lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel vabastada ta menetlusabina täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.
lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ning sama seadustiku § 111 lg 2 kohaselt arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale.
lg 3 tulenevalt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Taotluse esitaja Tallinna vangla isikuarve (periood 16.02.2021 – 15.06.2021) andmetest nähtuvalt puuduvad taotlejal vabad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, siis kaebeõiguse realiseerimise võimaldamiseks vabastab kohus ta täielikult riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute huviga, samuti hinnata kaebuse perspektiivikust ning seda reeglina olukorras, kus kohtu käsutuses olev teave on mittetäielik. HKMS § 249 lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. X esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud kohtule vaidemenetluse ajal. Tallinna vangla kinnitusel sai vangla taotleja vaide puuduste kõrvaldamise dokumendi 16.06.2021, mistõttu ei 3 ole vangla veel jõudnud vaiet lahendada. Taotluse esitaja taotleb Tallinna vanglalt luba vaidemenetluse lõpuni päevitada, kuna see ei ole keelatud. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige kohtuotsuse täitmise tagamine. Antud juhul on taotluse esitaja esitanud 06.04.2021 Tallinna vanglale taotluse, milles palus anda luba jalutuskäigu ajal viibida ilma särgita. 06.05.2021 vastusega nr 5-8/21/9165-2 jättis vangla taotluse rahuldamata. X esitas 12.05.2021 vanglale vaide. Vaides olid puudused, mistõttu andis vangla 11.06.2021 (kiri nr 5-15/21/246-2) vaide esitajale aega 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. X vastas vanglale 16.06.2021. Vangla ei ole 17.06.2021 seisuga vaiet veel lahendanud. Vastavalt VangS § 46 lg-le 1 ja „Tallinna Vangla kodukorra“ p-dele 1.13, 4.3 ning 4.3.1 peavad vangla territooriumil kõik kinnipeetavad kandma väljaspool oma elukambrit liikudes vangla riietust. Vangla on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule ja millega nõustub ka kohus, et viidatud normid ei anna ühelegi süüdimõistetule õigust ise otsustada, kas ta kannab vangla vormi või mitte ja või kas ta on korrektselt riietatud või mitte. Sätte eesmärgiks on viisakuse ja distsipliini tagamine. Vanglas on erandite tegemine ilma otsese vajaduseta põhjendamatu. Taotluse esitaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks ta saama jalutusboksis viibida palja ülakehaga. Olukorras, kus isikul puudub ilmselge vajadus olla jalutuskäigul palja ülakehaga (vanglale esitatud taotluses palus kaebaja lubada jalutuskäike ilma T-särgita) ei ole tal ka mitte ühestki õigusaktist tulenevalt subjektiivset õigust nõuda enda lubamist jalutuskäigule palja ülakehaga. Korrektse riietuse kandmisest erandi tegemise võib tingida ainult väga mõjuv põhjus, milleks on meditsiiniliselt nt tõsine nahahaigus. Tallinna vangla on esitanud kohtule väljavõtte taotleja tervisekaardi andmetest (periood 16.04.20218 15.06.2021). Esitatud andmetest nähtuvalt ei ole X tuvastatud selliseid tervisehäireid vm näidustusi, millel tõttu oleks isikule palja ülakehaga päikese võtmine arsti korraldusel näidustatud. Seega ei esine taotlejal selliseid näidustusi, mis õigustaks jalutuskäigul ilma särgita viibimist. Seejuures kohus nõustub, et D-vitamiini omandada ja organismi immuunsussüsteemi on võimalik tugevdada päikese käes viibimisega ka särki kandes. Seega ei sega kohtu hinnangul särgi kandmine jalutuskäigu ajal kaebajal päevitamist. Kohtule ei ole teada ühtegi põhjust, mille tõttu vaidemenetluse ajal taotleja õigused saaksid pöördumatult kahjustatud juhul, kui isikul ei võimaldata ilma särgita jalutuskäigu ajal päevitada. Samuti ei ole kohtule teada põhjuseid, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta saaksid kahjustatud avalikud huvid või kolmandate isikute õigused. Taotlusest ei nähtu selliseid taotleja tervisest tingitud vm põhjuseid, mis tingiks VangS-ist, vangla kodukorrast ja vangistuse täideviimise eesmärkidest tulenevast kehtestatud korrast erandi tegemise vajaduse. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja taotlus jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.