Obsah (6)

§ 76§ 122§ 64§ 65§75§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 19. mai 2021, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-406 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Riina Palmi Asja läbivaa

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Sergey Lopatnikov elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Irina Gromtsev taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 140,40 eurot, sh tasu 117 eurot ja käibemaks 23,40 eurot. Välja mõista Sergey Lopatnikovilt riigituludesse menetluskulud 140,40 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud tasuda ositi 12-kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS pank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700038480 ning selgitus „Sergey Lopatnikov 1-16-406 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergey Lopatnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergey Lopatnikov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.08.2016 kohtuotsusega

§ 122

, § 117 lg 1, § 120 lg 1 järgi ja karistatud

§ 64

alusel 5-aastase vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 23.03.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust, millest arvati maha eelvangistus 2 päeva. Harju Maakohtu 25.11.2016 määrusega kuulutati S. Lopatnikov tagaotsitavaks ning määrati, et süüdimõistetu tuleb tabamise korral vahistada ja vanglasse karistust kandma saata. Karistuse kandmise algus 01.01.2017 ja lõpp 17.03.

1. Kinnipidamisasutuses Sergey Lopatnikovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on kinnipeetav töötanud majandustöödel koristajana, köögitöölisena, toidujagajana, AS Eesti Vanglatööstuses puidutsehhis abitöölisena ning metallitsehhis abitöölisena. Käesolevalt töötab kinnipeetav köögitöölisena. On olnud motiveeritud töötama ning peab töötamist oluliseks. Vabanemisel soovib asuda elama aadressil xxx xx, xxx. Kinnipeetav on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tegemist on rehabilitatsiooni- ja adaptatsioonikeskusega, kus on olemas kõik eluks vajalik ning elukoht on elektroonilise valve paigaldamiseks sobilik. 27.04.2021 andis rehabilitatsioonikeskuse MTÜ Uus Põlvkond juhatuse liige kirjaliku nõusoleku elektroonilisevalve kohaldamiseks aadressile xxx xx, xxx. Kinnipeetaval on Venemaa kodakondsus. 26.04.2018 algatas PPA kinnipeetava pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Isikut tõendav dokument kehtivusega 28.03.
2. Kinnipeetaval on keskharidus ja traktorist- mehhanisaatori eriala. Omab ka madruse ja motoristi oskusi. Vangistuses
3. aastal alustas õpinguid riigikeele A1 tasemel, kuid loobus õppest töötamise tõttu. Sooviks eesti keelt õppida, aga töövälisel ajal. On töötanud varasemalt traktoristina Männikul, peale seda läks sõjaväkke (1985-1986).
4. aastal alustas tööd Islandi kalalaeval madrusena firmas Sea Dove Shipping. On töötanud madrusena aastatel 1992-
5. Enda sõnul oli korraga pool aastat merel ning siis jälle pool aastat kodus. Püügihooaja vahel tegeles ka mitteametliku juhutööga mandril. Enne vangistust töötas Maximas laotöölisena. Töötamise registri andmetel on kinnipeetav töötanud firmas Maxima Eesti OÜ perioodil 16.03.2016-28.10.
6. Varasem tööandja on kriminaalhooldusametnikule välja toonud, et kinnipeetav oli väga hea tööline ning pakuksid talle võimalust asuda uuesti tööle. Kinnipeetav soovib vabaneda tugimajutuskeskusesse Jõhvi. Seega ei oleks kinnipeetaval võimalik asuda tööle Maardus asuvasse Maximasse. Kinnipeetaval tuleks riigipoolsete tugiteenuste tagamiseks end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused pakutavate teenustena. Kinnipidamisasutusest vabanenud või ennetähtaegselt vabastatud isik võib vajaduse korral toimetulekutoetust taotleda. Isikul on traktorist-mehhanisaatori eriala ning läbitud madruse ja motorist kursused. Lisaks on isikul traktoristi load, mis praeguseks ajaks on kehtivuse kaotanud. Nähtub, et kinnipeetaval on olemas oskused, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele. Vangistuses on kinnipeetav töötanud majandustöödel koristajana, köögitöölisena, toidujagajana, AS Eesti Vanglatööstuses puidutsehhis abitöölisena ning metallitsehhis abitöölisena. Käesolevalt töötab kinnipeetav köögitöölisena. On olnud motiveeritud töötama ning peab töötamist oluliseks. Vangla andmetel on kinnipeetaval 29.04.2021 seisuga nõudeid 17 071,79 eurot, vabanemisfondis on 1337,58 eurot. Vangistuses on olnud peamiseks sissetulekuks enda töötasu. Kinnipeetavat on vahel tuttavate poolt materiaalselt toetatud. Kinnipeetava sõber I. D. on kinnitanud kriminaalhooldusametnikule, et on valmis kinnipeetavat võimaliku vabanemise korral ka materiaalselt toetama. Kinnipeetav ei ole sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. 2 Kinnipeetavat on käesolevalt kriminaalkorras karistatud enda ema järjepideva või suurt valu põhjustanud korduva kehalise väärkohtlemise eest, enda isa surma põhjustamise eest ettevaatamatusest ning venna naise ähvardamise eest. Süüdimõistetu ema on käesolevaks ajaks surnud. Toob välja, et kuriteo sooritas tema vend (V. L.) ning teda lavastati süüdi, kuna vend soovis saada kinnipeetavale pärandatavat korterit. Suhtlus lähedastega puudub täielikult. Praegu väidab, et ei suhtle eriti kellegagi ning seega ei saa tal kriminaalkorras karistatud sõpru väljaspool vanglat olla. Suhtleb sõbraga I. D., kes on kriminaalhooldusametnikule iseloomustanud kinnipeetavat kui head inimest. I. D. kinnitas, et on nõus kinnipeetavat tema võimaliku vabanemise korral aitama ja toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kinnipeetaval on olemas tugiisik. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt joobes juhtimiste eest ning käesolevalt vägivallakuritegude eest. Kõik teod on toime pandud üksinda. Kinnipeetav ei ole olnud mõjutatud teiste inimeste poolt. Käitumine on olnud riskiv ning hoolimatu. Joobes juhtimistega on ohtu seadnud ühiskonna turvalisuse. Ei ole hoolinud enda tegudega kaasnevatest tagajärgedest. Isik on vangistuses läbinud vestlused peresuhete teemal
7. aasta aprillis ja mais. Enda sõnul proovis esimest korda alkoholi kui oli umbes 13aastane. Jõi koos sõpradega viina. Enne vangistust tarvitas alkoholi enda sõnul erinevalt- vahel rohkem, vahel vähem. Peamiselt tarvitas viina, õlut või gini. Varasemalt on välja toonud, et alustas joomingut õlu joomisega ning jätkas viinaga. Võis korraga väga suures koguses alkoholi tarvitada (1L viina). Kulutas raha muuhulgas mõtlematult mõnuainete peale. Ise väidab, et ostis alkoholi vaid siis, kui raha selleks oli. Isik on kord välja toonud, et enne vangistust võis olla kerge sõltuvus alkoholist, kuid mitte tugev. Samas toob jutus pidevalt välja, et oskas ikka alkoholile "ei" öelda. Näitena toob välja merel töötamise. Kuna kinnipeetav oli pool aastat järjest tööl, siis väidetavalt seal ta alkoholi üldse ei tarvitanud, kuna see ei olnud lubatud. Ülejäänud poole aasta jooksul tarvitas väga tihti. Käesolevalt ütleb, et alkohol üldse ei tõmba, kuna on nii kaua ilma olnud. Näeb vaid, et on pikalt alkoholita olnud, aga ei analüüsi kui peaks tekkima võimalus alkoholi tarvitamiseks. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhooldusel kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhoolduse infosüsteemist nähtuvalt ilmus isik 30.06.2016 registreerimisele alkoholijoobes (0,778 mg/l). 26.08.2016.a teostati Wismari Haiglas alkoholivastane kodeerimine üheks aastaks. Kinnipeetav on käesolevalt süüdi mõistetud korduvate vägivallategude eest, mis on toime pandud alkoholijoobes (teod
8. aasta suvest kuni 22.09.2014). Eelnevalt kriminaalkorras karistatud kuuel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest (2008-2015, sh arhiveeritud kuriteod). Eelmise kinnipidamise ajal läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning võttis osa AA tugirühmast. Käesoleva vangistuse ajal läbis perioodil 19.12.2018-13.02.2019 sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningu. Lisaks on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevused 03.03.
9. Kinnipeetav soovib vabaneda rehabilitatsiooni- ja adaptatsioonikeskusesse. Enda sõnul on elus kord proovinud kanepit. Suitsetas seda umbes aastal 1994 või 1995 sõpradega proovimise mõttes. Vägivaldselt kanepit suitsetades ei käitunud. Ei leidnud selles midagi erilist ning rohkem kokkupuudet narkootikumidega ei ole olnud. Ei näe narkootikumide tarvitamises midagi positiivset. Kuriteod ei ole seotud narkootikumide hankimise või tarvitamisega. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vangistuses viibib kolmandat korda. Varasemalt karistatud korduvalt alkoholijoobes juhtimiste eest (2 kehtivad, 4 arhiveeritud). Käesolevalt on kinnipeetavat karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, enda ema järjepideva või suurt valu põhjustanud korduva kehalise väärkohtlemise eest, enda isa surma põhjustamise eest ettevaatamatusest ning venna naise ähvardamise eest. Sooritatud kuriteod ei ole pikalt etteplaneeritud. Isik on korranud oma vigu, ei ole suutnud varasematest kogemustest õppust võtta. Käitumine on olnud hoolimatu ning riskeeriv. Ei ole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ega näinud mõtet piirata enda käitumist teiste heaolu nimel. Samuti ei ole kinnipeetav osanud tekkinud probleeme sihipäraselt ja õiguskuulekalt lahendada. Toob välja, et vabanemisel soovib töötada, elada rahulikult ja alkohol 3 teda ei tõmba, on olnud nii pikalt ilma alkoholita. Ei ole välja toonud konkreetseid samme, kuidas saavutada seatud pikaajalised eesmärgid. Puuduvad kuriteo põhjusriskidega seotud eesmärgid. Varasemalt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti tuvastati alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Lisaks on katseajal toime pannud uue kuriteo. Süüdimõistetu oli kohustatud iseseisvalt käesolevat vangistust kandma saabuma, kuid ei teinud seda ning kuulutati tagaotsitavaks. Vangla riskihindamise kohaselt Sergey Lopatnikov on kõrgohtlik avalikusele. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, surma põhjustamises ettevaatamatusest ning ähvardamises. Samuti mootorsõiduki joobes juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem kui isik kuritarvitab alkoholi, ei oska enda probleeme sihipäraselt ja õiguskuulekalt lahendada. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 29%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset, uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ning asjaolu, et PPA-s on menetluses tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Sergey Lopatnikov on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist elukohta xxx linn, xxx xx, Jõhvi kristliku koguduse Uus Põlvkond MTÜ. Nimetatud elukohta elektroonilise valve kohaldamine on võimalik. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergey Lopatnikovi vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järele valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Sergey Lopatnikovile katseaeg kuni 17.03.2023 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 17.03.
10. Uue kuriteo riskide maandamiseks kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks määrata Sergey Lopatnikov`ile kohustused:

§75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 6 kuud alates seadmete paigaldamisest. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergey Lopatnikovi ennetähtaegset vabastamist. kohtuistungil Sergey Lopatnikov avaldas, et soovib ennetähtaega vabaneda. Saab aru, et tema peamine probleem on alkoholi kuritarvitamises. Suudab hoiduda vabaduses alkoholi tarvitamisest. Ei taha enam alkoholi tarvitada. MTÜ-s Uus Põlvkond on omad reeglid, seal võib uut elu alustada ja tööd leida. Seal töötavad ka spetsialistid, psühholoogid. Seal ei tohi suitsetada ega alkoholi tarvitada. On olemas eriala, suudab tööd teha. On nõus võtma ennast arvele töötukassas. Sooviks vabadusse saada ja muuta oma elu. Kaitsja leidis, et Lopatnikovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, vangistuse ajal oli kogu aeg hõivatud kasuliku tegevusega, osalenud sotsiaalprogrammis, töötanud, täidetud on individuaalses täitmiskavas märgitud eesmärgid, väljavaated vabaduses on head, hakkab elama rehabilitatsioonikeskuses, kus on ranged reeglid, olemas spetsialistid, mis aitavad isikul naasta elule vabaduses. Peamine probleem oli alkoholi kuritarvitamine. Nüüdseks isik ei tarvitanud alkoholi viis aastat. Ta on alkoholist võõrdunud. Vabastamise korral allutatakse teda elektroonilisele valvele. Isegi riskide olemasolul saab neid maandada kriminaalhooldusega ja rehabilitatsioonikeskuse reeglitele allumisega. Isik omab motivatsiooni alkoholi tarvitamisest 4 loobuda. Omab erinevaid elukutseid, mis aitab tal teenida endale elatist. Vabaduses olev sõber Danilov on nõus teda materiaalselt ja moraalselt toetama. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Sergey Lopatnikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Sergey Lopatnikovi elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks on täidetud. Järgnevalt kontrollib kohus, kas see on ka sisuliselt õigustatud. Kohus hindab positiivselt, et Sergey Lopatnikovil kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, vangistuse ajal oli ta hõivatud tööga, keeleõppega ja läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Sergey Lopatnikovil on vabaduses olemas elukoht (rehabilitatsioonikeskuses Uus Põlvkond). Samas oli tal elukoht ka viimaste kuritegude toimepanemise ajal ning vabaduses elukoha olemasolu ei ole iseenesest piisav ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. See eeldab kohtul siseveendumuse kujundamist, et vabaduses ei hakka süüdimõistetu uusi kuritegusid toime panema. Sellist veendumust aga kohtul ei ole. Praegu kannab Lopatnikov karistust Harju Maakohtu 10.08.2016 otsuse alusel, millega mõistetud karistusele liideti varasema Harju Maakohtu 23.03.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata tingimisi vangistus. 23.03.2015 Harju Maakohtu otsusega oli isik karistatud

§ 424

järgi 1 aastase vangistusega,

§ 65

lg 2 järgi mõisteti liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks loeti 22.03.2015; Harju Maakohtu 14.12.2015 määrusega vabastati Sergey Lopatnikov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 21.03.2017, millest esimeseks 6 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Vabanes 30.12.2015. Seega varasemalt määratud katseajal jätkas süüdimõistetu kuritegude toimepanemist, millest võib järeldada, et karistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine ei pruugi olla talle mõjuv ega hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda varasemalt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti tuvastati alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Lisaks on katseajal toime pannud uue kuriteo. Süüdimõistetu oli kohustatud iseseisvalt käesolevat vangistust kandma saabuma, kuid ei teinud seda ning kuulutati tagaotsitavaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). 5 Viimase kohtuotsusega mõisteti Lopatnikov süüdi kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, enda ema järjepideva või suurt valu põhjustanud korduva kehalise väärkohtlemise eest, enda isa surma põhjustamise eest ettevaatamatusest ning venna naise ähvardamise eest. Soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Vangistuses diagnoositi sõltuvus alkoholist. Sõltuvusainete tarvitamine mõjutab aga isiku käitumist ja suurendab kuritegude toimepanemise ohtu. Lopatnikov eiras käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise keeldu ja pani katseajal olles toime uusi kuritegusid ning vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu tema karistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Kuriteo toimepanemise asjaoludest (kehaline väärkohtlemine lähisuhetes, ähvardamine ja surma põhjustamine ettevaatamatusest) ja isiku varasemast käitumisest (katseajal olles uute, sh esimese astme kuritegude toimepanemine, alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, ÜKT sooritamisest kõrvale hoidumine, karistuse kandmisele vabatahtlikult mitteilmumine) lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel määrav on

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis.

Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (TrtRK 25.06.2019 määrus nr 1-16-4256, p 34). Kuritegude toimepanemise asjaolud olid seotud lähedaste vastu toime pandud isikuvastaste süütegudega. Vangla on hinnanud isikut avalikkusele kõrgohtlikuks, oht seisneb muuhulgas kehalises väärkohtlemises ning vabastamise korral võivad olla ohustatud rehabilitatsioonikeskuse teised elanikud. Seega isegi elektroonilise valve kohaldamine ei saa välistada uute samalaadsete kuritegude toimepanemist Sergey Lopatnikovi poolt. Arvestada tuleb ka seda, et rehabilitatsioonikeskus näol tegemist ei ole kinnise asutusega ning iseenesest miski ei takista isikul lahkuda sealt talle sobival ajal. Seega miski ei garanteeri, et Lopatnikov jääb rehabilitatsioonikeskusesse pikemaks ajaks ning seal pakutavad teenused mõjutavad tema hoiakuid positiivselt ja maandavad uute kuritegude riske kasvõi mingil määral. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine, töötamine, riigikeele õpe, sotsiaalprogrammis osalemine, vestlused) ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu) ei kaalu üles ülaltoodud riskifaktoreid. Arvestades kuritegude korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul Sergey Lopatnikovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud, sh elektroonilise valve kohaldamisega. Ohuprognoos Sergey Lopatnikovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Sergey Lopatnikov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Arvestada tuleb ka seda, et PPA on alustanud menetluse Lopatnikovi pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ning vastava meetme jõustumise korral kaob Lopatnikovil võimalus Eesti territooriumil viibimiseks, nagu ka võime täita kriminaalhoolduse nõudeid. 6 Vähetähtis ei ole ka see, et karistuse lõpuni kandmiseni (märtsis 2023) jääb isikul veel ligi kaks aastat, mis on üsnagi pikk aeg ning isegi jättes ülaltoodud asjaolusid kõrvale oleks Lopatnikovi ennetähtaegne vabastamine ilmselt ennatlik. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergey Lopatnikovi vabastamisega enne tähtaega, seda ka elektroonilise valve kohaldamise tingimusel, sest see ei maanda süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise riske. Samasugusele seisukohale on asunud ka vangla ja prokuratuur ning kohus ei leia argumente, mis kinnitaksid vastupidist. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulu mõista süüdimõistetult riigituludesse välja, lubades tasumist 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 7