) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus lahendab asja lihtmenetluses, kuna põhinõue ja kõrvalnõuded on mõlemad alla 2000 €.
Kohus menetleb
lg 1, 2 järgi tsiviilasja poolte esitatud asjaolude, väidete, vastuväidete ja tõendite alusel. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb VÕS § 76 lg 1, 2 järgi täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitmata jätmine ja täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
1. lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vaidlus puudus poolte vahel järgnevas: - - Hageja müüs kostjale kaupa (varuosi) ja kostja pidi kauba eest tasuma. Hageja esitas kostjale kauba eest tasumiseks järgmised arved: Arve nr AU20190828184006, maksetähtpäevaga 04.09.2019 kogusummas 31,92 eurot (hagi lisa nr 1); Arve nr A1910-19376, maksetähtpäevaga 27.10.2019 kogusummas 1511,69 euot (hagi lisa nr 2); Arve nr A1910-19701, maksetähtpäevaga 03.11.2019 kogusummas 417,95 eurot (hagi lisa nr 3). Kostja ei ole hagejale tasunud 1961,56 eurot. Arvestuslikult on viivis võlgnevalt põhivõlalt hagi esitamise aja seisuga (25.05.2020) 171,94 €, viivise määr on 0,05% päevas võlalt. 3
1. lausega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist võlgnetavalt põhivõlalt 1961,65 € 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast 26.05.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 1961,56 €, viivist 171,94 € ja alates 26.05.202 viivist 0,05% päevas võlgnetavalt põhivõlalt 1961,65 € kuni põhivõla tasumiseni. Käesolev otsus kuulub
Menetluskulude jaotus, rahaline suurus
lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.
lg 1, 2 järgi on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ja kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 järgi on kohtuvälised kulud esindajate kulud.
lg 4 järgi märgib kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja tasus lõivu 275 eurot ja arvestuse kohaselt kandis esindaja kulusid 1620 eurot (käibemaksuga), kokku 1895 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 1895 € ja nendelt kuludelt viivise. Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud. 25.03.21 avalduse kohaselt on esindajal kulunud esindamiseks aega kokku 11 h ja 15 min. Tunnitasu määr on 120 €/h + käibemaks. Hageja esindaja kinnitas, et on kõik menetluskulud 5
järgi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust igal juhul sõltumata vastuväite olemasolust. Kohus leiab, et allmärgitud hageja lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud. 02.07.20 on hageja lepingulisel esindajal kulunud aega vastuse koostamiseks, kuid 02.07.20 ei ole hageja vastust esitanud, seega ei ole põhjendatud kulu 15 min eest. 07.08.20 esitas hageja lepinguline esindaja pärigu kohtule eelmenetluse plaani kohta, mis ei sisalda endas väiteid ega vastuväiteid asja sisu kohta, mida peaks kostja hüvitama. Seega ei ole põhjendatud kulu 15 min eest. 26.08.20 on hageja lepinguline esindaja tutvunud kostja vastusega, kohtu kirjaga, pidanud kliendiga nõu kokku 1 ja 15 min. Arvestades kostja vastuse sisu, mis ei ole mahukas, kohtu kirja ning kohtu selgitusi, on põhjendatud ajakulu kokku nendeks toiminguteks 1 h. 27.10.20 on hageja märkinud, et tutvus kohtu korraldusega 30 min. Viidatud kohtu kirjas on kohus andnud pooltele tähtajad ja selgitanud õigusnorme. Sellega tutvumiseks piisab 15 minutist. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja esindaja tööle kulunud aeg ei ole põhjendatuid 1 h ulatuses (4*15 min). Ülejäänud ajakulu 10 h ja 15 min (11 h ja 15 min – 1 h) on põhjendatud ja kooskõlas asja mahuga, sest on veidi üle 1 tööpäeva, kui võtta aluseks 8-tunnine tööpäeva arvestus. Tunnitasu määr on 120 €/h + käibemaks on kooskõlas kohtupraktikaga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud
lg 1 järgi 1476 € koos käibemaksuga (10 h ja 15 min * 120 €/ h= 1230 €, 1230 *1,2). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja menetluskulud on
lg 1, 2, 144 p 1, § 175 lg 1 järgi põhjendatud vastavalt 1751 €, sealhulgas käibemaks lepingulise esindaja kuludelt. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks on kostjal on kohustus vastavalt hageja taotlusele kooskõlas
lg 4 tasuda menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivist alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni nende kulude tasumiseni. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega kohus nende suurus kindlaks ei määra, kuid sellele pole ka tähtust, sest need jäid kostja enda kanda. (digitaalne allkiri) Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.