Obsah (4)

§ 132§ 131§ 134§ 133

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1739 Haldusasi X kaebus Tallinna Linnavalitsuse

§ 132

lõikest 6 tuleneb põhimõte, et eelnevates menetlustest tõendatud asjaolud on aluseks järgmiste kuude toetuse taotluste menetlemisel. 11.

1. Antud juhul olid asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitatud ning ühtegi otsuses märgitud asjaolu ega fakti ei ole kaebaja ümber lükanud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased ja kaebuses toodud argumendid ei anna alust nende tühistamiseks.
3. Kaebuse esitaja esitas 27.01.2020 vastustajale taotluse 2020 a jaanuarikuu eest toimetulekutoetuse taotluse saamiseks (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisad 1-6, KIS dok 9s).
4. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et vastustaja leidis, et kaebaja 27.01.2020 esitatud taotlus ei vasta sotsiaalhoolekande seaduse (

) § 134 lg-s 2 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg-s 1 toodud nõuetele ning palus asjaolude väljaselgitamiseks esitada pangakonto väljavõte ka kontost nr xxxxxxxxxxxxx perioodi 01.12.-31.12.19 (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 11, KIS dok 9s). Ühtlasi kutsus linnaosavalitsus taotleja 06.02.2020 kell 10.00 Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda (Tulika tn 33b, 10615 Tallinn,

1. korrus) arvamuse ärakuulamiseks, asjaolude väljaselgitamiseks, omapoolsete arvamuste, 5 vastuväidete ning täiendavate tõendite esitamiseks (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 12, KIS dok 9s).
2. Vaidlust ei ole ka selles, et 04.02.2020 teatas taotleja vastustajale, et ta ei soovi oma arvamust esitada suusõnaliselt ning palus saata küsimused kirjalikult. Ühtlasi kinnitas taotleja, et pangakonto nr xxxxxxxxxxx Saksamaa Liitvabariigi krediidiasutuses Deutsche Handelsbank AG ei ole tema käsutuses ning tegemist on tema jaoks suletud kontoga (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 13, KIS dok 9s).
3. Vastustaja andis 05.02.2020 kirjaga Xile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh palus hiljemalt 17.02.2020 esitada omapoolsed arvamused ja vastuväited ning dokumendid, mis on vajalikud taotluse rahuldamiseks ja toimetulekutoetuse määramiseks, mh täielik (ilma filtreerimata) väljavõte taotleja pangakontol nr xxxxxxxxxxxxx Deutsche Handelsbank AG-s toimunud tehingutest perioodil 01.12.2019 - 31.12.2019 või Deutsche Handelsbank AG väljastatud tõend, millest nähtub, mis kuupäevast alates nimetatud konto on suletud. Ühtlasi selgitati Xile, et kooskõlas HMS § 15 lg 2 jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui avalduse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 14, KIS dok 9s).
4. 19.02.2020 saatis X linnaosavalitsusele e-kirja, milles märkis, et kaebajal ei ole seda väljavõtet mitte kuskilt võtta, mida vastustaja kaebajalt nõuab ning seda ei hakka olema ka tulevikus. Kaebaja selgitas veel, et antud konto ei ole tema kasutuses, kuna oli tehtud sõbra poolt temale kasutamiseks. Kaebaja jaoks on tegemist suletud kontoga (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 15, KIS dok 9s).
5. Linnaosavalitsus jättis Xi 27.01.2020 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 28.02.2020 otsusega läbi vaatamata HMS § 15 lg 2 alusel, kuna vaatamata korduvatele selgitustele jäid taotlejal puudused kõrvaldamata ning dokumendid, mis on vajalikud taotluse rahuldamiseks ja toimetulekutoetuse määramiseks esitamata (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 16, KIS dok 9s).
6. Kohus toob esmalt välja, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
7. Poolte vahel ongi esmalt vaidlus selles, kas kaebaja keeldus haldusmenetluses esitamast temalt nõutud dokumente või mitte ehk kas kaebaja jättis HMS § 15 lg 2 sätestatud kohustuse avalduse puuduste kõrvaldamiseks täitmata. Kaebaja väidab, et tal ei olnud temalt nõutud dokumente võimalik esitada, kuna ta ei saanud pangalt vastavaid dokumente, kaebaja ei kasuta ise vastustaja poolt viidatud kontot ja sellest teavitas ta ka vastustajat. Lisaks suunas vastustaja kaebajat dokumente nõudma valest kohast. Kaebaja leiab, et vastustaja ei kaalunud vastavaid asjaolusid ning jättis tema taotluse põhjendamatult läbi vaatamata. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Esiteks toob kohus välja, et toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (

§ 131lg 1).

Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras (

§ 134lg 1).

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

§ 133

lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (

§ 131lg 2).

Toimetulekutoetuse 6 arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir (

§ 133lg 1).

Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist (

§ 131lg 3).

2019. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 7 p 3 kohaselt on

§ 131

lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 150 eurot kuus. Eelnevast nähtub, et toimetulekutoetuse määramine ei ole kaalutlusotsus.

§ 131

lg 2 alusel on toimetulekutoetuse õigus perekonnal, kelle netosissetulek pärast

§ 133

lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Tegemist on konkreetsete eeldustega, mille täitmist kohalik omavalitsus toimetulekutoetuse määramisel kontrollib. Järelikult pidi vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel välja selgitama kaebaja eelmise kuu netosissetuleku. Selleks palus vastustaja esitada kaebaja pangakonto väljavõtte nr xxxxxxxxxxxxx Deutsche Handelsbank AG-s toimunud tehingutest perioodil 01.12.2019 31.12.2019 või Deutsche Handelsbank AG väljastatud tõend, millest nähtub, mis kuupäevast alates nimetatud konto on suletud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja seda vastustajale ei esitanud, seega jättis kaebaja taotluses esinevad puudused kõrvaldamata.

1. Kohus leiab, et kaebaja väited, et tal puudus kontole juurdepääs, sest konto oli sõbra kasutuses, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus leiab, et kaebajal on õigus ja krediidiasutusel Deutsche Handelsbank AG on kohustus esitada kaebaja nõudel kinnitatud väljavõte perioodi 01.10.2019 - 01.11.2019 kohta või tõend selle kohta, et konto on suletud. Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutustel, sh pankadel, on kohustus andmete väljastamiseks oma kliendile nii Direktiiv nr 2015/2366 kui ka isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) alusel. Kaebaja väited sellest, et kontot kasutas tema sõber, ei ole asjakohased. Juhul kui pangakonto on kaebaja nimel, mille osas vaidlus puudub, on kaebajal õigustatud ligipääs pangakonto andmetele. Kui kaebaja on enda pangakonto käsutusõiguse andnud kolmandale isikule, siis sellest tulenevaid riske kannab kaebaja ise. Seda enam, et tavapärane on, et üldjuhul on pankade kliendilepingutes tingimused, mille kohaselt peab klient kasutama kontot, kas isiklikult, seadusjärgse esindaja või volitatud esindaja kaudu. Nimetatud tingimise aluseks on „tunne oma klienti“ põhimõte. Eesti Vabariigis kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning muude Euroopa Liidus kehtivate õigusaktide kohaselt on Euroopa Liidus tegutsevad krediidiasutused kohustatud oma kliendi tuvastama. Kolmandale isikule oma konto juurdepääsu ja kontrolli võimaldamine on selges vastuolus selle põhimõttega. Kõiki riskid, mis sellega kaasnevad, on täies ulatuses kaebaja enda kanda.
2. Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et SÜS § 21 lg 1 p 1 sätestab, et hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta. SÜS § 30 lg 2 tuleneb vastustajale õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vastustaja seda õigust kasutanud seaduspäraselt ning kaebaja vastupidised seisukohad on alusetud. 7 Lähtudes eeltoodud regulatsioonist on kohus seisukohal, et kaebaja on ekslikul seisukohal, et vastustajal puudus õigus nõuda kaebuse esitajalt väljavõtet Deutsche Handelsbank AG pangakontol nr xxxxxxxxxxxxx toimunud tehingutest perioodil 01.12.2019 - 31.12.
3. Kohus selgitab kaebajale veelkord, et isik, kelle nimel on avatud pangakonto, vastutab õiguslikult tema pangakontol toimuva eest. Asjaolu, et kaebaja on andud pangakonto kellegi teise kasutusse, seda ei muuda. Lisaks peab isik ise teadma, kus pankades tal pangakontod asuvad ning esitama vastavad andmed ka toetuse taotlemisel (sotsiaalhoolekande seaduse (

) § 132 lg 3 koosmõjus SÜS § 21 lg 1 p 1).

1. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et vastustaja poolt märgitud pangakonto number oli õige ning vastav konto on kaebaja nimel. Lisaks selgus vaidemenetluse käigus, et kaebajal on veel TransferWise pangakonto nr xxxxxxxxxxxx mis on seotud Deutsche Handelsbank AG pangakontoga xxxxxxxxxxxx. Ka vaidemenetluses ja käesolevale kaebusele esitatud vastuses on vastustaja põhjendatult välja toonud, et kaebaja väide, et tal puudub võimalus saada konto väljavõtet, ei vasta tõele. Kaebaja heitis seejuures vastustajale ette, et teda suunati kogu aeg valelt pangalt andmeid küsima. Kohus kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda ning kordab veelkord, et kaebaja peab ise teadma, kus pankades tal kontod asuvad, kuidas nendest väljavõtteid teha saab ja kaebaja oli kohustatud kõik vastavad andmed ka vastustajale esitama. Lisaks ei muuda asjaolu, et kaebajal on ka TransferWise pangakonto, olematuks fakti, et kaebaja nimel on ka Deutsche Handelsbank AG pangakonto xxxxxxxxxxxxxx, millised kontod on omavahel seotud. Vastavat asjaolu kinnitavad kaebaja enda poolt kohtule esitatud tõendid (vt TransferWise kiri 25.05.2020, tõlge KIS dok14s). Juhul, kui kontode sidumisega seoses oli pangast tõendi saamine välistatud või raskendatud, sai ja pidi kaebaja ise asjaolud endale selgeks tegema ja seejärel tõendi hankima. Kaebaja leiab veel, et kuna käesolevaks ajaks on kaebaja esitanud vastustajale TransferWise pangakonto väljavõtte, kuid kõik vastavad liikumised (v.a novembrikuus 2019 ekslikult kaebajale kantud summa) on sõbra omad, siis tuleks kaebajale määrata toimetulekutoetus tagantjärgi 2020 jaanuari eest. Lisaks toob kaebaja välja, et vastustaja on hilisemate toimetulekutoetuste (mis algselt jäeti samuti läbi vaatamata samal põhjusel) osas teinud uued otsused ja taotlused rahuldanud ning toimetulekutoetused tagantjärgi välja maksnud. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), millest tulenevalt ei oma käesoleva otsuse tegemisel tähtsust asjaolud, mis on toimunud ega dokumendid, mis on esitatud peale haldusaktide andmist, kuivõrd vastustaja ei saanud nendega otsuste tegemisel arvestada. Seega ei muuda kaebaja poolt 25.05.2020 TransferWiselt saadud pangakonto väljavõtte esitamine vastustajale käesolevas asjas vaidlustatud otsuseid õigusvastaseks ega anna ka alust kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Küll aga leiab kohus, et kaebajal on võimalik haldusorganilt ise taotleda haldusmenetluse uuendamist.
2. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja poolt kaebajalt täiendavate tõendite küsimine oli õiguspärane. Käesoleval juhul jättis kaebaja vastava kohutuste tõendite esitamiseks tähtaegselt täitmata, millest tulenevalt jättis vastustaja õiguspäraselt kaebaja taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2 ja lg 3 ja § 38). Kohus nõustub lisaks eeltoodule ka vaidlustatud haldusaktides toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).
3. Eelpooltoodud põhistustel jääb kaebus Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2020 otsuse ja 11.05.2020 korralduse nr 599-k tühistamise nõudes rahuldamata. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. Menetluskulud 8
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 9