lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse
lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Kuigi esialgses vastuses kostjad väitsid, et nemad ei ole laenulepingut sõlminud, vaid laenulepingu sõlmis kostja 2 nõusolekuta tema ID kaarti kasutades E. V. ja seetõttu on tegemist tühiste tehingutega, sest E. V.il puudus volitus kostjate nimel nimetatud lepinguid sõlmida, siis 31.12.2019 kohtule esitatud vastuväidetes ja 09.01.2020 toimunud kohtuistungil on kostjad eelnimetatud vastuväidetest loobunud. Seega vaidlust ei ole selle üle, et Credit Invest OÜ ja Kosanpagi OÜ (edaspidi kostja 1) sõlmisid 11.04.2016 laenulepingu nr Ci20604828, mille kohaselt Credit Invest OÜ laenas kostjale 1 1 900 eurot. Credit Invest OÜ poolt kanti 12.04.2016 kostjale 1 1800 eurot, sest laenuandaja arvestas laenusaajale makstavast tasust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laen tuli tagasi maksta perioodi 11.04.2016 -11.04.2018 vältel vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Laenuandaja ja T. P. (edaspidi kostja 2) sõlmisid 11.04.2016 laenusaaja laenulepingus tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK201604829. Kostja 1 kohustust laenu koos intressidega tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 11.04.2018. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja 1 on laenukohustuse täitmiseks teinud laenuandjale makseid 1 063,21 eurot. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks. Kohus on seisukohal, et kuna raha laenamine on toimunud tasu eest (pooled on leppinud kokku intressi maksmises raha kasutamise eest), on laenulepinguks nimetatud leping kvalifitseeritav krediidilepinguna. Krediidilepinguga kohustub üks isik andma teise isiku käsutusse rahasumma ning teine isik kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (
lg 1).
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
82 lg-st 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused 5 intressile ja leppetrahvile. Hageja ja laenuandja on sõlminud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ja Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest 26.04.2017.a . Tulenevalt
lg 1 ja 2 ning nähtuvalt loovutamise teatest on krediidilepingust tulenevad nõuded loovutatud hagejale.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega vastustab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlust pole selle üle, et kostja 1 on laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud ja ei ole laenusummat täies ulatuses koos intressidega hagejale tagastanud. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressidega tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 11.04.2018. Laenusaaja ei ole laenu tagastamise kohustust nõuetekohaselt täitnud, st laenusaaja ei tagastanud laenuandajale laenu koos intressidega hiljemalt laenu tagastamise kuupäevaks. Hageja arvestuse kohaselt on laenusaaja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 1 603,72 eurot. Kostjad leiavad, et laenuandja on laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõude loovutanud osaliselt ja hageja põhinõude suuruseks on 1525,23 eurot. Kostja on tuginenud oma seisukoha esitamisel Credit Invest OÜ poolt kostjatele esitatud Teatisele nõude loovutamise kohta, mille kohaselt Loovutaja teatab, et loovutas 26.04.2017 tuginedes võlaõigusseadus § 164 sätestatule, nõude võlgnikult vastu põhisummas 1525,23 eurot, tasumata intressid 344,86 eurot, seisuga 26.04.2017 viivis 28,41 eurot ja nõudekirja summas 57,60 eurot (hagiavalduse lisa 5). Hageja on selgitanud, et nõude loovutamise teatises on märgitud kostjate võlg nõude loovutamise seisuga, so 26.04.2017 seisuga, kuid hagejale on loovutatud kõik laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded (sh need nõuded, mis olid sissenõutavaks muutnud 26.04.2018 seisuga kui ka need, mis muutusid sissenõutavaks hiljem). Kohtule esitatud Credit Invest OÜ kinnitusest nõude loovutamise kohta nähtub, et Credit Invest OÜ on loovutanud hagejale laenulepingust nr Ci201604828 tulenevad nõuded (sh 26.04.2017 sissenõutavaks muutnud nõuded kui ka hiljem sissnõutavaks muutnud nõuded) (hageja 03.01.2020 menetlusdokumendi lisa 2). Seega on ebaõige kostjate seisukoht, et Cerdit Invest OÜ on loovutanud hagejale 26.04.2017 nõude põhisummas 1525,23 eurot, vaid Credit Invest OÜ on loovutanud hagejale kogu laenulepingust nr Ci201604828 tuleneva nõude. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 603,72 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista intressi summas 987,47 eurot. Tulenevalt
§ st 397 lg 1 tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega kostjal 1 on intressi maksmise kohtustus.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu p-s 3.6 6 on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud
lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 6% kuus. Kohtule esitatud võlgnevuse arvestuse kohaselt on Laenulepingust tulenev intressinõue osaliselt tasumata ja kostjate intressivõlgnevus on 987,47 eurot (hagiavalduse lisa 4). Seega on Laenulepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (
lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda laenusaajalt intressi maksmise kohustuse täitmist (
Kohus on eelnevalt asunud seisukohal, et hageja põhinõue on summas 1603,72 eurot, seega ei nõustu kohus kostjate vastuväidetega, et õige intressisumma on 892,30 eurot. Kohus leiab, et hageja seaduslik ja põhjendatud intressinõue on summa 987,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleneb kostjatelt solidaarselt välja mõista intressivõlgnevus summas 987,47 eurot. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise nõude summas 1 110,17 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise nõude määras 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 98,64 eurot. Vastavalt
lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenusaaja on rikkunud rahalist kohustust (saadud laenu tagastamise kohustust), mistõttu on hagejal õigus nõuda laenusaajalt ka viivise tasumist. Laenuandja ja laenusaaja on Laenulepingu p-s 3.9 ja 7.1 leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumine. Kohtule esitatud võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja Laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 1110,17 eurot (hagiavalduse lisa 4). Kostjad ei vaidlusta viivisemäära ega viivise arvestamise perioodi. Kostjad on vaidlustanud viivisearvestuse seetõttu, et leidsid, et hageja põhinõue saab olla 1525,23 eurot, mistõttu on ebaõige ka hageja poolt esitatud viivisearvestus. Kohus on eelnevalt asunud seisukohal, et hageja põhinõue on 1603,72 eurot. Seega on hageja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue seaduslik ja põhjendatud. Perioodi 01.09.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.01.2019 on võlgnevuselt summas 1603,72 eurot arvestatavad viivised määraga 0,2% päevas summas 1655,04 eurot (viivitatud päevi kokku 516, viivisesummas päevas 3,20 eurot). Kuna hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 98,64 eurot, siis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivised 1208,81 eurot (1110,10+98,64). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 1603,72 eurot, intressid 987,47 eurot ja viivised 1208,81 eurot. Menetluskulude jaotus 7 TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastustavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.