lg 2 p.p 2, 3 järgi lühimenetluses; Abiprokurör Kristel Pihlakas Süüdistatav Sergei Simak, isikukood: 37706025252, xxx, emakeel xxx keel, xxx, töökoht: X AS, elukoht: xxx, viibib Tallinna Vanglas, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 29.11.2020.a. kell 19:35 kuni 01.12.2020.a kell 11.15, 31.01.2021.a. kell 23:50, alates 02.02.2021.a kohaldatud tõkend vahistamine kuni 31.03.2021.a; Varasem karistatus 26.08.2020.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 järgi vangistusega 7 kuud;
lg 1 alusel ärakandmata karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust;
lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 18.09.2019.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 11 kuud ja 24 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati Sergei Simakile mõistetud vangistus 714 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Sooritamata on 461,5 töötundi; 18.09.2019.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 5 kuud ja
lg 1 järgi karistatud vangistusega 6 kuud;
lg 1 alusel mõistetud karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust:
lg 1 alusel mõistetud karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust;
lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele täielikult pööramata, katseajaks määrati 1 aasta ja 7 kuud ühes
lg 1 p.p 1-6 ja
Katseaeg hakkas kulgema 18.09.2019.a; Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Vandeadvokaat Sven Sillar (videosilla vahendusel)
lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Sergei Simakile lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel arvata Sergei Simaki karistuse hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 29.11.2020.a. kell 19:35 kuni 01.12.2020.a kell 11.15 s.o 3 (kolm) päeva vangistust, mõistes temale ärakandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.
§-de 69 lg 7 ja 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Sergei Simakile mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.08.2020.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-20-5593 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - 461 (nelisada kuuskümmend üks) tundi üldkasulikku tööd ehk 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust, mõistes Sergei Simakile lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. 5. Juhindudes
lg 1 alusel arvata Sergei Simaki karistusaja alguseks tema kinnipidamise päev s.o 31.01.2021.a.
teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 11. märtsil 2021.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end süüdi, jäi kohtueelsel uurimisel antud 3 ütluste juurde, enda ülekuulamist ei taotlenud. Nõustus lühimenetlusega, kahetses toimepandut ning märkis, et kui kannatanu oleks kohtuistungil paluks ta käest isiklikult vabandust. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar märkis, et süüdistatav Sergei Simak tunnistab süüd, kahetseb toimepandut, peamiseks küsimuseks antud kriminaalasjas on, kuidas isikut karistada. Kohtulike vaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas taotles kohtult Sergei Simaki süüdi tunnistamist
lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja tema karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega, mida
Moodustada
lg 2 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 26.08.2020.a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega s.o 1 aasta, 3 kuu ja 11 päeva pikkuse vangistusega. Sergei Simakile taotleti lõplikuks ärakandmisele kuluvaks karistuseks on 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva vangistust, millisest paluti maha arvata tema poolt eelvangistuses kinnipidamise aeg 2 päeva ning karistusaja algust arvestada alates 31.01.2021.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas asus seisukohale, et
lg 2, 3 alusel kuuluks Sergei Simakil kohesele ära kandmisele 6 kuud vangistust ja 1 aasta, 3 kuud ja 11 päeva vangistust tuleks jätta täimisele pööramata tingimisi, 3 aasta pikkuse katseajaga,
lg 1 sätestatud kontrollnõuete kohaldamisega sh kohustada Sergei Simaki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja kohustada viimast osalema sotsiaalprogrammis, süüdistatavalt välja mõista kaitsjatasud, sundraha ning asitõendid - CD plaadid ja DVD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süüdistatava Sergei Simak kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar kohtulike vaidluste käigus asus seisukohale, et tema hinnangul käesolevas kriminaalasjas juriidilist vaidlust kuritegude kvalifikatsiooni ja faktide osas ei ole, on vaid küsimus karistuse mõistmises. Süüdistava kaitsja märkis, et tema üldjoontes nõustub prokuröri karistusettepanekuga, küsimus on selles, kas isikule mõistetav karistus tuleks asendada šokivangistusega. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et kannatanu on temaga mitmel korral ühendust võtnud ja öelnud, et Sergei Simak on väga tore inimene, küll aga tekivad probleemid siis, kui ta on purjus. Märgitust tulenevalt pidas kaitsja mõistlikuks Sergei Simakile määrata kohustused mitte tarvitada alkoholi ja läbida koolitus, leides, et see peaks tagama tulemuse, mida riik soovib, et Sergei Simak enam kuritegusid toime ei pane. Oma viimases sõnas süüdistatav Sergei Simak märkis, et ta kahetseb, et see kõik niimoodi juhtus, kui saaks paluks vabandust. Sergei Simak nõustus prokuröri poolt taotletud karistusega, kinnitades, et ta püüab ennast parandada ja teha endast kõik võimalik, et elu läheks paremini edasi. Uuritud tõendid ja kohtuotsuse põhjendused Sergei Simakile heidetakse ette teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitavat kehalist väärkohtlemist, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes, s.o
Maakohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtus avaldatud tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale etteheidetava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt. 29.11.2020.a toimepandud tegu: Sergei Simaki poolt 29.11.2020.a kella 17:30 ajal xxx linnas D. S. suhtes vägivalla kasutamine ning kannatanule tervisekahjustuste tekitamine on tõendatud kohtueelses menetluses üle kuulatud kannatanu D. S., aga ka tunnistaja J. P. ütlustega, kannatanu poolt politseile 29.11.2020.a esitatud kuriteoteate, avaldusega, 30.11.2020.a koostatud isiku läbivaatuse 4 protokollis ning fototabelites sisalduva teabega, kannatanu D. S. suhtes koostaud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, viimase suhtes koostatud kiirabikaardis fikseeritud teabega, asitõendi vaatlusprotokollidega, Sergei Simaki suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, samuti isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning Sergei Simaki poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega. Nii on kohtule teada, et D. S. on 29.11.2020.a esitanud politseile avalduse selle kohta, et 29.11.2020.a kella 18:00 paiku sai ta kokku Sergei Simakiga, kes oli purjus. Sergei Simak peksis teda rusikate ja jalgadega näkku ning rindkeresse ning see tekitas kannatanule valu (kd I tl 1). Kannatanuna üle kuulamisel on D. S. 30.11.2020.a andnud ütlusi selle kohta, missugustel asjaoludel tekkis tema ja Sergei Simaki vahel konfliktsituatsioon, mis kulmuneerus selliselt, et Sergei Simak kasutas tema vastu füüsilist vägivalda, tekitades talle nii tervisekahjustusi, kui ka valu. Kannatanu selgitas, et Sergei Simak näol on tegemist tema elukaaslasega, kellega ta on elanud koos alates 2020.a veebruarist kuni 24.11.2020.a ning nende omavahelised suhted on keerulised, kuna Sergei Simak tarvitab alkoholi, muutub agressiivseks ja siis kannatanu kardab teda. 29.11.2020.a kella 17:10 paiku helistas talle Sergei Simak, nad said kokku, Sergei tuli autoga ja oli joobes. Nad said koos sõita 7-10 meetrit, kui Sergei Simak peatas auto, hakkas ta peale karjuma, lõi teda käega peapiirkonda ning ta tundis seetõttu valu. Kannatanu on selgitanud ülekuulamisel, et ta jooksis autost välja xxx maja ette, Sergei jooksis järgi, sai ta kätte, tõukas teda, kannatanu kukkus rinnaga vastu maad, Sergei keeras ta ümber, pani oma jala talle rindkere peale ning ta tundis valu rinnapiirkonnas. Samuti lõi Sergei teda rusikaga näopiirkonda, huulest hakkas tulema verd, kannatanu tundis füüsilist valu. Lõpuks sai ta joosta Kellamäe 18 juurde ning paluda abi juhuslikult möödakäijalt politseisse helistamiseks (kd I tl 19-23). Kannatanu ütlusi selles, et Sergei Simak 29.11.2020.a eelpool märgitud ajal ja kohas kasutas tema suhtes kirjeldatud ulatuses füüsilist vägivalda, kinnitavad ka kannatanu suhtes 29.11.2020 ning 30.11.2020.a koostatud isiku läbivaatuse protokollid ning protokollide lisaks olevad fototabelid (kd I tl 5-11, 24-29). Teostatud menetlustoimingute käigus on menetleja poolt fikseeritud kannatanul esinenud vigastused – nii 29.11.2020.a kui ka 30.11.2020.a oli kannatanul hematoom parema silma all, esinesid hematoomid ja verevalumid näol paremal meelekohal, huule peal oli verevalum. Kohtule on teada ka fakt, et 29.11.2020.a käis sündmuskohal xxx, Harjumaa kiirabi ning seda põhjusel, et oli aset leidnud D. S. peksmine tema endise elukaaslase poolt ja nimelt mees lõi kannatanut, teataja hüppas autost välja ning naisel oli suu verine (kd I tl 4). Kannatanu suhtes on 29.11.2020.a kella 18:34 ajal koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et kannatanul esines lisaks alkoholijoobele ka tervisekahjustused – vigastused, ta värises, nuttis ning tema käitumine oli häiritud. Kohtu hinnangul tõendavad eelpool refereeritud tõendid kogumis kannatanu D. S. suhtes Sergei Simaki poolt vägivalla kasutamise aega, kohta ja intensiivsust ning tema tervislikku seisundit ja talle tekitatud kehavigastuste raskust ja laadi. Seda, et kannatanu suhtes tarvitas 29.11.2020.a füüsilist vägivalda just Sergei Simak on kohtu hinnangul tõendatud lisaks kannatanu usaldusväärsetele ütlustele, ka Sergei Simaki suhtes koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga. Nii on kohtule teada, et 29.11.2020.a kella 19:35 paiku peeti
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kahtluses kinni just Sergei Simak ja seda xxx (kd I tl 13-16). Samuti on Sergei Simak kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud, et 29.11.2020.a sai ta kokku D.ga, neil tekkis konflikt, mille käigus ta tõukas D.t. Sergei Simak on kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et ta võis kannatanut ka xxx trepikoja ees pikali tõugata, haarata talt telefoni ja 5 võtmeid. Ta võis lüüa D.t käega vastu rinda ja jalaga pressida tema rinnakorvile. Sergei Simak on kohtueelses menetluses kinnitanud, et ta on D.ga koos elanud ligi aasta, omavahelised suhted on keerulised, seetõttu on lahku läinud, kuid ikka vahel saavad kokku (kd I tl 31-35). Kohtus on Sergei Simak oma süüd tunnistanud süüdistuse kogu ulatuses, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. Vaatamata sellele, et Sergei Simak kohtueelses menetluses ei ole oma süüd selles episoodis täielikult tunnistanud, loeb kohus teiste tõenditega tõendatuks, et Sergei Simak pani kannatanu väärkohtlemise toime just süüdistuses kirjeldatud viisil, lisaks eelpool mainitud tõenditele kinnitavad Sergei Simaki süüd ka tunnistajana üle kuulatud J. P. ütlused. Tunnistaja J. P. näol on tegemist 29.11.2020.a sündmuskohale läinud politseiametnikuga, kes on kohtueelses menetluses antud ütlustes kirjeldanud sündmuskohal nähtut. Nii on tunnistaja J. P. andnud ütlusi selle kohta, et 29.11.2020.a kella 18:20 paiku Kallasmaa tn oli D. S. suhtes kasutanud füüsilist vägivalda tema elukaaslane Sergei Simak. Sündmuskohal käis kiirabi, kes fikseeris kannatanu vigastused, kannatanul tuvastati ka alkoholijoove. Kannatanu seletuste kohaselt Sergei Simak peksis teda rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse (kd I tl 13-16). Kohus on uurinud ka asitõendi vaatlusprotokolli 30.11.2020.a, millises on vaadeldud helisalvestist Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tehtud kõnest ning kõne stenogrammi, mis tõendab kuriteosündmuse toimepanemise aega ja kohta ning muid asjaolusid seoses kuriteoga ja asitõendi vaatlusprotokoll 11.12.2020.a, millises on vaadeldud aadressil Kallasmaa 3, Maardu asuva maja turvakaamera salvestisi (I kd tl 43-47 , I kd tl 49-51 ja CD-plaat). Nii on kohtule teada, et 11.12.2020.a teostatud menetlustoimingu – asitõendi vaatluse käigus on vaadeldud turvakaamera salvestist 29.11.2020.a, ajavahemikul kell 17.33-17.40. Salvestiselt nähtub, et kell 17.33 väljub majast D. S., seejärel kell 17.38 ilmub kaamera vaatevälja taas D. S., kellele järgneb jooksuga meesterahvas Sergei Simak. Meesterahvas viskab kannatanu vastu maad, kukkudes ise samuti D. S. peale, kuid tõuseb koheselt püsti ja astub vasaku jalaga kannatanu rinnakorvile. Hinnates kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et Sergei Simaki süü 29.11.2020.a kannatanu D. S. kehalises väärkohtlemises on tõendamist leidnud. 31.01.2021.a toimepandud tegu: Samuti on Sergei Simakile etteheidetud kannatanu D. S. kehalist väärkohtlemist, mis on aset leidnud 31.01.2021.a. Kohtu hinnangul lisaks süüdistatava poolt süüd tunnistamisele kohtus on tema süü tõendamist leidnud kannatanu D. S. poolt 31.01.2021.a politseile esitatud suulise kuriteoteate protokolliga, millest nähtub, et 31.01.2021.a kell 22:00 paiku D. S. on andnud teada, et tema elukaaslane Sergei Simak sai vihaseks, hakkas karjuma, sõimama, pani ta põrandale pikali, hakkas kägistama ja lõi teda kahel korral rusikaga näkku, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu (kd I tl 2-5). D. S. on kannatanuna antud ütlustes märkinud, et tema kasutab õigust enda elukaaslase vastu ütlusi mitte anda (kd I tl 18-19). Vaatamata sellele loeb kohus Sergei Simaki poolt kannatanu D. S. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise ning talle kehavigastuste tekitamise 31.01.2021.a tõendatuks kannatanu suhtes 01.02.2021.a koostatud isiku läbivaatusprotokollis sh fototabelites fikseerituga. Nii on nähtub kohtule esitatud tõendist, et 01.02.2021.a kannatanu läbivaatusel tuvastati tal paremal näopoolel hematoom – marrastus parema silma all ja nina peal ja nina kürval punetav hematoom – marrastus. Kirjeldatud vigastused nähtuvad ka menetlustoimingu käigus kannatanust tehtud fotodelt (kd II tl 6-8, 20-21). Tunnistajana on üle kuulatud A. F., kes küll ei näinud pealt seda, et Sergei Simak oleks D.t 31.01.2021.a löönud, kuid on kinnitanud, et Sergei ja D. omavahelised suhted kella 21:58 ajal 6 olid pingelised ning samuti on tunnistaja kinnitanud, et mingi hetk D. karjus, et teda tapetakse ning ta võis jalgadega vastu põrandat lüüa (kd II tl 14-15). Kohus peab tunnistaja sellekohaseid ütlusi, et tema ei näinud Sergei Simak poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise mitte nägemist usutavaks. Tunnistaja ei saanudki süüdistatava poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamist näha, kuna nad ei viibinud sel hetkel kõik kolmekesi ühes toas. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta oli kannatanul ja Sergei Simakil külas ning ta viibis Sergei Simakiga köögis suitsu tegemas, nende juurde tuli ka kannatanu, kes oli armukade ja purjus. Kannatanu läks tagasi elutuppa, kuhu suundus ka Sergei Simak. Kohtu hinnangul tunnistaja A. F. kohtueelsel uurimisel antud ütlustele tuginevalt saab teha üksnes järelduse selle kohta, et Sergei Simak ja D. S. omavahelised suhted eelpool märgitud kuupäeval ja kellaajal olid jälle pingelised. Seda, et kannatanu ja Sergei Simak vahelised suhted on pidevalt pingelised ning et nende vahel on tülid sagedased, on kohtueelses menetluses kinnitanud ka tunnistaja N. Š.. Nii on tunnistaja ülekuulamisel kinnitanud, et 31.01.2021.a kuulis ka tema D.t appi karjumas. Tunnistaja näol on tegemist kannatanu ja süüdistatava naabriga korterist 26, tunnistaja selgituste kohaselt D. ja Sergei korter asub nende korteri peal ning kuna majal on halb heliisolatsioon, siis nad pidevalt kuulevad korterist toimuvat. 31.01.2021.a kella 21 paiku kuulis ta kõigepealt Sergeid mingi naisega rääkivat, see ei olnud D.. Samal päeval kella 23 paiku kuulis ta aga Sergeid karjumas, seejärel kuulis ta müra ja D.t appi karjumas, et kutsutaks politsei. Tunnistaja N. Š. otsustas kutsuda kohale politsei, sest kartis D. elu pärast (kd II tl 27-30). Kohtu hinnangul tunnistaja N. Š. ja tunnistaja A. F.ütlused on usaldusväärsed ning haakuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, nende tunnistajate ütlustest saab teha järelduse selle kohta, et 31.01.2021.a D. S. ja Sergei Simak vahel oli tüli, millisesse sekkumiseks kutsuti kohale politsei. Tunnistajana üle kuulatud L. P. on politseiametnik, kes sõitis 31.01.2021.a kella 23:36 ajal sõitis väljakutsele xxx, kus leidis aset peretüli. Sündmuskohal peeti kell 23:50 paiku kahtlustatavana kinni Sergei Simak, kes oli tarvitanud kannatanu D. S. suhtes füüsilist vägivalda. Kannatanul esinesid silma juures hematoomi moodi moodustused, samuti oli kannatanul näha vanemaid vigastusi. Tunnistaja on ülekuulamisel kinnitanud, et kannatanu sõnade kohaselt Sergei Simak lõi teda rusikaga näkku, mille tõttu ta tundis füüsilist valu (kd II tl 14-15). Kohtu hinnangul tunnistaja L. P. kohtueelses menetluses antud ütlused on usaldusväärsed ning haakuvad kannatanu poolt politseile esitatud kuriteoteates kirjeldatuga. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja L. P.i poolt kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsuses. Lisaks tunnistaja L. P.i ütlustele on kohtueelses menetluses teostatud ka teabesalvestuse vaatlus, mille kohta on koostatud vastav protokoll 01.02.2021.a. Märgitud menetlusdokumendist nähtub, et vaadeldud on 31.01.2021.a vormikaamera salvestust ning märgitud tõendist on üheselt tuvastatavad kuriteo toimepanemisele vahetult järgnenud sündmused, kuriteo toimepanemise eeldatav aeg, koht viis ja muud asjaolud. Asitõendi vaatlusprotokollis 01.02.2021.a on vaadeldud helisalvestist Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tehtud kõnest ning kõne stenogrammi, mis tõendab kuriteosündmuse toimepanemise aega ja kohta ning muid asjaolusid seoses kuriteoga (kd II tl 46-49). Kohtu hinnangul märgitud tõendites sisalduv teave viitab üheselt sellele, et 31.01.2021.a oli politseil põhjus sekkuda Sergei Simak ning D. S. vahel tekkinud konflikti, mille käigus Sergei Simak kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Kohus märgib, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. 7 Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-150-13 p 12). Kannatanu D. S. poolt kriminaalmenetluse kestel antud selgituste kohaselt tundis ta valu, kui süüdistatav teda lõi. Kohus, hinnates kogumis kõiki kogutud tõendeid, sealhulgas kannatanu vaatluse protokollis märgitut, kannatanule tekitatud kehavigastusi, leiab, et on tuvastatud kannatanul peksmise tagajärjel olnud tervisekahjustused ning et mõistlikul kõrvalseisjal puudub alus kahelda, et kannatanu tundis kehalise väärkohtlemise ajal füüsilist valu. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav Sergei Simak tekitas oma kuritegeliku käitumisega, kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisega D. S.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o 29.11.2020.a hematoomi parema silma all, hematoomi ja verevalumid paremal pool otsimikul, huulel paremal pool sisemisel küljel verevalumi ja 31.01.2021.a paremal silmal hematoomi ja marrastuse, nina juures hematoomi ning marrastuse. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Riigikohus lahendis nr 1-19-5146/52 punktis 8 ja punktis 9 on märkinud korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (
lg 1).
lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-72-16, p 9). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost. Korduvus tähendab
lg 2 p 3 mõistes mistahes varem toime pandud tahtliku kuriteoga kehalise väärkohtlemise koosseisu täitmist. Kuna see on toimepanija isikut iseloomustav tunnus, pole seejuures oluline, kas ta on varem realiseerinud ainult kehalise väärkohtlemise koosseisu (
) või mõne muu süüteo, mis hõlmab kehalist väärkohtlemist, aga lisab sellele ühe või mitu tunnust. Võttes arvesse teadmist, et käesoleval hetkel Sergei Simakile on esitatud süüdistus kahes isiku kehalise väärkohtlemise episoodis ning, et viimast on ka varasemalt
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatud siis süüdistatavale etteheidetud teo toimepanemine korduvalt on õige.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et
kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted (554 SE, Riigikogu XII koosseis). Märgitule on juhitud tähelepanu Riigikohtu lahendis kohtuasjas nr 1-19-3377. Samas lahendis on asunud Riigikohus seisukohale, et lähisuhte tuvastamisel ei saa piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes peresugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, 8 mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Käesolevas kriminaalasja menetluse kestel on nii kannatanu D. S. kui ka süüdistatav Sergei Simak kinnitanud, et nende omavahelised suhted on keerulised. Kannatanu on pidanud omavaheliste suhete keerulisuse põhjuseks süüdistatava poolt alkoholi liigtarvitamist ning selle tulemusel viimase agressiivseks muutumist. Süüdistatav on kahtlustatava ülekuulamisel märkinud, et ka kannatanu kuritarvitab alkoholi. 30.11.2020.a on kannatanu D. S. märkinud, et tema on Sergei Simakist lahku läinud, samas 01.02.2021.a on kannatanu kinnitanud, et Sergei Simak on tema elukaaslane ning seetõttu on ta teinud ka valiku keelduda oma elukaaslase vastu ütluste andmisest. Sergei Simak on kannatanu D. S.st rääkinud kui oma elukaaslastest ja tüdruksõbrast. Tunnistajad N. Š. ning A. F. on ülekuulamisel kinnitanud, et D. S. ja Sergei Simak näol on tegemist elukaaslastega. Tunnistaja N. Š. on isegi kinnitanud, et tema hinnangul ei suuda D. ilma Sergeita elada (kd II tl 22-30). Võttes arvesse käesolevas kriminaalasjas kannatanu, süüdistatava ja eelpool märgitud tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlusi asub kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et kannatanu ning süüdistav peavad oma suhteid keeruliseks, sellised need kahtlemata ka on, on viimased omavahel lähisuhtes s.t nendevaheline lähisuhe lõppenud ei ole. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjust jaatada kannatanu ja süüdistatava lähisuhet
Märgitust tulenevalt on Sergei Simakile etteheidetud süüdistuse kvalifikatsioon
Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses
lg 2 p.p 2 , 3 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu D. S. ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime tahtlikult. Süüdistatav on tekkinud konfliktsituatsioone lahendades valinud kannatanu kehalise väärkohtlemise, tekitades kannatanult löömise, peksmisega valu ning kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, süüdistuses välja toodud vigastused. Seega on tõendatud Sergei Simaki tegevuses nii objektiivne kui ka subjektiivne külg. Süüdistatav tarvitades kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, põhjustas viimasele nii tervisekahjustuse kui ka valu, samuti on tõendatud põhjuslik seos teo – kannatanu suhtes vägivalla kasutamise ning sellega viimasele põhjustatud tervise kahjustustee ja valu s.t saabunud tagajärje vahel.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja, mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus tuvastanud ei ole. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemisese süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
lg 2 p.p 2, 3 toimepandud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus (30 kuni 500 päevamäära) või kuni viieaasta pikkuse vangistusega. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole, karistust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatavapoolset süü tunnistamist ja kahetsemist toimepandu osas. Kuivõrd
lg 2 p.p 2, 3 kuriteo toimepanemise eest sanktsioonina ettenähtud liikide näol on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtule on teada, et vabaduses olles Sergei Simak omas kindlat töökohta s.t ka igakuist sissetulekut töötasu näol, kuid süüdistatava süüd hinnates, karistuse liiki valides lähtub kohus isiku poolt toime pandud tegude rohkusest ja 9 kannatanule tekitatud tervisekahjustuste intensiivsusest (kd I tl 41, kd II 40). Kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et süüdistatav pani toime kaks vägivallategu. Kohtule on teada, et Sergei Simak on temale etteheidetud kuriteod toime pannud alkoholijoobes olles, kinnitavad antud fakti tema suhtes 29.11.2020.a ja 31.01.2020.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollid. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava poolt alkoholi kuritarvitamine võib olla põhjuseks, mis tingib tema agressiivset käitumist ning soovi igapäeva elus tekkivaid probleeme lahendada vägivalda kasutades. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kergemaliigilise ehk rahalise karistuse mõistmine on välistatud ja süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Kuriteo asjaolusid hinnates leiab kohus, et isiku süü on keskmine. Süüdistatav on avaldanud kahetsust, juba eelnevalt märgitud, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Kohtulike vaidluste käigus prokuratuur taotles Sergei Simakile karistuseks reaalse 9 kuu pikkuse vangistuse, millist vähendada 1/3 võrra s.o 6 kuu pikkuse vangistuse kohaldamist, liitkaristuse moodustamist
lg 2 alusel ning tema vabastamist sellest karistusest
Sergei Simakile käesolevas kriminaalasjas süüksarvatud kuriteod on toime pandud ajal, mil ta oli Harju Maakohtu 26.08.2020.a kohtuotsusest nr 1-20-5593 tulenevalt kohustatud tegema üldkasulikku tööd. Seda fakti kinnitab Harju Maakohtu 26.08.2020.a kohtuotsus, milline on jõustunud 27.08.2020.a ning Sergei Simaki suhtes väljastatud karistusregistri õiendi väljavõte (kd II tl 59-60, 61-63 ja kd II tl 37-39).
lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Märgitu tähendab üheselt, et kohtul puudub igasugune alus veelkordselt kaaluda võimalust Sergei Simakki karistuse kandmisest tingimisi vabastamist vastavalt
§-le 74. Kohus saab Sergei Simaki karistada üksnes reaalse vangistusega ning liitkaristuse moodustamisel, võttes arvesse asjaolu, et tal on eelmise otsuse järgi mõistetud karistusest tegemata 461,5 tundi üldkasulikku tööd, tuleb need tunnid ümber arvutada vangistuse päevadeks ning liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Sergei Simaki süüdi
lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistab teda 9 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendatakse KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra s.t Sergei Simakile mõistetakse lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvatakse Sergei Simaki karistuse hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 29.11.2020.a. kell 19:35 kuni 01.12.2020.a kell 11.15 s.o 3 päeva vangistust ning temale mõistetakse ärakandmata karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Võttes arvesse teadmist, et Sergei Simak on temale käesolevas kriminaalasjas etteheidetud kuriteod toime pannud temale Harju Maakohtu 26.08.2020.a määratud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis juhindudes
§-de 69 lg 7 ja 65 lg 2 suurendatakse Sergei Simakile mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.08.2020.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-20-5593 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - 461 tundi üldkasulikku töö ehk 1 aasta, 3 kuud ja 11 päeva pikkuse vangistuse võrra ja Sergei Simaki lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tuleb 1 aasta, 9 kuud ja 8 päeva vangistust. Juhindudes
lg 1 alusel arvestab kohus Sergei Simaki karistusaja alguseks tema kinnipidamise päeva s.t 31.01.2021.a. Eeltoodust tulenevalt Sergei Simak suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend – digitaalsed tõendid CD ja DVD plaadid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures (tegemist ei ole mahukate esemetega ja nende säilitamine toimiku juures on põhjendatud) – tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 10 KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel käesolevas kriminaalasjas on menetluskulu II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 136,20.- eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud juhul leiab kohus, et kuna süüdistataval puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1012,20.- eurot tuleb viimasel KrMS § 180 lg 3, 4 lause alusel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohtuotsuse maksegraafikus märgitud arveldusarvele. Märgitud maksegraafik antakse süüdistatavale üle kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel või kohtuotsuse jõustumisel kinnipidamisasutuse kaudu, kus ta viibib. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.