) § 72 lg 1 p-le 4, ning tunnistati
lg 2 alusel kehtetuks ettevõtte tegevusload nr FVR000620 ja FRK000533 ning nimetatud lubadega seotud majandustegevuse registri andmed, sest ettevõte ei ole ennast hiljemalt 01.07.2020 viinud vastavusse 10.03.2020 jõustunud kontrollieseme asjaoluga.
-s sätestatud loakohustus omab eelkõige kuritegusid ennetavat funktsiooni, millest järeldub, et kõnealustes valdkondades tegevuslubade kohustuse kehtestamine on vaadeldav olulise avaliku huvi kaitsena. Tegevusloakohustusega valdkonnas ei saa teenust pakkuda isikud, kes ei vasta tegevusloa väljastamise aluseks kehtestatud kontrollieseme asjaoludele.
10.03.2020 jõustus uus
redaktsioon, mille eesmärgiks oli tõsta läbi kontrollieseme asjaolude lisamise nõudeid teatud valdkondades tegutsemiseks tegevusloa väljastamiseks, sh lisada tingimusi, mille täitmisel väljastatakse ettevõttele tegevusluba. Nende teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid tegevusvaldkondade üle kontrolli taastada ja hoida turult eemal ettevõtted, kes Eestis reaalselt ei tegutse ning kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 25 lg 1 p 2). Ettevõte ei vasta
Finantsturul kehtib üldiselt põhimõte, et finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas liikmesriigis. Nõude sätestamine on tingitud vajadusest efektiivsemalt rakendada riiklikke järelevalvemeetmeid, kiirelt kätte saada rahapesu tõkestamise kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. RAB saab ettevõtja üle järelevalvet teha ainult siis, kui ettevõtja tegevuskoht asub Eestis. Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 2). Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on seal, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Seetõttu lisati tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis võimaldab RAB-l kontrollida ühingu tegevuse vastavust
nõuetele. Kontaktisikuga läbi viidud vestluse käigus selgitas YY juhatuse liikmete vastutusvaldkondasid ettevõtte siseselt. YY vastutab
alaste küsimuste ja
rakendamise eest. Ta kontrollib tehinguid ning kliente. Igapäevasesse äritegevusse tema ei sekku. Ettevõtte teine juhatuse liige NN tegeleb ettevõtte turundusega, majandusaasta aruandega ja vastutab müügi 2
lg 1 p-s 4 sätestatud kohustust tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) teise lugemise käigus tehtud muudatusettepaneku nr 7 põhjendustest nähtuvalt mõista nii, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja võtmepersonal peab asuma Eestis. Juhatus on ettevõtte võtmepersonal tulenevalt TsÜS § 31 lg-test 2 ja 3. Seadusandja tahe oli kehtestada rahapesu ning terrorismi rahastamise ohu, sh muu finantsvaldkonna kuritegevuse ohu realiseerumise ärahoidmiseks sektorile, mis on viidatud riskide mõistes väga haavatav, turul tegutsemiseks rangemad nõuded. Kõnealustes valdkondades tegevuslubade kohustuse kehtestamine on vaadeldav olulise avaliku huvi kaitsena, mistõttu ei saa tegevusloakohustusega valdkonnas teenust pakkuda isikud, kes ei vasta tegevusloa väljastamise aluseks kehtestatud kontrollieseme asjaoludele.
lg 1 p 4 kehtestamise eesmärgiks on mh tõkestada Eesti Vabariigi majandusruumi ja finantssüsteemi kasutamist rahapesuks või sellega seotud eelkuritegude toimepanemiseks. Seega on olulise avaliku huvi tagamiseks vajalik, et turul tegutseksid ettevõtted, kelle juhatus asuks Eestis, et RAB-l oleks võimalik teostada ettevõtte üle kontrolli tegevuse vastavuse osas
nõuetele või viivitamatult kontakteeruda ettevõtte kontaktisikuga andmete saamiseks või rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute peatamiseks. Esitatud selgituste ja dokumendi põhjal on RAB seisukohal, et ettevõtte võtmepersonal ning ettevõtte juhtimine ega tegevuskoht ei asu Eestis, sest ettevõtte juhtimisega seotud oluliste ülesannete eest vastutab NN, kes ei ela alaliselt Eestis, kuid kui tööülesanded seda nõuavad, osaleb isik töös registrijärgses asukohas Eestis. Seega ei ole tõendatud juhatuse asu- ja tegevuskoht Eestis. Seetõttu ei ole võimalik teostada ettevõtte üle efektiivselt järelevalvet, mis on ohuks avalikule huvile. Ettevõte on määranud vastutava juhatuse liikme, kes väidetavalt täidab Eestis juhatuse ülesandeid, aga tema vastutusvaldkonna dokumendid ja kinnitused tõendavad, et tegelikkuses ei oma ta ettevõttes juhtivaid võtmefunktsioone, mille järgi oleks võimalik otsustada, et juhatus asub Eestis. 4. X OÜ esitas 04.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 02.09.2020 otsuse nr 3.49/1862-1 tühistamise nõudes.
lg 1 p 4 ei nõua, et kui äriühingul on kaks juhatuse liiget, siis nendest ühe viibimine välisriigis toob kaasa tagajärje, et seaduse mõistes ei ole äriühingu juhatus tervikuna ega äriühingu tegevuskoht Eestis. Ettevõtte registrijärgne aadress, statsionaarne teise juhatuse liikme asukoht ja faktiline tegevuskoht asuvad Eestis. Seaduseelnõu muudatusettepanekus on räägitud teenuse pakkuja võtmepersonalist, mitte juhatuse liikmetest. Võtmepersonal võib olla ka struktuuriüksus. Kaebaja teine juhatuse liige käib vastavalt tööülesannetele neid täitmas ka Eestis. Vastustaja on haldusakti p-s 2.3 selgitanud loakohustuse olulisust rahapesu ja terrorismi tõkestamise raames. Jääb arusaamatuks, kuidas on kaebaja loakohustuse eesmärki riivanud. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise aspektist on olulisem juhatuse liige YY, kes viibib Eestis ja töötab kaebaja registrijärgses asukohas. Vaidlustatud haldusaktiga on kaebajalt võetud võimalus enda majandustegevuse teostamiseks. Haldusakti kaalutlustena tulnuks mh arvestada, et kaebaja on olnud tegutsev ettevõte vahemikus 02.01.2019–02.09.2020; kaebaja on kandnud ettevõtte tegevusega seonduvalt ulatuslikke kulusid, seda nii ettevõtte kogustruktuuri ülesehitamisel kui ka jooksvate tegevuste 3
-st tulenevad tegevuslubade eelduseks olevad nõuded ja poolte vahel on vaidlus üksnes ühe ebaselge kriteeriumi tõlgenduse üle; kaebajal on kaks juhatuse liiget, kellest alaliselt Eestis viibiv juhatuse liige täidab vastustaja jaoks olulisi funktsioone ja teine juhatuse liige tegeleb eelkõige müügi korraldamisega; kaebaja ühe juhatuse liikme (osaline) faktiline viibimine välisriigis ei kahjusta
-st tulenevate nõuete täitmist, isegi kui selline asjaolu oleks kvalifitseeritav
Vastustaja ei ole kasutanud kohaselt kaalutlusõigust ja täitnud uurimiskohustust ega ole haldusaktis põhjendanud, millisel kujul on vastustaja järelevalve ja kuritegevuse tõkestamise funktsioon oluliselt raskendatud, kui kaebaja üks juhatuse liige viibib osaliselt välisriigis. Isegi kui vastustaja tõlgendus
lg 1 p 4 osas osutub õigeks, tuleb haldusakt tühistada selles esinevate oluliste kaalutlusvigade tõttu. Haldusakti proportsionaalsuse hindamisel peab vastustaja hindama ka seda, kas esinevat puudust on võimalik kõrvaldada täiendava tähtaja jooksul. Kaebajale ei ole antud täiendavat tähtaega ega suunist vastustaja poolt etteheidetava väidetava puuduse kõrvaldamiseks, et enda tegevus ümber korraldada. 5. RAB palus jätta kaebuse rahuldamata.
Vastav muudatus võeti vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega, mille teisel lugemisel tehtud muudatusettepanekute selgituste kohaselt on juhatuse asukoha osas oluline, et võtmepersonal peab asuma ja tegutsema Eestis (eelnõu SE 8). Sama eelnõu seletuskirjast tuleneb, et juhatuse asukoha eesmärgiks on tagada, et isik, kes vastutab reaalselt kohustatud isiku tegevuse eest, asub Eestis, et tema tegevuse üle oleks võimalik teostada järelevalvet, täiendavalt on vajalik tõkestada olukord, kus Eestis luuakse vaid ettevõte ning võetakse tegevusluba, aga tegelikkuses ei seo ettevõtet Eestiga mitte ükski muu asjaolu. MSÜS § 21 lg 1 alusel on Eesti tegevusloa territoriaalne ulatus Eesti. Kui Eestis ei ole ettevõttel tegevust ja teenust siit ei pakuta, siis ei ole ka põhjendatud Eesti tegevusloa taotlemine. Eelnõu üldine eesmärk oli karmistada virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks väljastatava tegevusloa saamise nõudeid. Seaduses ei ole sätestatud, et juhatuse asukoha mõistes peavad kõik juhatuse liikmed asuma Eestis, mistõttu ei ole RAB sellist seisukohta ka võtnud. Kaebaja juhtimist, kontrollimist, igapäevast äritegevust, sh ka arendamist teostatakse peamiselt välismaalt. Kui juhatuse liige elab välismaal ning täidab oma juhatuse liikme ülesandeid seal ning täidab antud selgituste kohaselt ülekaalukalt ettevõtte juhtimist ja ettevõtte tegevust kujundavaid tegevusi, siis ei saa ettevõtte juhatus asuda Eestis. Eestis asuv juhatuse liige on juhatusse äriregistri alusel lisatud 29.06.2020, s.o seaduses sätestatud nõuete täitmiseks. Välismaal asuv juhatuse liige jätkab ettevõtte juhtimist.
nõuete täitmine ei ole juhatuse asukoha hindamisel primaarne, sest tegemist pole juhatuse kõige esmaste võtmeülesannetega. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate puhul ei taga serveri asukoht järelevalve võimalust. Samuti ei taga serveri Eestis asumine seaduses sätestatud nõuete täitmist. Eestis peab asuma
ÜS § 29 lg 2 alusel koht, kust teostatakse virtuaalvääringu teenuse pakkumist ning järgitakse kõiki
-s sätestatud 4
Olukorras, kus ettevõte ei vasta seaduses sätestatud nõuetele (
lg 1 p 4) ning RAB tegevusload omavad kuritegusid ennetavat funktsiooni ja Eesti majandussüsteemi läbipaistvust ning usaldusväärsust tagavat funktsiooni, ei ole sellise ettevõtte tegevuse jätkamine kooskõlas seaduse eesmärgi ega põhimõtetega. Otsus on kaalutlusvigadeta. Vastustaja on arvestanud, et kaebaja on tegutsev ettevõte. Nimelt on vaidlusaluses otsuses märgitud, et ettevõte, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, ei saa pärast kaebaja poolt valitud tegevusvaldkonnas teenuse pakkumise tingimuste olulise muutmise korral jätkuvalt teenust pakkuda, kui ta ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. MSÜS-s sätestatud tegevusloa põhimõte ongi ettevõtlusvabadust kitsendava iseloomuga (vt MSÜS § 4). YY vastas vestluse käigus küsimuse peale, kuidas on juhatuse liikmetel jagatud ettevõtte sisesed vastutusvaldkonnad, järgmist: „Mina tegelen ainult rahapesu tõkestamise alaste küsimustega ja vastavuskontrolli nõustamisega. Kontrollin nii tehinguid kui ka tunne oma klienti nõuete täitmist, vajadusel vaatan üle protseduurid. Teine juhatuse liige vastutab müügi poole pealt, et äri toimiks. Ta osaleb turundusüritustel. Samuti vastutab majandusaasta aruannete eest. Mina ei sekku igapäevaselt äritegevusse.“ Ainuüksi kaebaja esindaja vastus juhatuse liikmete vastutusvaldkonna jagamisest kinnitab, et kaebaja juhatus ei saa asuda Eestis, sest kõiki juhatuse peamisi funktsioone, „äritegevuse teostamist“, täidab teine juhatuse liige. Teine juhatuse liige ei asu püsivalt Eestis, vaid käib siin vajadusel. Ettevõtte äritegevust, ettevõtte uute klientide leidmist ning ettevõtte turundamist juhitakse igapäevaselt välismaalt. Sellest tulenevalt ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et ettevõtte juhatus asub Eestis. Lisaks eeltoodule ei tea ettevõtte Eestis asuv juhatuse liige näiteks ettevõtte arvelduskontode asukoha kohta, töösuhete kohta. Vastusena küsimusele esitati vastus, et konto asub vist TransferWise’is ning vist on töösuhe loodud ka raamatupidajaga. Juhatuse liikme puhul, kes juhib ettevõtte tegevust, on elementaarne, et ta teab ettevõtte krediidi- või makseteenuse pakkujat ning teab täpselt töötajate arvu, kui neid töötajaid on alla viie. 6. Tallinna Halduskohtu 22.12.2020 otsusega rahuldati kaebus, tühistati RAB 02.09.2020 otsus ja mõisteti RAB-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 4717,50 eurot. Vastavalt
lg 1 p-le 4 antakse ettevõtjale tegevusluba, kui
lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eesti. Selles punktis sätestatud nõue tuli
alusel tegevusloa saanud ettevõtjal täita hiljemalt 01.07.2020 (
Kui ettevõtja ei vii oma tegevust hiljemalt 01.07.2020 kooskõlla
-ga, on RAB-l õigus tunnistada ettevõtja tegevusluba kehtetuks (
ÜS § 29 järgi ei saa äriühingu juhatusel olla mitut asukohta (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk 102). Seetõttu on määrav, millisel viisil on jaotatud juhatuse liikmete ülesanded (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus praeguses haldusasjas, p 20).
nõuete täitmine ei ole juhatuse asukoha hindamisel primaarne, sest tegemist pole juhatuse esmaste võtmeülesannetega. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus selgitanud oma 24.09.2020 määruse p-s 21, et rahapesu tõkestamise alane tegevus on virtuaalvääringu teenuse osutamisel äärmiselt oluline ning klientide ja tehingute taustaga tutvumine üks selle teenuse osutamise olulistest elementidest, mida ei saa pidada vähem tähtsaks kui klientide leidmist ja turundust; siiski on selline roll 5
ja direktiivi 2015/849 art 45 lg 2) tulenev kohustus, mitte tegevusalal tegutsemise olemuslikult vajalik element; seetõttu tuleb juhatuse asukoha määratlemisel pidada oluliseks selle juhatuse liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest. Juhatuse liikme NN ülesandeks on tegeleda turundusega, majandusaasta aruannetega, vastutada müügi eest, klientide leidmise, ettevõtte tutvustamise, raamatupidamise ja auditeerimise eest (otsuse punkt 3.5.). Küll aga ei nähtu vaidlusalusest otsusest, et arvesse oleks võetud asjaolu, et vastavalt kaebaja 22.07.2020 kirjale osaleb juhatuse liige YY ühingu juhatuse kollegiaalses tegevuses, ühingu esindamisel ja juhtimisel kooskõlas ÄS ning ühingu põhikirjaga ning ühingu osanike otsustega kehtestatud tingimustel ja korras. Nimetatud asjaolusid vaidlusaluses otsuses analüüsitud ei ole. Lisaks on kaebaja õigesti märkinud, et 16.07.2020 menetlustoimingu protokollist nähtub, et kaebaja on selgitanud mh, et äriplaan on olemas, aga pole 100% realiseerunud ja hetkel on teise juhatuse liikmega arutlusel, kas on vaja korrigeerida. Järelikult ei ole leidnud tõendamist, et üksnes NN tegeleks ettevõtte juhtimisfunktsiooniga, nagu on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 24.09.2020 määruses. Juhatuse asukoha määratlemisel on oluline ka YY selgitus, et vajadusel osaleb NN töös registrijärgses asukohas Eestis. Ka seda väidet ei ole vastustaja oma otsuses analüüsinud, mistõttu on olulised asjaolud jäetud tähelepanuta. Seetõttu on tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga ja vastustaja rikkus uurimispõhimõtet (HMS § 6). Vastustaja ei analüüsinud kaebaja esitatud üürilepingut. X OÜ-l on sõlmitud rendileping aadressil Kuldnoka 4-4 asuva kontoriruumi nr 4 kasutamiseks; see kontoriruum on lukustatava uksega, millele juurdepääs on ainult kaebaja juhatuse liikmel YY-l; vastav muudatus ruumi osas on tehtud ka rendilepingus; tegemist on ettevõtte asukohaga, kus RAB-l on võimalik teostada kohapealset kontrolli. Olukorras, kus vastustaja pole tuvastanud serveri asukohta, on asjakohatud ja paljasõnalised vastustaja väited, et serveri asukohas ei oleks võimalik järelevalvetoiminguid läbi viia. Ainuüksi registrikannete tegemise kuupäevast ei saa järeldada, et kaebaja tegelikult Eestis ei tegutse, vaid selleks tuleb sisuliselt analüüsida, kas kaebaja äritegevuse juhtimises on toimunud olulisi muutusi võrreldes varasemaga. Vaidlustatud haldusaktis ei tuginetud asjaolule, et YY ei tea ettevõtte avalduskontode asukohta või töötajate arvu. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Halduskohus ei olnud selles praegusel juhul veendunud. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Seejuures tuleb juriidilise isiku asukohast eristada juriidilise isiku tegevuskohta, kuigi faktiliselt võivad need ka kokku langeda; tegevuskoht ei seondu juhatuse asukohaga, vaid juriidilise isiku poolt kestva ja püsiva reaalse majandustegevuse või põhikirjalise tegevuse kohaga (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk-d 103-104). Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks analüüsinud kaebaja kui juriidilise isiku majandustegevust, vaid järeldanud juhatuse liikme YY selgitustest ja juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotusest tegevuskoha puudumist Eestis. Seejuures ei ole analüüsitud kaebaja võimalikke tehinguid oma klientidega või muid teenuse osutamise lepinguid, millest lähtuvalt saaks tuvastada ettevõtte tegevuskoha. Veelgi enam, vastustaja on 12.10.2020 menetlusdokumendis märkinud, et praegusel juhul esineb küsimus, kas kaebaja pakub üldse teenust Eestist või kaebaja pakub muu hulgas teenust 6
Kirjeldatud kohustuse täitmata jätmine oli aluseks kaebaja tegevuslubade kehtetuks tunnistamisele. Vastustaja ei ole uurimispõhimõtet rikkunud. Kaebaja äriplaani täielikult mitterealiseerumine ei ole oluline, sest RAB ei saanud arvestada tulevikus aset leidvaid muudatusi tegevusloa kehtivuse otsustamisel. Kaebaja esitatud vastutusvaldkonna dokument on vastuolus kaebaja Eestis asuva juhatuse liikme selgitustega, et ta ei osale ettevõtte igapäevases juhtimises. Kõige täpsemini oskab enda ülesandeid kirjeldada isik ise. Olukorras, kus kaebaja ise kinnitas, et ettevõtet ei juhita ega esindata Eestist, ei ole serveri asukoht ettevõtte üle järelevalve tegemise võimatuse mõistes enam sedavõrd oluline. Igapäevaselt juhitakse, korraldatakse ettevõtte äritegevust ja uute klientide saamist ning ettevõtte esindamist välismaalt. Sellest tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et ettevõtte juhatus asub Eestis. Eestist ei täidetud ÄS § 180 lgs 1 sätestatud juhatuse funktsioone – ettevõtte esindamine ja juhtimine.
§-s 66 sätestatud ulatuses järelevalve tegemine on võimatu, sest kui juhatus asub välismaal, puudub võimalus saada suulisi selgitusi juhatuselt ning puudub võimalus järgida tööprotsesside täitmist juhatuse poolt. Samuti ei pruugi olla võimalik rikkumiste menetlemine või rikkumiste eest määratud otsuste täide viimine. Halduskohus leidis ekslikult, et vaidlustatud haldusakt ei ole piisavalt põhjendatud. Vastustaja selgitas, et kaebaja juhatus ei asu Eestis, sest see nähtus kaebaja ühe juhatuse liikme selgitustest. Halduskohtu otsuse ekslikkust kinnitas ringkonnakohus haldusasjas nr 3-20-2026 tehtud esialgse õiguskaitse määruses. 8. X OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 7
lg 1 p-le 4 antakse ettevõtjale tegevusluba, kui
lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eesti. Selles punktis sätestatud nõue tuli
alusel tegevusloa saanud ettevõtjal täita hiljemalt 01.07.2020 (
Kui ettevõtja ei vii oma tegevust hiljemalt 01.07.2020 kooskõlla
-ga, on RAB-l õigus tunnistada ettevõtja tegevusluba kehtetuks (
11. Ringkonnakohus jääb esialgse õiguskaitse määruses väljendatud seisukohale, et rahapesu tõkestamise alane tegevus on virtuaalvääringu teenuse osutamisel äärmiselt oluline ning klientide ja tehingute taustaga tutvumine üks selle teenuse osutamise olulistest elementidest, mida ei saa pidada vähem tähtsaks kui klientide leidmist ja turundust; siiski on selline roll virtuaalvääringu tegevusalal tegutsemisel täiendav, õigusaktidest (
ja direktiivi 2015/849 art 45 lg 2) tulenev kohustus, mitte tegevusalal tegutsemise olemuslikult vajalik element; seetõttu tuleb juhatuse asukoha määratlemisel pidada oluliseks selle juhatuse liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest. 12. Ringkonnakohus selgitas asjas nr 3-20-2026 tehtud esialgse õiguskaitse määruses, et oluline on see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses 8
eesmärk on eeskätt võimaldada tõhusa ning operatiivse järelevalve teostamist virtuaalvääringu teenuse osutaja põhitegevuse teostajate üle, kes vahetult puutuvad kokku klientidega, andmetega ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Kui ettevõtja juhatuses tegelikke juhtimis- ja kontrollifunktsioone täitev isik ei tegutse Eestis, võib tema üle järelevalve tegemine olla raskendatud või suisa võimatu.
lg 1 sätestab, et riikliku järelevalve tegemiseks võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades
-s ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt on RAB-l õigus kontrollida kohustatud isikute asu- või tegevuskohta, kusjuures järelevalve tegijal on õigus kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku valduses olevasse hoonesse ja ruumi.
lg 2 sätestab, et kohapealse kontrolli käigus on haldusjärelevalve tegijal õigus: 1) piiranguteta uurida vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse; 2) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitavalt kohustatud isikult ning tema juhtorgani liikmetelt ja töötajatelt. Serveri asumine Eestis pole piisav, kuna see ei asenda ettevõtte reaalses tegevuskohas tegutsevate inimeste ja nende kasutuses olevate andmekandjate kontrolli. Ettevõtja juhatuse ja tegevuskoha Eestis asumise korral on RAB-l võimalik sisukamalt ja efektiivsemalt toimetada korrektse ärialase maine menetlust (
lg 1 p 11 ja lg 2) ettevõttes võtmepositsioonil oleva isikute, sh juhatuse liikmete osas. Juhatuse asukoha ja tegevuskoha tuvastamine on mitte kaalutlusotsus, vaid faktiküsimus, mille üle saab kohus halduskohtumenetluses teostada täielikku kontrolli. Kui juhatuse asukoht ei ole Eestis, ei tohi tegevusluba väljastada ja RAB-l puudub siis kaalutlusõigus – seega saab juhatuse faktilisele asukohale anda hinnangu ka kohtumenetluses vaatamata haldusakti võimalikele põhjendamispuudustele ses osas. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus jääb jätkuvalt nende seisukohtade juurde. 13. NN kanti äriregistrisse kaebaja juhatuse liikmena 25.06.2020 ja YY 29.06.2020. Olukorras, kus mõlemad äriühingu juhatuse liikmed on vahetunud enne
lg-s 1 nimetatud tähtaega 01.07.2020, ei ole ilmne, et Eestis elava ja Eesti kodanikust juhatuse liikme lisamine äriühingu juhatusse oli vaid formaalne
§ § 72 lg 1 p 4 täitmiseks. Selles olukorras ei ole põhjendatud ka eeldada, et juhatuse liige peaks täpselt teadma äriühingu senist tegevust. Kui äriühingu ettevõtlus on veebipõhine ja töötajad teevad kaugtööd, ei ole alust pidada vähe aega ametis olnud juhatuse liiget variisikuks või juhatuses kõrvalist tähtsust omavaks isikuks, kui ta ei tea kõiki töötajaid. YY andis vastustajale seletused 17.07.2020, seega vaid veidi aega Seletuskiri äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu juurde, lk 5. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/455719c5-367b-4799-8fe3-7d38b76b8136. 1 2 Vt eelmine viide, lk 13–14. 9
nõuetele vastavuse tagamisega. Seda ei kinnita ka tema 17.07.2020 selgitused, kus ta märkis, et kavatseb viia äriühingu siseselt läbi erinevaid koolitusi kliendi tundmise ja kliendi tegevuse osas ja teha klientide järelkontrolli. YY oli kursis äriühingu äriplaaniga ja selle senise realiseerumise õnnestumisega. Tema esitatud vastuste põhjal ei ole võimalik järeldada, et ta on juhatuses üksnes variisik ega suuda äriühingu juhtimises osaleda või pole tema osalust äriühingu juhtimises kavandatud. Kaebaja vastust küsimusele ülesannete jaotusest juhatuses („Mina tegelen ainult rahapesu tõkestamise alaste küsimustega ja vastavuskontrolli nõustamisega. /…/ Mina ei sekku igapäevaselt äritegevusse.“) ei saa pidada seetõttu määravaks. Muud selgitused haldusmenetluses sellist tööjaotust ei kinnita. Klientide leidmine Internetis tegutsemisel ei ole tegevus, mis eeldaks igapäevaseid otsuseid; äristrateegia küsimustes nähtub tõenditest, et mõlemad juhatuse liikmed on aktiivsed ning osalevad äriplaani kavandamisel. Sellises olukorras ei saa klientide vastavuse hindamist pidada äriühingu juhtimises teisejärguliseks. Klientide tausta tundmine võimaldab pakkuda neile ka selliseid teenuseid, mis nende ootustele vastavad ja mis võimaldavad ettevõtlusel paremini toimida. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et mõlemad juhatuse liikmed täitsid äriühingu juhtimise funktsiooni ühiselt. Sellist järeldust kinnitab YY põhjalik vastus 17.07.2020 selgituste andmisel küsimusele „Milline on teie ettevõtte äriplaan? Kas teenuse tarbijatega on plaan luua ärisuhted või pakkuda teenust juhuti tehingutena? Kes ning mil moel teostab ettevõttes ärisuhteseiret? Mida see endas hõlmab, arvestades
-i?“, kus juhatuse liige selgitas lisaks ärimudelile ja iga kliendiga tehingu tegemise korrale muu hulgas, et mõlemad juhatuse liikmed arutavad äriplaani korrigeerimist, sest see pole täielikult realiseerunud. Need selgitused viitavad selgelt, et äriühingu juhtimises on vastutus jaotunud mõlema juhatuse liikme vahel ühtlaselt ning ka Eestis tegutsev juhatuse liige on äriühingu tegevusega kursis. Selgituste andmisel YY poolt
-st tulenevate ülesannete täitmisele viitamine, nagu ka tema 22.07.2020 täiendav kirjalik selgitus (dtl 144–145), kus on selgitatud Kuldnoka 4-4 RAB kontrolli võimalust, ei tulene ringkonnakohtu arvates mitte asjaolust, et YY muid ülesandeid äriühingus ei täida, vaid et selgitusi küsis RAB, kelle huvi oli küsimustest nähtuvalt eelkõige teada, kuidas viia läbi järelevalvet. 22.07.2020 täiendavas selgituses näidatud vastutusvaldkondade jaotamise kokkuleppe järgi ei piirdu YY ülesanded
-st tulenevate nõuete täitmisega ja suhtlusega RAB-ga, vaid ühingu juhatus tegutsebki kollegiaalselt ja YY osaleb põhimõtteliselt kõigi äriseadustlikust tulenevate ülesannete täitmisel, st äriühingu esindamisel ja juhtimisel. NN spetsiifiliseks ülesandeks on muu hulgas turundus ja kliendisuhtlus ning ettevõtte raamatupidamise eest vastutamine, kuid tegemist ei ole selliste ülesannetega, mis hõlmaks kogu ärijuhtimise tuuma. Äristrateegia kavandamine, pakutavate teenuste määratlemine jms on jäetud mõlema juhatuse liikme ühiseks korraldamiseks. Arvestades, et NN osaleb äriühingu juhtimises ka Eestis ning tõendid ei kinnita, et YY täidaks juhatuse liikme ülesandeid väljaspool Eestit, on ringkonnakohtu hinnangul tõenditest piisavalt veenvalt võimalik järeldada, et äriühingu juhatus asub Eestis. 15. Seda järeldust toetab ka ettevõtte serveri asukoht Eestis. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kaebaja esindaja, et server asus nii vaidlustatud haldusakti andmise ajal kui kohtuistungi ajal Eestis. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et RAB ülesannete täitmine oleks sellises olukorras kaebaja tegevuse kontrollimisel raskendatud. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.