3-21-1143/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1143 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 25.04.2021 taotlus töövõime kaotuse suuruse protsentides määramiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada X kaebus.
3. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärkidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD
4. Rapla Maakohus mõistis 18.11.1999 otsusega asjas nr 2-1-252/99 Kaitseliidu Rapla Malevalt ja R. L. solidaarselt X (kaebaja) kasuks välja moraalse kahju hüvitise 65 000 krooni ja tervisekahjustuse hüvitise ühekordses summas 57 399,30 krooni ning alates 01.10.1999 igakuiselt 1477,62 krooni.
5. Eesti Töötukassa tuvastas 31.03.2021 otsusega nr TVH/21/015538 kaebajal osalise töövõime.
6. Kaebaja esitas 25.04.2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse töövõime kaotuse ulatuse protsendi määramiseks. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 (määrus nr 15) „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ kohaselt tuvastab SKA mh vägivallakuriteo ja tervisekahjustuse vahelise seose ning vägivallakuriteost tingitud funktsiooni kõrvalekalde ja selle kestuse. Kaebaja langes
7. a vägivallakuriteo ohvriks. Käimas on uus kohtuasi kahju tekitajate ja kaebaja vahel, kuna kaebaja terviseseisund on halvenenud. Seetõttu on vajalik läbi viia uus töövõime kaotuse suuruse kindlaksmääramine protsentides ja võimalusel tuvastada ka töövõime suuruse muutumine tagantjärgi. 3-21-1143
8. SKA edastas 25.05.2021 kaebaja taotluse vastavalt kuuluvusele Eesti Töötukassale ja kaebaja samasisulise pöördumise 30.04.2021 Eesti Töötukassale. SKA saatis eelviidatud e-kirja koopia ka kaebajale.
9. Kaebaja esitas 27.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada SKA-d läbi vaatama kaebaja 25.04.2021 (kaebuses ilmselt ekslikult 25.11.2021) taotluse talle töövõime kaotuse suuruse määramiseks protsentides. Kaebaja avaldus on valesti edastatud Eesti Töötukassale. Eesti Töötukassa määrab töövõime ulatuse vaid astmeliselt, st kas on vähenenud, osaline või puuduv. Määruse nr 15 § 1 kohaselt tuvastab SKA mh teo ja tervisekahjustuse vahelise seose ning teost tingitud funktsiooni kõrvalekalde ja selle kestuse. Rapla Maakohus otsustas kaebajale hüvitatava kahju suuruse, mis arvutatakse kaebaja sissetuleku korrutamisel kaotatud töövõime määraga. Harju Vaegurluse Ekspertiisi Komisjon (VEK) määras 11.05.1999 kaebajale III invaliidsusgrupi ja töövõime kaotuse määra 60% kuni pensioniea saabumiseni. Tsiviilasja nr 2-19-5542 tõttu on vaja läbi viia uus töövõime kaotuse suuruse määramine protsentides. Töövõime kaotuse suuruse määranud VEK-i enam ei eksisteeri ja seetõttu on määramine võimalik üksnes SKA-s. SKA on õigusvastaselt kaebaja taotluse jätnud läbi vaatamata. KOHTU PÕHJENDUSED
10. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et SKA määraks kindlaks kaebaja töövõime kaotuse ulatuse protsendina.
11. Kohus selgitab kaebajale, et muutunud õigusaktide tõttu töövõimekaotust enam protsendina kindlaks ei määrata ja töövõime kaotuse hindamise pädevust SKA-l ei ole. 01.07.2016 jõustunud töövõimetoetuse seadus (TVTS) eelnõu 678 SE seletuskirja1 lk-l 1 selgitatakse: „Töövõimetoetuse seaduse eelnõuga luuakse uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatakse töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Senise püsiva töövõimetuse asemel hakatakse hindama inimese säilinud töövõimet. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. Töövõimetoetust on õigus saada inimesel, kellele on määratud osaline töövõime või kellel töövõime puudub. Töövõimet hindab ning töövõimetoetust maksab Eesti Töötukassa.“ Seega hindab TVTS-i jõustumise järgselt isiku töövõimet Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime hindamiseks ei tule SKA-le seaduslikku alust ka Rapla Maakohtu otsusest ega määrusest nr 15 (vt § 2 lg 3). Seega edastas SKA kaebaja taotluse õigesti lahendamiseks Eesti Töötukassale. Kaebajal ei ole õigust nõuda töövõime kaotuse protsendi määramist ja seda SKA poolt.
12. SKA pädevuses on tuvastada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lg 1 alusel puude raskusastet. Sellist taotlust ei ole kaebaja SKA-le esitanud.
13. Kaebaja viitas 25.05.2021 SKA-le saadetud meeldetuletuses, et ootab ohvriabi seaduse (OAS) § 111 ja määruse nr 15 alusel SKA poolset vägivallakuriteo ja tervisekahjustuse vahelise seose ning vägivallakuriteost tingitud funktsiooni kõrvalekalde ja selle kestuse määramist. Kohus selgitab, et OAS praegusel juhul kaebaja suhtes ei kohaldu. Nimetatud seadus hakkas kehtima alates 01.02.2004, kaebaja suhtes pandi kuritegu toime enne selle seaduse jõustumist. OAS-i rakendussätted ei näe ette, et seadust kohaldataks tagasiulatuvalt ka enne seaduse 1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-841339be10cf. 2