KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kai Härmand Määruse tegemise aeg ja koht 11.05.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1767 Tsiviilasi R. L. (L.) kohustustest vabastamise menetlus Menetlusos

) §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik sai kohtukirja kätte 02.03.

1. Võlgnik aruannet ei esitanud. 07.12.2020 kirjaga andis kohus võlgnikule tähtaja kuni 14.12.2020
2. ja
3. aasta kohta aruannete esitamiseks ning edastas koos kirjaga võlgnikule aruande vormi. Kohus selgitas, et kohus võib

§ 175

lg 5 alusel omal algatusel lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik aruandeid ei esitanud. Kohus võttis võlgnikuga ühendust telefoni teel ja hiljem veelkord e-kirja teel 19.01.

1. Võlgnik aruandeid ei esitanud. 08.03.2021 kohtuistungile võlgnik ei ilmunud. Kohus helistas 08.03.2021 võlgnikule (numbrile 56197136). Võlgnik selgitas, et ta ei viibi Tallinnas ning tal ei ole võimalik hetkel istungiga ka virtuaalselt liituda. Kohus leppis võlgnikuga kokku uue ärakuulamise aja 09.03.2021 kell 10.00 ning võlgnik lubas 09.03.2021 istungiga virtuaalselt liituda. Võlgnik 09.03.2021 ärakuulamisele ei ilmunud ja telefonile ei vastanud.
2. 10.03.2021 kirjaga andis kohus võlausaldajatele Maksu- ja Tolliamet, OÜ X, OÜ I OÜ, OÜ S, P OÜ, T AS, AS K, E AS, OÜ A, B OÜ, OÜ A tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Maksu-ja Tolliamet esitas seisukoha 17.03.
3. Võlausaldaja märgib, et pankroti väljakuulutamise kuupäeva (13.03.2018) seisuga oli Maksu- ja Tolliametil nõudeid võlgniku vastu kokku summas 819,53 eurot. Pankrotimenetluse lõppedes jäid nõuded rahuldamata kokku summas 791,76 eurot. Võlgniku nõuded Maksu- ja Tolliameti ees on tasutud tagastamisele kuulunud tulumaksu arvelt. Maksu- ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. H AS esitas seisukoha 12.03.
4. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ehk rikkunud

§ 173lg 2 nimetatud kohustusi ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

H AS palub lõpetada menetlus ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. OÜ I OÜ esitas seisukoha 10.03.2021, millises palub kohtul lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamisest kuivõrd võlgnik on rikkunud oma kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ehk rikkunud

§ 173lg 2 nimetatud kohustusi.

OÜ S esitas seisukoha 10.03.2021, millises märgib, et nõustub, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. P OÜ esitas seisukoha 10.03.

1. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise perioodil täitnud oma kohustusi ega ole tagastanud ühtegi senti võlausaldajale, mistõttu on põhjendatud lõpetada kohustustest vabastamise menetlus, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata. T AS esitas seisukoha 05.04.2021, millises märgib, et on nõus kohustustest vabastamise keeldumisega võlgniku suhtes. XAS (endine ärinimi E AS) esitas seisukoha 25.03.2021, millises märgib, et võlgnik ei ole väljamakseid võlausaldajale 2019 ja 2020 teinud. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud, mistõttu palub võlausaldaja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. OÜ A omandas X OÜ-lt nõude 10.03.2021 ja esitas seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise osas 12.04.2021 ja 23.04.
2. OÜ A märgib esitatud seisukohtades, et võlgnik on suhtunud ükskõikselt kohustustest vabastamise menetlusse. Võlgnik ei ole võlausaldajale menetluse jooksul makseid teinud. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud. 2 Kuna võlgnik on jätnud täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse ning ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega, on võlgnik teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldaja palub kohtul pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest võlgniku mitte vabastada. OÜ X ja AS K seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
3. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Vastavalt

§ 175

lg-le 5 võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise eeldusteks on: 1) võlgnik on rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ehk rikkunud

§ 173lg 2 nimetatud kohustusi.

Kohustustest vabastamise eesmärk on anda võlgnikule, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus kohustustest vabastamise teel uueks majanduslikuks alguseks. Kuid kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus. Võlgnik peab menetluse ajal tegema kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtul on õigus nõuda aruannet ja dokumente võlgniku varalise olukorra, tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta. Sellest tulenevalt on antud ka menetluse algatamise määruses võlgnikule tähtaeg aruande esitamiseks. Võlgnik esimest ja teist aruannet määruses märgitud tähtajaks (s.o 14.11.2019 ja 14.11.2020) ei esitanud. Võlgnik ei esitanud aruandeid ka kohtu poolt antud täiendavateks tähtaegadeks ega ole esitanud käesoleva ajani. Võlgnik ei ilmunud kohtu määratud ärakuulamistele. Kuna võlgnik ei ole esitanud nõutud teavet vaatamata kohtu poolt selleks korduvalt tähtaegade andmisele, on võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 nimetatud teabe andmise kohustust.

Teabe andmata jätmine kahjustab ka võlausaldajate huve. Võlgniku poolt menetluse läbiviimisele 3 kaasaaitamine dokumentide ja selgituste esitamise kaudu võimaldaks kontrollida, kas võlausaldajatele mittetasumine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida ja kohustusi täita, kuid see pole õnnestunud.

§ 175

lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raskelt hooletult. Võlgnik ei ole teavet esitanud, kuigi kohus on seda korduvalt nõudnud ning selgitanud, millist teavet, selgitusi ja dokumente kohus soovib. Võlgnikku on korduvalt hoiatatud, et teabe esitamata jätmisel võib kohus menetluse lõpetada. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Võlgnik ei ole andnud võlausaldajatele teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta ega ilmunud ärakuulamisele. Kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, sealhulgas ei ilmu ärakuulamisele, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldajad H AS, OÜ I, OÜ S, P OÜ, T AS, X AS ja OÜ A on leidnud üheselt, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada võlgnikku kohustustest vabastamata, kuivõrd võlgnik on oma kohustusi rikkunud ja ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi makset oma kohustuse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad R. L. kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik 4