Obsah (16)

§ 637§ 62§ 168§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-13062 Tsiviilasi Flagito OÜ

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Menetluse käik Flagito OÜ (hageja) esitas 08.09.2020 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse Deutsche Lufthansa AG (kostja) vastu. 18.09.2020 väljastas Harju Maakohus Euroopa maksekäsu, millele võlgnik esitas 25.11.2020 vastuväite. Harju Maakohtu 14.12.2020 määrusega lõpetati Euroopa maksekäsumenetlus ja määrati jätkata Flagito OÜ poolt Deutsche Lufthansa AG vastu esitatud avalduse menetlemist hagimenetluses. Harju Maakohus 07.01.2021 kohtumäärusega kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma riigilõivu. 25.01.2021 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu hüvitise 400 euro, viivise 5,33 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja edasiulatuva viivise saamiseks. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.01.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt oli reisijal S P kinnitatud broneering xxxx kostja 09.07.2020 lendudele XXXX ja XXXX lähtepunktiga Kreeka (Ateena) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Saksamaa (Frankfurt). Eeltoodud lennud tühistati. Kostja andis reisijale asenduslennud lõppsihtkohaga Läti (Riia), mis väljusid 10.07.2020, st reisija jõudis rohkem kui 24 tundi esialgsest Tallinnasse saabumise ajast hiljem Riiga, peale mida reisija pidi sõitma bussiga Tallinnasse. 2 Hageja selgitab, et asjakohaseid tühistatud lende XXXX ja XXXX opereeris kostja, seega vastutab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 (Brüsseli I määrus) järgi tegutsev ettevõte ehk kostja. Hagejal on õigus nõuda kostjalt EÜ 261/2004 järgi hagiavalduses toodud lennu tühistamise eest hüvitist summas 400 eurot, kui ei esine määruse artikkel 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Hageja on seisukohal, et kui kostja toob vabanduseks erakorralised asjaolud, on ta kohustatud selgitama konkreetseid asjaolusid ning tõendama, et (

1. i)hilinemise tingis erakorraline asjaolu, ning (
2. ii)kasutusele võeti kõik vajalikud meetmed hilinemise ärahoidmiseks. Kostja ei ole vastanud hageja nõudekirjale ega esitanud sisulist vastuväidet. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hüvitise 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5,33 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja alates 09.09.2020 seadusjärgses määras edasiulatuva viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 400 eurolt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kostja andis põhjuse hagi esitamiseks. Esiteks ei tasunud kostja võlgnevust (ei ole seda tänaseni teinud) ning teiseks ei sõlmitud kompromissi kostja tegevusetuse tõttu. Kostja vastus Kostja võtab hagi õigeks põhinõude, viiviste ja menetluskulude osas, mis olid tekkinud enne hagimenetlust, kuid ei võta õigeks hagi koostamise ja esitamisega seonduvaid õigusabi ega täiendava riigilõivu tasumise kulusid. Kostja selgitab, et vaidles küll Euroopa maksekäsule esialgselt vastu, kuid asja analüüsides leidis, et hagejale tuleb hüvitis tasuda, mistõttu sai kokku lepitud kompromissis hageja ja kostja vahel täpselt selliselt nagu hageja on ka hagis kohtule avaldanud. Hagiavalduses on hageja toonud välja, et samuti tegi 11.01.2021 kostja hagejale telefoni teel ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja maksab kõik Euroopa maksekäsus nimetatud nõuded ning hüvitab ka seni tekkinud menetluskulud v.a pool riigilõivust. 12.02.2021 hageja kinnitas e-kirja teel, et on valmis kompromissi sõlmima ning palus kostjal ette valmistada kompromissileping. 17.01.2021 hageja teavitas kostjat e-kirja teel, et ootab kostjalt kompromissilepingut. Kostja hagejale kompromissilepingut ei saatnud. Kostja selgitab, et seega puudus vaidlus selle üle, et pooled enne hageja poolt hagi esitamist olid kokku leppinud järgmistes summades kompromissis: põhinõue 400 eurot, viivis 5,33 eurot, nõude sissenõudmiskulu 40 eurot, õigusabikulu Euroopa maksekäsu menetluses 20 eurot ning pool riigilõivust Euroopa maksekäsu menetluses 22,50 eurot, kõik kokku summas 487,83 eurot. Kostja leiab, et eeltoodust tulenevalt oli hagiavalduse koostamine põhjendamatu kulu, kuivõrd hageja võinuks selle asemel koostada kompromisslepingu ja saata selle kostjale allkirjastamiseks. Seega ei olnud vajalik hagiavalduse koostamisega ja täiendava riigilõivu tasumisega täiendavate menetluskulude tekitamine ja vastavalt

§ 168lg 6 tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja enda kanda.

Hagi koostamine olukorras, kus pooled olid kokku leppinud kompromissi summades, milles võtab kostja hetkel ka hagi õigeks, ei olnud ilmselgelt mõistlik. Kõigest eeltoodust tulenevalt palub kostja kohtul rahuldada hagi samas ulatuses, milles kostja oli nõus kompromissi sõlmima ja on hagi õigeks võtnud summas 487,83 eurot, mille moodustab põhinõue 400 eurot, viivised 5,33 eurot, nõude sissenõudmiskulu 40 eurot, õigusabikulu Euroopa maksekäsu menetluses 20 eurot ning pool riigilõivust Euroopa maksekäsu menetluses, s.o 22,50 eurot. Hagimenetluse menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 3 Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 22.03.2021 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1215/2012 (Brüsseli I määrus) ja EÜ määrusest 261/
2. Samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3. Kostja enda esitatud vastuses võtab hagi õigeks summas 487,83 eurot, mille moodustab põhinõue 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5,33 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, õigusabikulu 20 eurot ja pool Euroopa maksekäsu menetluse riigilõivust 22,50 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on hagi selles osas õigeks võtnud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5,33 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Täiendavalt leiab kohus, et kuivõrd kostja on viivitanud enda rahaliste kohustuste täitmisega ja pole käesoleva ajani hagejale võlgnevust tasunud, siis tuleb kostjalt välja 4 mõista ka edasiulatuv viivis. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks hagi õigeks võtnud ka edasiulatuva viivise osas.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista edasiulatuva seadusjärgses määras viivise alates maksekäsu esitamisest 09.09.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on põhinõude õigeks võtnud ja käesoleva ajani pole hagejale võlgnevust tasunud, siis on hageja edasiulatuva viivisenõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista viivis seadusjärgses määras alates 09.09.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 25.04.2021 eest summas 20,05 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras alates 26.04.2021 arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni. 7. Kõigest eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 400 eurot, ajavahemiku 10.07.2020-25.04.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,38 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.04.2021 arvestatuna põhinõudelt (400 eurolt) kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kostja leiab, et hagimenetluse menetluskulud tuleb jätta vastavalt

§ 168lg 6 järgi hageja kanda.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine

§ 168

lg 6 järgset olukorda.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtule nähtub, et kostja on hagi õigeks võtnud vaid hüvitise 400 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 5,33 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro osas, kuid mitte edasiulatuva seadusjärgse viivise osas. Samuti ei ole hagi esitamine kohtu hinnangul käesoleval juhul hagejale ette heidetav, kuna kostja esitas algselt maksekäsumenetluses nõudele vastuväite. Seega tuleb lähtuda

§ 162

lg-st 1, mille kohaselt tuleb kulud kanda poolel, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 5 Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 370 eurot, riigilõivu 100 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 45 eurot 08.09.2020 ja 55 eurot 25.01.2021). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kokku kandnud kulusid summas 370 eurot 3 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 100 eurot järgnevalt: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot; 2) hagiga seotud materjalide läbitöötamine, tõendite kogumine ning nende analüüs 1 tund ja 30 minutit; 3) 25.01.2021 hagiavalduse koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine lepingulise esindaja poolt 2 tundi. Kohtu hinnangul põhjendatud ajaks hagiavalduse ja sellega seonduvatele toimingutele saab pidada 2 tundi ja 30 minutit, s.o 250 eurot. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot. Seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 270 euro ulatuses. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud 370 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 370 eurot.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6