) § 121 lõike 1 punkti 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on juba haldusasjas nr 3-21-349 esitanud kohtule hüvitamiskaebuse seoses sellega, et vangla nakatas teda koroonaviirusesse ja põhjustas sellega kahju tema tervisele. Seega on kaebajal vastavas osas kohtumenetlus juba pooleli ning puudub põhjus ja alus hakata praeguses asjas samasisulist kahjunõuet uuesti läbi vaatama. Niisiis tuleb kaebus koroonaviirusesse nakatamist puudutavas osas
4.
lõike 1 punkti 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vanglale esitatud kahjunõudest ja kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist ka selle eest, et perearst Pronevitš ei andnud kaebajale saatekirja LOR-arsti vastuvõtule ja seetõttu ei saanud kaebaja varem ninaoperatsioonile. Otsustuse selle kohta, kas kinnipeetavale on vaja väljastada saatekiri eriarsti vastuvõtule, teeb arst tervishoiuteenuse osutamise raames. Seega vaidlustab kaebaja arsti tegevusetust tervishoiuteenuse osutamisel. Riigikohus on korduvalt selgitanud järgmist. Tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel õigussuhe, millele kohalduvad tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel meedikuna, mitte aga avaliku võimu ülesannete täitjana. Kui pooltevaheline õigussuhe põhineb tervishoiuteenuse osutamisel, on vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses. (Vt nt Riigikohtu erikogu 17. juuni 2020. a määrus asjas nr 2-20-896, punkt 10.1.) Kuna kaebaja vaidlustab Viru Vangla arsti tegevusetust tervishoiuteenuse osutamisel (vajaliku saatekirja andmata jätmine), on eelnevalt viidatud kohtupraktika kohaselt tegu maakohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, punkt 9). Seega tuleb kaebajal oma murega pöörduda Viru Maakohtusse. Halduskohus ei ole pädev seda vaidlust lahendama. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus saatekirja andmata jätmist puudutavas osas
5. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. 6.
lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.