ja lepingujärgne intress perioodil 18.01.2020 kuni 17.04.2020 summas 13,67 eurot. Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja eelnimetatud summad kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised määraga 25% aastas ehk 0,068% päevas iga osamaksega viivitamise eest vastavalt iga osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 20.01.2021 järgmiselt: 10.10.2019 laenulepingu nr xxxx alusel kokku summas 20,99 eurot, 11.10.2019 laenulepingu nr xxxx alusel kokku summas 30,48 eurot ja 17.10.2019 laenulepingu nr xxxx alusel kokku summas 40,73 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viiviste arvestusega (dtl 37-38, 41-42, 44-45) ning seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele eelmärgitud sissenõutavaks muutunud viivised. Meeldetuletuskirjade saatmise kulu arvestamisel on hageja järginud VÕS § 113² lõikes 1 ja 2 sätestatud korda, mistõttu on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka sissenõudmiskulude hüvitis meeldetuletuskirjade saatmisel kolme lepingu eest kokku summas 50 eurot.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 175 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.