Virumaa, töökoht puudub Andres VISNAPUU Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Deniss TŠERNOV
Deniss TŠERNOV on kohustatud aresti kandma asuma 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 12.04.
lg.1 p.1 sätteid ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 11.02.2021 kohtualluvuse saatmise määrusega edastati materjalid maakohtule. Määruse kohaselt on väärteoasja menetluses selgunud, et Deniss Tšernov on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest
Menetlusalune isik eiras mootorsõidukit juhtides kohtuotsust. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul neli kehtivat väärteokaristust, s.h. üks samalaadne
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist on isikuga, kellele on jäänud arusaamatuks, et mootorsõidukit ei tohi juhtida ilma juhtimisõiguseta. Varem karistuseks määratud rahatrahvid ei ole täitnud oma eesmärki, et mõjutada menetlusalust isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetlusalune isik on varem määratud karistustesse suhtunud kergekäeliselt ja ükskõikselt ning ei ole teinud järeldusi. Kõik menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid on tasumata ja seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik eirab sellist karistuse liiki. Menetlusalune isik ei tunne end karistatuna, kui ta jätab talle karistuseks määratud rahatrahvi tasumata. Menetlusalune isik on elatisvõlgnik ning ei tööta, mistõttu ei ole ta suuteline rahatrahve tasuma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et järjekordne rahatrahvi määramine samalaadse väärteo eest ei ole otstarbekas ning aresti mõistmine mõjutaks menetlusalust isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja vastaks teo tõsidusele. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Andres Visnapuu kohtualluvusse saatmise määruses toodud seisukohtadele ja palus mõista Deniss Tšernovile karistuseks 10 päeva aresti. Menetlusalune isik Deniss Tšernov selgitas maakohtu istungil, et ta tunnistab oma süüd ja lisas, et ta tahtis sõita tehnoülevaatusesse, et töötada ehitusel. Kui menetlusalust isikut karistati teist korda, öeldi talle, et juhiload võidakse ära võtta, 2 kuid täpsemat aega ta ei teadnud. Menetlusalune isik palus talle karistuseks määrata üldkasulik töö. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti kohaldamiseks on põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et Deniss Tšernovi suhtes on koostatud väärteoprotokoll
lg.2 rikkumise kohta.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas Deniss Tšernov juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, kui tema juhtimisõigus oli peatatud ning missugune on antud väärteo eest põhjendatud karistus. Nagu nähtub 14.01.2021 koostatud väärteoprotokollist nr. xxxxx on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 p.1 sätteid.
lg.1 p.1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki või alamkategooria juhtimisõigust. Käesoleva asja materjalides asuvast Transpordiameti Pärnu teenindusbüroo juhataja Karin Linno 18.01.2021 vastusest päringule nr.11.1.-12/21/1754-2 nähtub, et Liiklusregistri andmetel ei omanud Deniss Tšernov seisuga 14.01.2021 juhtimisõigust. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.10.2020 kohtumääruse nr xxx (jõustus 24.11.2020) alusel peatati elatisvõlgnik Deniss Tšernovi juhtimisõigus alates 24.11.2020. Käesoleva asja materjalides asuvast sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Deniss Tšernov kõrvaldati 14.01.2021 kell 12.43
lg.2 p.3 alusel juhtimiselt, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maakohus leiab, et Transpordiameti vastuse, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et Deniss Tšernov juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, kui tema juhtimisõigus oli peatatud. Maakohus on seisukohal, et Deniss Tšernovi väide maakohtu istungi lõpus, et pärast teistkordset karistamist ta ei teadnud, millal tema juhtimisõigus peatatakse, on 3 paljasõnaline ja ennastõigustav. Seda põhjusel, et maakohtu istungi alguses tunnistas menetlusalune isik oma süüd ja põhjendas rikkumist asjaoluga, et tal oli vaja tööd teha. Niisiis püüdis menetlusalune isik hiljem oma rikkumisele õigustust leida. Kuivõrd Karistusseadustiku §15 lg.3 alusel on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu, ei ole siinkohal tegemist süüd välistava asjaoluga. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on
Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Käesolevas väärteoasja on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks aresti 10 päeva. Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist alla sanktsiooni keskmise määra. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Ida Prefektuuri 03.06.2019 otsusega karistati Deniss Tšernovi
summas 400 eurot. Väärteootsusest nähtub, et Deniss Tšernov juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui tema juhtimisõigus oli peatatud
Käesoleva asja materjalidest nähtub ka, et Viru Maakohtu 04.07.2019 otsusega karistati Deniss Tšernovi
Kohtuotsuse resolutiivosast nähtub, et Deniss Tšernov juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, kui tema juhtimisõigus oli peatatud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja taotluses märgituga ja leiab samuti, et käesolevas väärteoasjas on põhjendatud aresti kohaldamine. Menetlusalust isikut on varem karistatud samalaadse süüteo eest nii rahatrahvi kui ka arestiga, kuid sellegipoolest jätkas ta mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, kui tema juhtimisõigus oli peatatud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusalusel 4 isikul 4 kehtivat väärteokaristust ja kõik karistuseks määratud rahatrahvid, s.h. Ida Prefektuuri 03.06.2019 otsusega määratud rahatrahv, on tasumata. Peale selle võtab maakohus arvesse, et kuivõrd menetlusaluse isiku juhtimisõigus on peatatud seoses elatise maksmata jätmisega, on vähetõenäoline, et ta asuks rahatrahvi määramisel nüüdki seda tasuma. Seega saab Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – saavutada vaid aresti kohaldamisega. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel mõistetakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem samalaadse süüteo eest korduvalt karistatud. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime samalaadseid süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades varasemat korduvat karistatust väärteokorras, samalaadsete väärtegude toimepanemist, varasemat aresti kohaldamist ning süü tunnistamist, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest pisut alla sanktsiooni keskmise määra, s.o. 8 päeva. Võttes arvesse, et viimati määrati Deniss Tšernovile Viru Maakohtu 04.07.2019 otsusega samalaadse väärteo eest karistuseks arest 5 päeva, on käesoleval juhul 8 päeva pikkuse aresti mõistmine proportsionaalne. Maakohus ei pea võimalikus Deniss Tšernovile mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Maakohtu istungil põhjendas menetlusalune isik oma süütegu asjaoluga, et tal oli vaja ehitusel tööd teha. Nii leiab maakohus, et suure tõenäosusega võib menetlusalune isik üldkasuliku töö tegemise ettekäändel asuda taaskord mootorsõidukit juhtima ilma juhtimisõiguseta, kui tema juhtimisõigus on peatatud. Seega tuleb tõdeda, et kui varasemad rahatrahvid ja arest ei ole menetlusalusele isikule piisavalt mõju avaldanud, tulebki talle karistuseks arest mõista, sest ta ei ole asunud enda käitumises korrektiive tegema ja seaduskuulekale teele asuma. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2021 otsusega nr 4-21-707. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.