← Eesti

3-20-2167/15

Obsah (6)§ 37§ 45§ 121§ 44§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2167 Määruse kuupäev 7. juuni 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Jaanus Raiduri (Raidur) kaebus Viru Vangla vastu eesmärgiga helista

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja Gerda Pärnamäe korralduse võimaldada telefonikõnede tegemist oma esindajale 2 korda nädalas 20 minutit tühistamist ning Viru Vangla kohustamist võimaldada telefonikõnesid oma esindajale iga päev vähemalt 30 minutit. Kuigi kaebaja on kaebuses esitanud ka nõude Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (

§ 37

lõike 2 punkt 6) seoses esindajale telefonikõnede tegemise piiramisega, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet iseseisva nõudena. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine ning tuvastamisnõue on seega hõlmatud kohustamisnõudega. Tuvastamisnõude esitamiseks puuduks tõhusama vahendi leidumise tõttu kaebajal ka kaebeõigus (vt

§ 45lõige 2).

Seega on kaebaja esitanud vastavalt

§ 37lõike 2 punktidele 1 ja 2 tühistamis- ja kohustamisnõude.

8. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse selle osa kohta, milles kaebaja taotleb G. Pärnamäe korralduse tühistamist (I), seejärel annab hinnangu kohustamisnõudele (II) ning viimasena otsustab tasutud riigilõivu saatuse üle (III). I 9.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja taotleb Gerda Pärnamäe korralduse tühistamist, millega võimaldati alates 21. septembrist 2020 telefonikõnede tegemist esindajale 2 korda nädalas 20 minutit.

§ 44

lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 37

lõike 2 punkti 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Kohus selgitab, et Gerda Pärnamäe korraldus võimaldada esindajale helistamist 2 korda nädalas 20 minutit ei ole haldusakt (haldusmenetluse seadus § 51 lõige 1), mille tühistamist saaks kohtus nõuda. 2 3-20-2167 Kaebaja viibis Viru Vangla teatel kaebuses toodud perioodil eraldatud lukustatud kambris või kartserikambris ehk suletud osakonnas. Viru Vangla P-hoones asusid suletud kambritega osakonnad. Nimetatud osakondades järelevalvet tagavad ametnikud kuulusid Gerda Pärnamäe alluvusse. Vaidlusalune korraldus oli antud üldise töökorraldusliku suunisena P-hoone osakondade ametnikele tagamaks, et kõik osakondades viibivad vangid saaksid helistamisvõimaluse ning et ka järelevalvet teostavatel ametnikel oleks võimalik täita muid tööülesandeid. Seega ei mõjutatud nimetatud korraldusega otseselt kaebaja õigusi või kohustusi. Ka vangla on kinnitanud, et kaebaja õigust esindajale helistada ei ole ühegi haldusaktiga eraldi reguleeritud. 10. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt oli tegu üldise töökorraldusliku suunisega ametnikele, mis ei mõjuta otseselt kaebaja õigusi (kaebaja õigusi mõjutavad ametnike konkreetsed otsustused helistamise võimaldamise kohta), puudub kaebajal sellise suunise vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tagastab Gerda Pärnamäe suunise peale esitatud tühistamisnõude

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

II 11.

§ 121

lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist võimaldada telefonikõnesid oma esindajale iga päev vähemalt 30 minutit. Kõnealuseks esindajaks on kaebaja abikaasa Õie Raidur. Kaebaja viibib alates

  1. maist 2021 eluosakonnas S
  2. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lõige 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et vanglateenistusel on õigus telefoni kasutamist piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Kohtupraktikast tuleneb, et kinnipeetaval peab olema ka haldusasjast tuleneva vaidluse puhul võimalik advokaadiks mitteoleva esindajaga telefoni teel suhelda suuremas ulatuses kui tuleneb VangS § 28 lõikest 1, vangla sisekorraeeskirjast ja vangla kodukorrast. Vanglal on kohustus eelkõige hinnata kinnipeetava õiguskaitsevajadust ja kaaluda esindajaga suhtlemisest lähtuvaid võimalikke julgeolekuriske. Seejuures on Riigikohus sedastanud, et kinnipeetaval ei pea olema võimalusi telefoni teel piiramatult suhelda advokaadiks mitteoleva esindajaga (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a määrus asjas nr 3-3-1-26-14, punktid 15, 17).
  5. Justiitsministri
  6. novembri
  7. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE ) § 51 lõike 2 esimese lause kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Sellest normist tuleneb vanglale kaalutlusõigus võimaldada rohkemat helistamist, mida Viru Vangla on ka kasutanud, nähes COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tingimustes kinnipeetavatele ette võimaluse helistada vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele minimaalselt kaks korda nädalas kestusega maksimaalselt 20 minutit üks kord (Viru Vangla direktori
  8. mai
  9. a käskkirja nr 1-1/24 punkt 1.1.3). Kuna tegu on minimaalse nõudega, ei ole välistatud, et vangla võimaldab helistada rohkem, sh esindajale, kes ei ole advokaat. 3 3-20-2167
  10. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja saanud perioodil
  11. september 2020 kuni
  12. detsember 2020 oma esindajale helistada kuuel päeval nädalas (v.a
  13. nädalal, kui helistas neljal päeval) ning kõnede kestused nädala lõikes on kokku enam kui 210 minutit ehk kaebaja on saanud nädalas oma esindajaga suhelda rohkem kui 30 minutit päevas. Perioodil
  14. jaanuar 2021 kuni
  15. märts 2021 on kaebaja saanud telefoni teel suhelda oma esindajaga iga päev ning vaid loetud kordadel on kõnede pikkus kokku päevas olnud lühem kui 30 minutit. Enamjaolt rääkis kaebaja päevas oma esindajaga telefonis tund aega. Perioodil
  16. aprill 2021 kuni
  17. mai 2021 on vangla samuti taganud kaebajale üldjuhul võimaluse helistada oma esindajale iga päev. Kuigi kaebaja ei saanud aprillis 7 päeval ja mais 7 päeval oma esindajale helistada, võimaldas vangla neil nädalatel, kui kaebaja ei saanud iga päev esindajale helistada, kaebajal telefoni teel oma esindajaga suhelda tunduvalt rohkem kui 210 minutit (30 minutit 7 päeva). Vaieldamatult on kaebaja saanud ning eelduslikult saab ka edaspidi oma advokaadiks mitteolevale esindajale helistada praktiliselt iga päev ning rääkida oma esindajaga nädala lõikes iga päev 30 minutit.
  18. Kohtu hinnangul on kaebajale võimaldatud piisaval määral helistada oma esindajale ning kui kaebaja ka ei ole oma esindajaga soovitud ulatuses telefonikõnesid pidada saanud, siis kaebaja õigust kasutada vanglas telefoni oma mitteadvokaadist esindajaga suhtlemiseks võib vangla olla riivanud üksnes väheintensiivselt.
  19. Kuivõrd võttes arvesse kohtupraktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt ei pea kinnipeetaval olema võimalusi telefoni teel piiramatult suhelda advokaadiks mitteoleva esindajaga, siis on kohus seisukohal, et ilmselgelt on väheste edulootustega kaebus vastustaja kohustamiseks võimaldada tal rohkemal määral helistada oma advokaadiks mitteolevale esindajale, kui Viru Vangla on seda võimaldanud talle ajavahemikul
  20. september 2020 kuni
  21. mai
  22. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud intensiivselt ning kohustamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seetõttu tagastab kohus kohustamisnõude

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

18. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III 19. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lõike 2 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele (

§ 104lõike 5 punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.