) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Aktsiaselts Olerex esitas 04.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. H. ja X OÜ vastu võla väljamõistmiseks. X OÜ suhtes koostas Pärnu Maakohus 04.11.2020 maksekäsu. A. H. suhtes lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, ja andis 04.11.2020 määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 24.11.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse. Tartu Maakohus andis asja 30.11.2020 määrusega kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja kostja vahel 15.05.2020 sõlmitud käenduslepingust, millega kostja kohustub vastutama hageja ja X OÜ vahel sõlmitud kliendikaardi lepingu nr 117718 nõuetekohase täitmise eest. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 19.01.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile vastus 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus toimetas 19.01.2021 määruse ja hagiavalduse kostjale kätte 17.02.2021 isiklikult allkirja vastu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.t. hiljemalt 03.03.2021 oma vastust hagile esitanud.
Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud
lg 1 alusel kostja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 275 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ning see kuulub kostjalt 2
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.