Obsah (6)

§ 32§ 31§ 49§ 73§ 71§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 25. märts 2021 1-18-181 Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kr

§ 32

lg 1 kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Samas

§ 31p 2 järgi on kutselise kalapüügi üheks vahendiks nakkepüünised.

Maaeluminister peatas, oma 11.11.2016 väljaantud käskkirjaga nr 171, alates 12.11.2016

§ 49

lõike 1 alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuni 31.12.2016 a kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kohapüügi. Samas peatati kalapüük Peipsi järvel nakkevõi raamvõrguga kaldast kaugemal kui üks kilomeeter kuni 31. detsembrini 2016. a. Kalavarudele tekitati kahju

§ 73

lg 1 pp 1 ja 4 järgi, ehk kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ja kalapüügi keeluajal. Vastavalt

§ 71

lõike 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks: nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 lõikes 1 punktis a ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 3 lõikes 1 punktis d ja e nimetatud rikkumisi.

§ 71

lg 1 p 3 järgi loetakse keelatud püügiviiside kasutamist kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. Kalavaru kahjustamise korral

§ 71

nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta

§ 73

lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr.

§ 73

lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 67 "Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm" § 1 lõike 1 ja 2 ning § 2 lõike 3 alusel on 159 koha ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju – 159x10x5=7950 €, millele lisandub 15 lutsu ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju – 15x7x5=525 €, millele lisandub 21 latika ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju – 21x4,8x5=504 €, millele lisandub 7 ahvena ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju – 7x3,2x5=112 € ja 15 haugi ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju – 15x7x5=525 €. Kokku tekitati kalavarudele kahju 9616 €. 3 Selle teoga panid Lauri Meimre ja Rene Punder toime KarS § 361 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o. kalapüügi nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega mõisteti L. Meimre ja R. Punder neile esitatud süüdistuses õigeks. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Lisaks lahendati asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused.
4. Maakohus uuris järgmisi tõendeid. 3.1 Tsiviilhageja A.K. i ütluste kohaselt seisneb nõue süüdistatavate poolt 29.11.2016 Peipsi järvel kalapüügiõigust omamata kutselise kalapüügivahendiga koha püügikeelu ajal ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahjus 9616 eurot. Aluseks on Kalapüügiseaduse § 31 lg
5. Arvestades § 29 lg 1 p 4, kalapüügieeskirja § 6 lg 1 alusel toodud harrastuspüügi tingimusi, loetakse pikem kui 70 m nakkevõrk kutseliseks kalapüügivahendiks.

§ 32lg 1 kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse luba.

L. Meimre ja R. Punder kasutasid pikemat kui 70 m nakkevõrku, omamata kutseliste kalapüügi luba. Nad püüdsid 159 koha, 15 haugi, 21 latikat, 7 ahvenat ja 15 lutsu. Kui on keeluaeg, siis see mõjutab kahju määra, see on viiekordne määr. Keeluaeg tuleneb

71 lg ; § 73 lg

1. 3.2 Objekti kontrollimise protokolli nr 1067827 kohaselt väljus 29.11.2016 kell 12.30 paat reg. Nr XXX , milles oli L. Meimre ja D.J. . Paat jõudis tagasi Rannapungerja sadamasse kell 17.47, kastis oli 10 ahvenat. Radarivaatleja esitas koordinaadid (N 580 58,533 ja E270 11,334), kus paat XXX peatus Raannapungerja suudmest ca 500 m kugusel. KKI paadiga sõideti järvele ja antud koordinaatidel oli veepinnal näha rohelist plastikpudelit, mille külge oli seotud roheline nöör, mille küge oli kinnitatud ja uputatud 20 valget plastikkiudkotti. Kotid veeti kaldale ja suleti kontrollplommiga
2. 3.3 Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga kohaselt toodi välja Peipsi järvest Rannapungerja jõe suudmest 500 m kauguselt 20 valget värvi plastikkiudkotti. Kottides 1-11 ja 18 on kalad (kokku 159 koha, 15 lutsu, 15 haugi, 7 ahvenat, 21 latikat), kottides 12-17, 19, 20 on nakkevõrgud. 3.4 Maakohus uuris kalibreerimistunnistust võrgusilma mõõtekiili (80…130) mm kohta. 3.5 Kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määruse kohaselt edastati asitõenditeks olevad 159 koha, 15 lutsu, 15 haugi, 6 ahvenat ja 21 latikat hävitamisele. Kohus võttis tõendina vastu ja uuris ka kiiresti rikneva asitõendi hävitamise akti ja Uikala Prügila deklaratsiooni ning arvet kalade hävitamise kohta. Maksumus 21,28 eurot. 3.6 Prokurör täpsustas maakohtus süüdistust, kuna asitõendi vaatlusprotokollis esinesid arvutusvead kalade ja võrkude osas (28.03.2019 kohtuistungiprotokoll, kohtutoimik, lk 4jj, lk 76). Maakohus lähtus asja läbivaatamisel parandatud süüdistusest. 3.7 Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti kohaselt tekitati 159 koha, 15 haugi, 21 latika, 7 ahvena ja 15 lutsu püügiga kahju 9616 eurot. 3.8 Veel uuris maakohus tunnistajate G.K. e, I.K. e, T.L. i, T.R. e, K.T. ning süüdistatava L. Meimre ja R. Punderi ütlusi ning teisi kirjalikke tõendeid.
3. Uuritud tõendite alusel jõudis maakohus järgmistele seisukohtadele. 4 4.1 Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 29.11.2016 Ida-Virumaal Peipsi järvel oli ajavahemikul 12.11.2016 kuni 31.12.2016 peatatud kaluri kalapüügiloa alusel kalapüük, samuti oli peatatud Peipsi järvel nakke- või raamvõrguga kaldast kaugemal kui üks kilomeeter, ning süüdistatavad olid sellest teadlikud. 4.2 Aastal 2016 oli L. Meimre kutselise kalapüügiluba nr PÕ160021 ja R. Punderil väikelaevajuhi tunnistus nr
4. 4.3 Samuti puudus vaidlus selles, et L. Meimre ja R. Punder olid Peipsi järvel 29.11.2016 AMUR tüüpi paat r/n XXX . 4.4 L. Meimre ja R. Punder registreerisid ennast telefoni teel Peipsi järvel 29.11.2016 algusega kell 11.25 kuni kella 18.
5. 4.5 Vaidlus oli selles, kas L.Meimre ja R.Punder tegid 29.11.2016 Peipsi järvel ebaseasuslikku kalapüüki - ilma kalapüügiõigust omamata, kalapüügi keeluajal, 34 nakkevõrguga, kogupikkusega 2341 m. 4.6 Maakohus leidis, et kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi otsest tõendit, mis kinnitasid L. Meimre ja R. Punderi poolt kuriteo toimepanemist. 4.7 Süüdistatavate ütluste kohaselt püüdsid nad järvel ahvenat õngedega - spinningu ja sikuskaga. Nakkevõrkudega kalapüüki nad ei teostanud ja KKI poolt Rannapungerja jõe suudmest (kaldast) ca 500 meetri kaugusel leitud kalad ei ole nende poolt püütud ja (koos nakkevõrkudega) nendele ei kuulu. 4.8 Tunnistaja T.L. oli Mustvee kordonis radarivaatleja. Ühel päeval oli Peipsi järvel 1 alus, kes oli registreeritud ja 1 märk järvel, registreerimata paate järvel ei olnud. Registreerisid ennast L. Meimre ja R. Punder 1 paadiga. T.L. ile tundus aluse liikumisteekonda kahtlaseks, liikumisteekonna järgi arvas ta, et tegutseti võrkude välja võtmisega. Vastava info ja koordinaadid edastas ta KKI-le. 1-1,5 tundi hiljem teatasid KKI inspektorid, et antud koordinaadilt leidsid kottidega uputatud kalad. Radari väljavõtted väljastati KKI inspektorile I.K. ele. Tunnistaja kinnitas, et talle kohtuistungil näidatud pildid on samad, mis ta nägi 29.11.
6. 4.9 Tunnistaja G.K. ue ütlustest tulenes, et novembris 2016 said KKI inspektorid info, et Peipsil on paat, mille liikumise teekond tundis radarivaatlejale kahtlane. Paadis olevad isikud – L. Meimre ja R. Punder käisid paar päeva enne ka Peipsil, mis tema sõnul oli ka kahtlane. G.K. ue kell 2-3 päeval hakkas jälgima paati binokliga tunni aja jooksul, võib olla rohkem. Alus oli 4-5 km kaldast, seisis, liikus aeg ajalt, vahetas kohta. Enne sadamasse jõudmist (umbes 500 m kaldast) peatus paat paariks minutiks, mis oli ka kahtlane. Sadamas tuvastati, et paadis oli 2 isikut, midagi, mis otseselt viitas kutselistele kaluritele ei olnud – paadis olid võrguraskused, nöörid, kalakastid, tavalised õnged, mingi kümmekond ahvenat. Kui G.K. ue sai radarivaatlejalt koordinaate kohast, kus paat enne randumist peatus, siis tunnistajad G.K. ue ja T.R. sõitsid Jõhvi kummipaadi järgi. Tagasi tulles koos K.T. ga (paari tunni pärast), G.K. ue ja T.R. läksid paadiga järvele, K.T. jäi kaldale. Koordinaatidel oli vees roheline pudel nööriga, nööri küljes oli jada suhkrukotte. Kottide vaatlus toimus järgmisel päeval KKI hoones Jõhvis, mille juures viibis tunnistaja. Tema sõnade kohaselt kalade puhul oli näha, et olid võrguga püütud, sest kala küljes olid võrguribad, kalad tundsid väga värsked – lõpused punased, silmad ei tuhmunud, kala oli limane, ei haisenud. 5 4.10 Tunnistaja I.K. e ütluste kohaselt novembris 2016 saabus ta autoga Rannapungerjale õhtul kella 8-9 vahel. Jõe ja maismaa piiril olid suhkrukotid. Kaldal nägi G.K. uet, kes rääkis talle kalaga seotud sündmustest. Järgmisel päeval käis ta uurija palvel piirivalves, seal anti talle radari väljavõtted ja ta viis selle uurijale. Kas ajavahemikul 23-29.11.2016 olid Peipsil teisi kalureid, tunnistaja ei tea. Tunnistaja seletas, et kala värskusest annavad märku lõpused. Kui lõpused on erkpunased, siis kala on värske. 4.11 Tunnistaja T.R. e ütluste kohaselt novembris 2016 tuli L. Meimre koos teise isikuga paadiga järvelt Rannapungerjale. Alust nägi binokliga lõunast pimedani, pärast öövaatlusseadmega. Paat, mis randus oli seest märg. Tunnistaja hinnangul 10 ahvenat püüdes, ei tee paati nii märgaks kui ta oli. Kella 8 paiku sõitis koos G.K. uega järvele. Kasutasid GPSi, taskulampe ning leidsid kiudkotid, mille tõid rannale. Kala nägi järgmisel päeval. Kala oli värske - lõpused olid punased, silmad läikisid, lõhna ei olnud tunda. Tunnistaja ei näinud, et paat oleks peatud umbes 500 m kaugusel, ei näinud paadis olevate isikute tegevust ja ei tea, kas enne või pärast 29.11 oli järvel teisi paate. 4.12 Tunnistaja K.T. ütluste kohaselt läks ta 29.11.2016 koos G.K. ue ja T.R. ega Jõhvist Rannapungerjale. Kui G.K. ue ja T.R. läksid järvele, olid neil kaasas taskulambid. Tunnistaja ootas rannas umbes tund aega. Paadiga tõid nad kotid kalaga.
7. Kohtul puudus alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Tegemist on KKI töötajatega, kes ei olnud süüdistatavatega isiklikult tuttavad. Vastuolud, mis ilmnesid tunnistajate ütlustes, olid seotud kuriteo toimepanemisest möödunud ajaga (4 aastat) ning ei olnud olulised.
8. Kohtu arvates ükski tunnistaja ei saanud kinnitada, et nimelt L. Meimre ja R. Punder püüdsid kala, mille leidsid inspektorid. Ükski tunnistaja ei näinud, kes ja millal viis nakkevõrgud järvele, pani need vette, võttis veest välja, pani kala ja võrgud kotidesse ja peitis kotid vette (500 m kaugusel kaldast). Tunnistaja T.L. il tekkis kahtlus, et 29.11.2016 Peipsi järvel tegeletakse ebaseadusliku kalapüügiga. Tunnistajad T.R. ja G.K. ue said ajaoludest teada T.L. i käest, I.K. k ja K.T. omakorda T.R. e ja G.K. ue käest. T.L. seletas, et 29.11.2016 tekkinud kahtlus ebaseadusliku kalapüügi osas, mille ta edastas KKI inspektoritele, oli tema oletus ning tema ei saa 100% kinnitada, et tegemist oli ebaseadusliku kalapüügiga. Peale selle ei saanud tunnistaja kohtuistungil öelda, kas eelnevatel päevadel oli keegi kuni 1 km kaugusel kaldast, ning kas 23-29.11.2016 oli Peipsi järvel teisi registreeritud või registreerimata paate.
9. Objekti kontrollimise protokolli nr 1067827 kohaselt märgiti kontrolli läbiviimise ajaks 29.11.2016-30.11.2016 kell 00.20, teisel leheküljel – 29.11.2016 kell 17.45-17.
10. „Kontrolli käigu“ osas on toodud asjaolud, mis sai protokolli koostaja T.R. teada radari vaatlejalt (tunnistaja T.L. ), samuti pandi protokolli kontrollimata andmed - et paadi XXX väljumine Peipsi järvele registreeriti Mustvee PPA piirivalve kordonis 2 isikuga Lauri Meimre ja D.J. …. Paadis oli D.J. ja Lauri Meimre. Kohtulikul uurimisel on süüdistatavate ütlustega ja PVK andmetega (tl 60) tuvastatud, et tegelikult registreeriti 2 isikut (Lauri Meimre ja Rene Punder). Kohapeal KKI inspektorid teise isiku andmeid ei kontrollinud.
11. Kohus uuris asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeleid. Nende alusel leidis tuvastamist, et Peipsi järvest Rannapungerja jõe suudmest 500 m kauguselt leiti ja toodi KKI kontorisse 20 6 valget värvi plastik kiudkotti. Kottides 1-11 ja 18 on kalad (kokku 159 koha, 15 lutsu, 15 haugi, 7 ahvenat, 21 latikat), kottides 12-17, 19, 20 on nakkevõrgud (kokku 32 kogupikkuses 2279,5 m). Seega kala on kokku 217 tk. Kotid olid kinni ja seotud omavahel rohelise nööriga. Protokollis on märgitud, et kalade lõpused on punased, silmad on läikivad, kalade kehad on kaetud limaga, omavad värske kala lõhna (puuduvad roiskumise tunnused). Võrgusilma mõõtekiili kalibreerimistunnistuse kohaselt on mõõtekiil kalibreeritud 28.07.
12. Läbivaadatud kala anti üle AS-le Uikala Prügila hävitamiseks, mille maksumus oli 21.28 eurot. Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti kohaselt tekitati 159 koha, 15 haugi, 21 latika, 7 ahvena ja 15 lutsu püügiga kahju 9616 eurot.
13. Maakohtu hinnangul ei ole objekti kontrollimise protokoll nr 1067827 lubatavaks tõendiks, sest osa protokollis sisaldavast informatsioonist (D.J. i kohta) on vastuolus teiste kogutud tõenditega – tunnistajate, süüdistatavate ütluste ja 29.11.2016 kahe isiku mineku teatamisega Peipsi järvele (PVK väljatrükk). Maakohtu hinnangul oli tegemist kontrollimata andmetega, mistõttu puudus kohtul veendumus, et ka ülejäänud protokollis sisalduvad andmed on õiged. Seega jättis maakohus eelnimetatud tõendi tõendikogumist välja.
14. Uuritud tõend - objekti kontrollimise protokoll nr 1067732 ei sisaldanud kohtu hinnangul süüd kinnitavaid ega õigustavaid andmeid. Asjaolu, et 25.11.2016 ajavahemikul kell 11.3514.40 ei olnud näha kalapüügile viitavaid jälgi, ei tõenda, et 29.11.2016 teostasid L. Meimre ja R. Punder ebaseaduslikku kalapüüki.
15. Ülejäänud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid hindas maakohus usaldusväärseteks.
16. Samuti puudusid kohtul kahtlused radari väljatrükkide osas, sest tõendi päritolu leidis kohtulikul uurimisel tuvastamist.
17. Maakohus sedastas, et kirjalike tõendite alusel on tuvastatud, et L. Meimre ja R. Punder käisid Peipsi järvel 23.11.2016 ajavahemikul kell 13.49 kuni 16.16 paadiga GMA
18. Järgmisel korral käisid nad sama paadiga järvel 29.11.2016 ajavahemikul kell 11.25 kuni 18.12 (kokku 6 t 47 min). 29.11.2016 Peipsi järvel oli registreeritud ja radarist nähtav üks paat. Samuti ajavahemikul 23.11.2016 kuni 29.11.2016 piiriveekogule kohal – Alajõel, Lohusuu külas, registreeriti 2 välja minekut, mõlemad L. Meimre ja R. Punder.
19. 29.11.2016 Rannapungerjal rannale saabumisel nägid inspektorid paadis rohelise nööri, mida nad ka pildistasid. Samas koordinaatidel N580 58.533 ja E270 11.34 leiti 20 valget värvi plastik kiudkotti, milles oli kala kokku 217 tk ja nakkevõrgud kokku 32 tk kogupikkuses 2279,5 m. Kala oli 30.11.2016 vaatluse käigus värske, sest lõpused oli punased, silmad olid läikivad, kala kehad oli kaetud limaga, omasid värske kala lõhna (puudusid roiskumise tunnused). Kotid olid kinni ja omavahel seotud rohelise nööriga.
20. Maakohus sedastas, et kirjalikke tõenditega on tuvastatud ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahju, kala hävitamise kulud ning püügiloa, paadi omaniku ja isikutel omavate tunnistuste andmed.
21. Kohus rõhutas, et kriminaalasjas kogutud tõendid on kaudsed ning nende kogumist ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Need ei lükka ümber 7 kaitseversiooni ning süüdistatavad andsid iga kaudse tõendi kohta loogilisi ja eluliselt usutavaid ütlusi.
22. Süüdistatavate ütlused hindas kohus usaldusväärsed, need on loogilised, eluliselt usutavad ja langesid kokku omavahel ning ei ole teise tõenditega ümber lükatud. Maakohus tõdes, et süüdistatavate ütlustes on ebaolulised vastuolud nii omavahel kui ka eeluurimisel antud ütlustega, kuid need ei muuda ütlusi ebausaldusväärseteks. Maakohus arvestas seda, et süüdistatavad käivad sageli Peipsil kalal, samuti kuriteost möödunud aega, on eluliselt arusaadav, et isikud võivad mingites asjaoludes eksida või teatud hetki mitte mäletada.
23. Süüdistavad seletasid loogiliselt, miks paat liikus aeglaselt ja mõni kord peatus ning sellega on ümber lükatud tunnistaja T.L. i nö „kahtlus, oletus“, et paadi liikumise viis osutas ebaseaduslikule kalapüügile. T.L. seletas, et sai teiselt vahetuselt teada, et mõned päevad enne käis antud paat samal teekonnal. Kohus suhtus kriitiliselt sellistesse ütlustesse, sest infot sai tunnistaja teise isiku vahedusel. Ütlused on maakohtu arvates vastuolus ka PVK andmetega – L. Meimre ja R. Punder käisid Peipsil 23.11.2016, st 6 päeva enne. Radari väljavõttest ei saanud kohtu arvates järeldada, et 23.11.2016 ja 29.11.2016 on tegemist ühe ja sama liikumisteekonnaga.
24. KKI inspektorite ütlustest tulenes, et paat peatus enne randumist umbes 500 m kaugusel kaldast. L. Meimre sõnul nad ei peatunud, R. Punder seletas, et nad peatusid – „pidime peatuma, kuna kütus ei läinud peale ja panime vooliku otse kanistrisse, et mootor saaks kütust ja nad saaksid randuda. See juhtus kaldast 0,5-1 km“.
25. Maakohus leidis, et vastuolu süüdistatavate ütlustes ning L. Meimre ja tunnistajate ütlustes võib olla tingitud asjaoludest, süüdistatav L. Meimre kuulati üle eeluurimisel aasta pärast juhtunut, kohtus peaaegu nelja aasta pärast. Seega on eluliselt usutav, et ta ei mäleta täpselt 29.11.2016 mõningaid asjaolusid.
26. Lähtudes tunnistajate ja süüdistatava R. Punderi ütlustest ning radari väljatrükist, luges kohus tuvastatuks, et paat peatus enne randumist Peipsi järvel. Kuid paadi peatumine järvel ei kinnita, et L. Meimre ja R. Punder panid sellesse kohta kotid kala ja võrkudega.
27. Maakohtu arvates ei saa aga kindlalt väita, et paadi peatumise ja kala leidmise kohad on samad, kuid ei saa ka välistada, et kohad on erinevad.
28. Tunnistaja T.R. e sõnul oli paat seest märg. Tunnistaja arvates ei saaanud 10 ahvena püüdmisest paat nii märjaks saada. Kohtu arvates oli tunnistaja arvamus subjektiivne. Süüdistatavad seletasid aga loogiliselt ja eluliselt usutavalt, miks paadi parras oli märg ja jääs.
29. Tunnistajate ütlustest, asitõendi vaatlusprotokollist ja sündmuskohal paadist tehtud fotodest tulenes, et paadis oli viht rohelise nööriga ning kotid olid seotud rohelise nööriga. Samas märkis kohus, et leitut ära ei võetud ja ei vaadeldud. Kohtu hinnangul fotodest ei piisa, et teha kindlaks, kas tegemist on sama nööriga.
30. Maakohus tõdes, et 29.11.2016 ei olnud Peipsil teisi registreeritud ega ka registreerimata paate. Samas ei olnud kohtulikul uurimisel ümber lükatud võimalus, et enne 29.11.2016 võisid 8 Peipsi järvel (ka kala leidmise kohal) liikuda ka registreerimata paadid, sest kuni 1000 meetri kaugusel Peipsi järve kaldast liikuvaid aluseid ei pea registreerima. Kohus pidas oluliseks sedagi, et süüdistuses pole välja toodud, mida tegid süüdistatavad kalapüügi ajal.
31. Piirivalvele L. Meimre poolt edastatud andmete kohaselt viibisid süüdistatavad järvel kokku 6 t 47 min, sh järvele minek ja randumine. Kohus nõustus kaitsja A.Küünamäe arvamusega, et süüdistatavad poleks 29.11.2016 Peipsil kuue tunni jooksul jõudnud panna nakkevõrke vette, võtta kõik võrgud veest välja, panna kalad ja võrgud kotidesse, viia kotid Rannapungerjale ja jätta need 500 m kaugusele kaldast vette. Kohus hindas selle ebareaalseks ja eluliselt mitteusutavaks.
32. Enne 29.11.2016 olid L. Meimre ja R. Pender Peipsil 23.11.
33. Asjaolu, et L. Meimre ja R. Punder võisid 23.11.2016 panna vette võrke ja 29.11.2016 need välja võtta, on maakohtu arvates ümber lükatud teiste tõenditega. Tunnistajate (kes viibisid asitõendi vaatluse juures) ütlustest ja asitõendi vaatlusprotokollist tuleneb, et kala oli värske. Kuna kala vaadeldi 30.11.2016 hommikul ja oli värske, ei saanud kala olla värske seitsmendal kuupäeval peale püüki.
34. Kokkuvõttes sedastas maakohus, et kaudsed tõendid ei ole piisavad L. Meimre ja R. Punderi süü tõendamiseks ja need ei kummuta süüdistatavate kaitseversiooni. Maakohus mõistis süüdistatavad KarS § 361 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises õigeks. Apellatsioon
35. Apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada R. Punder süüdi KarS § 361 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta R. Punderile määratud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tunnistada süüdi ka L. Meimre KarS § 361 lg 1 järgi ja mõista talle samasugune karistus - 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Kohaldada karistusest vabastamist KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel, määrates katseajaks 3 aastat. Rahuldada Eesti Vabariigi kasuks hagi, mille on esitanud Keskkonnainspektsioon (nüüd Keskkonnaamet) summas 9616 eurot ning mõista see solidaarselt välja R. Punderilt ja L. Meimrelt. Jätta menetluskulud süüdistatavate kanda.
36. Maakohus on tõendeid refereerides jätnud analüüsimata olulised osad tõenditest ja ütlustest, mida kohtuistungil uuriti. Kohus on oma põhjendustes tuginenud ise tõenditele, mida ta eelnevalt on pidanud asjasse mittepuutuvateks ning seeläbi on kohtuotsus vastuoluline ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav.
37. Lisaks on kohus jätnud analüüsimata tunnistajate ütlused kogumis, otsuses on küll mitu korda ütluseid refereeritud, kuid lõppargumentatsioonis kasutanud ütlustest ainult fragmente, mis haakusid süüdistatavate versiooniga, jättes tähelepanuta ja ümberlükkamata süüdistaja versiooni juhtunust. Selliselt käitudes on kohus toime pannud kriminaalmenetluse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes. Tõendite valikuline hindamine on kaasa toonud olukorra, kus kohus on jätnud analüüsimata tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid kogumis. Nimetatud rikkumised on kohtuotsuse tühistamise aluseks. 9
38. Maakohus on tõendite hindamise alguses leidnud, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed ja kirjalike tõenditega on tuvastatud, et L. Meimre ja R. Punder on käinud 23.11 ja 29.11 sama paadiga Peipsi järvel. Samuti on kohus leidnud, et radaripiltidega on tõendatud paadi liikumine ja peatumine 29.11 500 meetrit kaldast. Muuhulgas tuleneb tunnistajate ütlustest seegi, et L. Meimre ja R. Punder liikusid nii 23.11 kui ka 29.11.2016 samal trajektooril ning koordinaatidelt, kus peatus nende juhitud paat, leiti hilisemalt uputatud kalakotid. Ometi on otsuse lõpposas kohus seadnud kahtluse alla täpselt samade tunnistajate ütlused ja radaripildid ning leidnud, et kohtule ei ole esitatud tõendeid radari ega KKI GPSi veamäärast ja seega ei ole võimalik tuvastada, kas kotid leiti süüdistatavate peatuskohast või mitte.
39. Kohus on jätnud aga täielikult tähelepanuta KKI inspektorite ütlused, kellest järvel käinud inspektorid on selgitanud, et minnes GPS-iga radarivaatlejalt saadud koordinaatidele avastasid nad vees hõljuva Sprite pudeli, mida oli kasutatud poina. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et osutatud koordinaatidele liikudes oli võimalik märgata vees hulpivat pudelit ja alles selle pudeli kontrollimisel avastati kotid kalade ja võrkudega.
40. Apellant rõhutab, et veekogul ei viibinud peale L. Meimre ja R. Punderi paadi mitte keegi kolmas ja nad viibisid kaldast niivõrd kaugel, et nende alust oli küll näha, aga inimesi selles, veel vähem nende tegevust, ei olnud võimalik jälgida. Samuti tuleb arvestada, et tegemist oli novembrikuuga, mil läks väljas kiiresti pimedaks ning aluse jälgimiseks tuli kasutada öövaatlusseadet.
41. Arusaamatuks jäävad kohtu etteheited selle osas, et nöörile, mis oli paadis ja millega olid kinni seotud kotid, ei ole tehtud ekspertiisi. Tegemist on tavapärase ehituspoodides müüdava nööriga, mis ei ole nii unikaalne, et selle vaatlusel saaks tuvastada eritunnused, mis oleks võimalik kokku viia teise samast nöörist lõigatud jupiga. Nööri paksus ja värvus iseenesest on juba piisavalt iseloomulikud, et väita, et tegemist on suure tõenäosusega sama nööriga.
42. Kohtuotsuse põhistuste alguses on kohus leidnud, et objekti kontrollimise protokoll nr 1067732 ei oma asjas tähtsust. Samas viitab kohus ise põhistustes samast tõendist tulenevale teabele ja loeb tuvastatuks, et 25.11.2016 kell 11.35-14.40 asukohal Uusküla, Kuru, Kauksi, Rannapungerja, Lagedi kalapüügile viitavaid jälgi kaldal näha ei olnud, ka ei olnud näha kaldal paate, millega oleks püüki teostamas käidud (otsuse lk 18). Seega on kohus samas otsuses esmalt märkinud, et ei pea tõendit oluliseks ja seejärel tuginenud ise asjaolude tuvastamisel nimetatud tõendis toodud teabele. Tõendist tulenev teave on kogumis väga oluline, sest nimetatud vaatlusest nähtub, et ilmastikuolud olid 25.11.2016 keerulised, esines rüsijääd ja puudusid kalapüügile viitavad jäljed. Kuna nimetatud vaatlus on tehtud 23.11 ja 29.11 vahel, siis sellest tõendist tuleneva teabe alusel saab väita, et lisaks Piirivalve andmebaasile näitavad ka muud tõendid, et Peipsile ei olnud ajavahemikus 23.11-29.11 peale R. Punderi ja L. Meimre keegi kolmas registreerunud ja ilmastikuolud kalapüüki ei soosinud.
43. Apellant peab vajalikuks selgitada, et piiriveekoguna on Peipsi puhul kehtestatud eriregulatsioon. Nimelt olukorras, kus soovitakse paadiga minna kaugemale kui 1 km kaldast on alusel viibijatel kohustus ennast registreerida. Arvestades, et R. Punder ja L. Meimre viibisid 29.11 vähemalt 5 km kaugusel kaldast ja samas piirkonnas sama kaugel olid nad ka 23.11, siis on eluliselt usutav, et antud kaugusel olid püügile paigutatud nakkevõrgud, mis avastati hilisemalt koos kaladega uputatud kottidest. 10
44. Ka kohtu etteheited T.L. i ütluste osas, mis puudutavad L. Meimre ja R. Punderi järvel käimiste vahele jäävat aega, jäävad arusaamatuks. Kohus leidis, et kui võrgud oleks pandud püügile 23.11, siis ei oleks saanud kala 29.11 leitud kottides värske olla. Seega leidis kohus, et versioon nagu oleks süüdistatavad 29.11 käinud ainult võrke välja võtmas ei ole usutav.
45. Kohus jättis siinkohal arvestamata asjaolu, et nimetatud päevadel oli väljas külm, temperatuur oli püsivalt miinustes ja raskete ilmaolude tõttu oli tuvastatud, et kalurid tavapärastest kohtadest järvel ei käinud. Arvestades miinuskraade, on kohtu argumendid selle kohta, et 23.11 püügile pandud võrkudes ei oleks saanud 29.11 olla värsket kala, vastuolus kohtus uuritud tunnistajate ütlustega ning tihedamat võrkude kontrolli ei eelda ka ükski regulatsioon.
46. Arvestada tuleb seda, et kottides olnud kala oli võrgulinadest välja võetud ja kottidesse pandud, seega on eluliselt usutav, et kala sorteerimisel oli arvestatud ka nende värskusega. Apellandi arvates on eluliselt usutav, et kottidesse pandigi värske kala. Tegemist oli püügiga nakkevõrkudega, mille pikkus kottides kokku oli 2341 m. Seega on arusaadav, et kottides leitud kalad ei ujunud sinna ühe päevaga ja korraga, vaid kala võrku sattumine ja võrgulinas hukkumine on protsess, mille tõttu ongi kala mõnevõrra erineva värskusastmega.
47. Kui prokurör näitas L. Meimrele pilti paadist, millega nad 29.11 Peipsil käisid ja selles olnud esemetest, siis ainus, mida süüdistatav omaks ei tunnistanud oli rohelist värvi nöör. Samuti lahknesid süüdistatavate ütlused mitmes olulises kohas, nt enne randumist peatumises. Olukorras, kus süüdistatavad mäletasid paadis olnud esemeid, suutsid nimetada, millisel trajektooril ja miks nad sõitsid, ei ole eluliselt usutav, et paadi mootori rike neil ununeks.
48. Mis puudutab kohtu väiteid kalapüügi teostamise täpsete asjaolude tuvastamise vajaduse kohta, siis leiab apellant, et kalade võrgust väljavõtmise ning kottidesse paneku ja hilisema uputamisega on püük KarS § 361 mõttes lõpule viidud ja kahju keskkonnale tekitatud. Asjaolu, et süüdistatavad püütud kalad uputavad, mis on KKI inspektorite sõnul tavapärane röövpüüdjate tegevus, ei muuda teo lõppkvalifikatsioonile antud hinnangut. Püügi osas täpsemate tõendite esitamine ei ole kalapüügi eripära arvestades võimalik. Apellandi hinnangul on R. Punderi ja L. Meimre teopanus kuriteo toimepanemises võrdne ja neid tuleb käsitleda kaastäideviijatena. Vastuväited apellatsioonile
49. L. Meimre kaitsja palub jätta prokuröri apellatsiooni rahuldamata ja kohtuotsuse L. Meimre õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi muutmata. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik süüdistatava menetluskulud (kantud kaitsjatasu, nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus) Eesti Vabariigi kanda. 44.1 L. Meimre kaitsja leiab, et kaevatav kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning tugineb asjas olulist tähtsust omavate asjaolude ja tõendite igakülgsel analüüsil ja hindamisel. Kohus on põhjalikult, jälgitavalt ja mõistetavalt põhjendanud kohtu poolt toodud järeldusi ja tuvastatud asjaoludele antud hinnanguid. Kaitsja ei nõustu prokuröri väitega, et kohus on tõendeid refereerides jätnud analüüsimata olulised osad tõenditest ja ütlustest, mida kohtuistungil uuriti ja sellega nagu oleks kohtuotsus vastuoluline ning et kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. 11 Kaitsja arvates puudub L. Meimre tegevuses inkrimineeritud süütegude koosseis, millega on nõustunud ka maakohus. Maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetluse norme KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Prokuröri poolt tõenditele antud erinevad tõenduslikud ja õiguslikud hinnangud ei anna alust järelduseks, et kohus on hinnanud tõendeid valikuliselt, olulisi asjaolusid mittearvestavalt või kohtu enda järeldustele vasturääkivalt. Kaitsja märgib, et Riigikohus on korduvalt leidnud, et ainuüksi kohtu järeldustega mittenõustumine ei võimalda teha järeldust tõendite ja faktiliste asjaolude hindamata jätmisest või kohtuotsuse põhjendamiskohustuse mittejärgimisest. 44.2 Kaitsja arvates ainuüksi teokirjeldus (panna 6 h jooksul järve 2341 meetrit nakkevõrke, püüda ligemale 300 kg kala, võtta kõik võrgud veest välja, laduda kalad koos võrkudega kottidesse, viia kotid Rannapungerjale, 500 meetri kaugusele kaldast vette), seab üles tugeva kahtluse süüdistatavate poolt selle teo toimepanemises. Sellised kahtlused tuleb teatavasti tõlgendada süüdistatavate kasuks, mida maakohus on ka teinud. 44.3 Kohus on ka selgitanud, miks ei ole eluliselt usutav, et L. Meimre võis võrgud järve panna 23.11– selles osas on maakohus tuginenud konkreetsete tunnistajate ütlustele, millest on selge, et kala ei püsiks rohkem kui 7 päeva värskena. 44.4 Kaitsja leiab, et otseste tõendite kogumine ka selliste kuritegude avastamisel on täiesti võimalik. 44.5 Apellatsioonis esitatud väide, et 29.11 ei avastatud rohkem aluseid järvel, on samuti arusaamatu, sest ka inspektorid ise käisid kalakottidel järgi paadiga, mistõttu vähemalt nende paadi liikumine oleks radaripildi pealt nähtav. Arvestadada tuleb sedagi, et vähem kui 1000 meetrit kaldast ei pea end registreerima ja selliste isikute järvele minek/tulek on ilmselgelt jäetud fikseerimata. Seega võis kotid vette visata keegi kolmas isik. Ka tunnistaja T.L. ei välistanud taolist versiooni. 44.6 Kaitsja arvab, et potensiaalne rikkuja ei registreeriks ennast ametlikult järvele ning kindlasti võisid röövpüüdjad olla järvel ja röövpüüki teostada muul ajal. L. Meimre aga registreeris oma järvelemineku/tuleku. 44.7 Mis puutub prokuröri apellatsioonis nimetatud rohelist värvi nööri, siis selline nöör leidub igas kalapaadis. Apellatsioonis esitatud versioon kalade värskuse kohta ja väide, et võrgud võidi L. Meimre poolt järve panna ka 23.11, ei tugine aga ka mitte ühelegi asjas olevale kaudsele tõendile. Kaitsja rõhutab, et kõik tunnistajad kinnitasid, et kala püsib värskena 1-4 päeva ja arvestades 29.11 järvel oldud aega, poleks L. Meimre ja R. Punder jõudnud ka võrkusid välja võtta ning sellise väikese paadiga kalda lähedale tuua, enne seda kõik kalad ja püügivahendid sorteerida, kottidesse panna. 44.8 Kala oli tunnistaja G.K. ue ütluste kohaselt 300 kg, kui liita sinna juurde püügivahendite raskus ja kahe mehe raskus ca 200 kg, pluss võrkude raskus (1 võrgu raskus Meimre ütluste 12 kohaselt ca 7kg, võrkusid oli 34 tk) on ilmselge, et L. Meimre oma kaaslasega neid kalu püüda ja vette visata ei saanud. Arvestada tuleks sedagi, et inspektorid ainuüksi vedasid kotte 500 meetri kauguselt kaldale ligikaudu tund aega.
50. R. Punderi kaitsja leiab, et prokuröri apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kaitsja palub välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatava õigusabikulud apellatsioonimenetluses. 45.1 Apellatsioonis püütakse tõenditele anda meelevaldset hinnangut ja ringkonnakohut eksitada. Väär on apellandi seisukoht, et maakohus on jätnud tõendeid hinnates analüüsimata olulised osad tõenditest ja ütlustest, mida kohtuistungil uuriti. Samuti on väär apellandi seisukoht, et maakohtu otsus on vastuoluline ja siseveendumuse kujunemine mittejälgitav. Arusaamatu on apellandi seisukoht, et maakohus on jätnud ümber lükkamata süüdistaja versiooni juhtunust. 45.2 Kaitsja leiab, et prokuratuur on ekslikult pannud süü tõendamiskoormise maakohtule. Maakohus ei pea hakkama ümber lükkama prokuratuuri hüpoteetilist versiooni süüteost, vaid kohus saab tugineda süüdimõistva otsuse tegemisel üksnes prokuratuuri ja süüdistatava poolt esitatud kirjalikele ja suulistele tõenditele, mis ümberlükkamatult süüd tõendavad. 45.3 Apellant heidab maakohtule ette, et viimane ei ole vaatamata süüstavate tõendite puudumisele, võtnud otsuse tegemisel aluseks prokuratuuri meelevaldseid hinnanguid ja oletusi, et kuna kaks süüdistatavat süüdistuses märgitud ajal Peipsi järvel viibisid, siis tuleb automaatselt neid etteheidetavas süüteos ka süüdi mõista. Apellant on püüdnud kohut eksitada väites, et maakohus on algselt hinnanud tunnistajate ütlusi usaldusväärseks ja siis hiljem leidnud, et osa tõendeid ei ole usaldusväärsed. 45.4 Prokuröri poolt viidatud tunnistajad nägid üksnes seda, et süüdistatavad viibisid Peipsi järvel süüdistuses nimetatud päeval ja kellajal ja konkreetses paadis, milles olid õnged ja kümmekond kala. Tunnistajad ei näinud mingisugustki tegevust süüdistatavate poolt mis kuidagiviisi seoksid neid röövpüügi, kalavõrkude, kalade ja valgete kottidega, milles olid kalad. Apellandi arutlus paadi liikumisest, lühiajalisest peatumisest 500 m kaugusel kaldast, koordinaatidest, jääoludest, paadi randumisest, nööri värvusest jne on ainetud, sest need asjaolud ei ole kuidagi seostatavad röövpüügi ja leitud võrkude ning kaladega kottides. 45.5 Maakohus on üksikasjalikult analüüsinud kriminaalasjas sisalduvaid tõendeid ja andnud neile tähenduse ja sisu. Maakohus luges tuvastatuks, et paat peatus enne randumist Peipsi järvel. Samas paadi peatumine mingil kohal järvel ei kinnita, et L. Meimre ja R. Punder jätsid sellel kohal vette kotte kala ja võrkudega. Ükski tunnistaja võrkude vette panemist, võrkude veest väljavõtmist, kalapüüki, kalade ja võrkude kottidesse panekut ega mingitki muud tegevust mis vähemalgi määral seostuks röövpüügiga ja süüdistatavatega, ei ole näinud ja kõik tunnistajad seda kohtus ka kinnitasid. Ka muud esemelised asitõendid ei ole vähemalgi määral seostatavad süüdistatavatega. 45.6 Kaitsja hinnangul ei lugenud maakohus tunnistajate ütlusi otsuse alguses usaldusväärseks vaid analüüsis tunnistajate ütlusi ja suhtus neisse kriitiliselt, sest need ei ühtinud objektiivsete kirjalike tõenditega. 13 45.7 Samuti on maakohus õigesti välja toonud, et süüdistatavate seostamine järvest leitud võrkude ja kala sisaldavate kottidega on meelevaldne. 45.8 Arusaamatu on apellandi arutelu selles, et kalapüüki on väga raske kui mitte võimatu tõendada ja otseseid tõendeid leida. Apellant on püüdnud süüdistatavate süüd põhjendada ka ilmastikuoludega ja, et puudusid ka kalapüügile viitavad jäljed. Kaitsja leiab, et selline arutluskäik on ilmselge kohtu eksitamine ja sellisel arutelu on ainetu ning ei seosta kuidagiviisi süüdistatavaid etteheidetava süüteoga ning ei tõenda nende süüd. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
51. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab, et prokuratuuri apellatsioon on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Rikkumine väljendub selles, et kohus hindas tõendeid valikuliselt, tegi tõenditest ebaõiged järeldused, mis tõi kaasa R. Punderi ja L. Meimre põhjendamatu õigeksmõistmise. Ringkonnakohus on veendunud, et tõendikogumist järeldub selgelt L. Meimre ja R. Punderi süü neile esitatud süüdistuses.
52. L. Meimrele ja R. Punderile esitatud süüdistus seisneb selles, et nad teostasid 29.11.2016 Ida-Virumaal Peipsi järvel Amur tüüpi paadiga ebaseaduslikku kalapüüki. Neil puudus kalapüügiõigus, tegid kalapüüki keeluajal ning 34 nakkevõrguga, kogupikkusega 2341 m. Peale kalapüüki, teel Rannapungerja sadamasse, peatusid mõneks minutiks ning uputasid Rannapungerja jõe suudmest ca 500 m kaugusel plastkiudkottidesse pakitud kalad ja võrgud ning tähistasid koha veepinnal hõljuva plastikpudeliga. L. Meimre ja R. Punder randusid Rannapungerjas kella 17.47 paiku. Radarivaatleja andmetel ei olnud 29.11.2016 rohkem aluseid Peipsi järvele registreeritud ning neid ei olnud selles piirkonnas ka näha. 29.11.2016 kella 20.30 paiku avastasid KKI inspektorid plastikpudeliga tähistatud kohas 20 plastikkiudkotti, milles 12nes olid kalad ja 8s võrgud. 11.11.2016 peatas Maaeluminister käskkirjaga nr 171, alates 12.11.2016 kuni 31.12.2016

49 lg 1 alusel, Peipsi-, Lämmi-ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kohapüügi. Sama käskkirjaga peatati Peipsi järvel kalapüük nakke-ja raamvõrguga kaldast kaugemal kui üks kilomeeter kuni 31.12.

1. Süüdistatavad tekitasid kalavarudele kahju 9616 eurot. Seega panid süüdistatavad toime kuriteo KarS § 361 lg 1 järgi, s.o kalapüüginõuete rikkumise, kui sellega tekitati oluline kahju keskkonnale.
2. Vaidlust ei ole asjaolus, et Peipsi järvel oli 29.11.2016 ajavahemikul 12.11.2016 kuni 31.12.2016 maaeluministri käskkirjaga nr 171 peatatud kaluri kalapüügiloa alusel kohapüük, samuti oli peatatud nakke-ja raamvõrguga kalapüük kaldast kaugemal kui 1 km. Süüdistatavad olid kehtestatud keelust teadlikud.
3. Asjas on tuvastatud, et L. Meimre omas
4. aastal kalapüügiluba nr PÕ 160021 (TõTo, lk 71-74) ning R. Punderil oli kehtiv väikelaevajuhi tunnistus nr 014790 (TõTo, lk 77-79). Samuti on vaidlusteta tuvastatud, et 29.11.2016 olid L. Meimre ja R. Punder Peipsi järvel Amur tüüpi paadiga.
5. Süüdistatavate sõnul käisid nad 29.11.2016 paadiga Peipsil, läksid järvele 13.00 paiku tagasi tulid 17.00 paiku. Järvele minek oli registreeritud telefoni teel (TõTo, lk 60).
6. Apellatsioonimenetluse põhiküsimus on, kas L. Meimre ja R. Punder teostasid 29.11.2016 Peipsi järvel ebaseaduslikku kalapüüki viisil, nagu kirjeldab süüdistus. Maakohus leidis, et 14 otsesed tõendid puuduvad ning kaudsete tõendite kogumist ei saa järeldada L. Meimre ja R. Punder süüd.
7. Süüdistatavad end süüdi ei tunnistanud ning väitsid, et 29.11.2016 püüdsid nad Peipsil õngega ahvenat, kasutasid spinningut ja sikuskat. Nakkevõrkusid pole nemad kasutanud. KKI inspektorite poolt kaldast 500 m kauguselt avastatud kotid kalade ja nakkevõrkudega ei kuulu neile.
8. Maakohus analüüsis tunnistajate, radarivaatleja T.L. i ning keskkonnainspektorite G.K. ue, I.K. e, T.R. e ja K.T. ütlusi ning leidis, et tunnistajate ütlustes alust kahelda ei ole. Ka ringkonnakohus peab tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks.
9. Kuigi tunnistajate ütlused on usaldusväärsed ning maakohus on neid oma lahendis refereerinud, toob ringkonnakohus tõendamieseme asjaolude seisukohalt olulise info tunnistaja ütlustest siinkohal välja.
10. Tunnistaja T.L. on Mustvee kordoni radarivaatleja. Tema sõnul oli 29.11.2016 järvele minejatena registreeritud L. Meimre ja R. Punder ühe alusega. Tunnistajates äratas kahtlusi paadi liikumisteekond, ta arvas, et võidakse tegeleda võrkude väljavõtmisega. Tunnistaja edastas info KKI-le. Tunnistaja andis ka paadi peatumise koordinaadid. Umbes tund-poolteist hiljem teatasid keskkonnainspektorid, et näidatud koordinaatidel nad leidsid kottidega uputatud kalad. Tunnistaja edastas KKI inspektorile I.K. ele radari väljavõtted (TõTo, lk 60-64).
11. Tunnistaja G.K. ue sõnul sai KKI 2016 novembris piirivalvelt info, et Peipsil on paat, mille liikumisteekond tundus radarivaatlejale kahtlane. Paadis olevad isikud L. Meimre ja R. Punder käisid paar päeva varem samuti järvel. Tunnistaja jälgis kõnealust paati binokliga ca 2-3 ajal päeval u tunni jooksul. Paat oli kaldast 4-5 km kaugusel. Paat liikus aeglaselt ja vahetas asukohta. Enne sadamasse tulekut peatus paat paariks minutiks kaldast u 500 m kaugusel. See äratas kahtlusi. KKI inspektorid tuvastasid, et randunud paadis olid kaks isikut. Paadis olid võrguraskused, nöörid, kalakastid, õnged ja kümmekond ahvenat. G.K. ue ja T.R. käisid Jõhvis kummipaadi järel, et minna radarivaatlejalt saadud koordinaate kontrollima. Tagasi tulles u paari tunni pärast, oli kaasas veel ka K.T. . K.T. jäi kaldale, G.K. ue ja T.R. läksid paadiga järvele. Koordinaatidel asus plastikpudel nööriga, mille küljes olid suhkrukotid. Veest väljavõetud kotid vaadeldi järgmisel päeval Jõhvis. Tunnistaja hinnangul olid kalad püütud võrguga ning olid värsked. Tema arvates võisid kalad 0-kraadises vees säilida värskena paar päeva.
12. Tunnistaja I.K. e sõnul novembris 2016 jõudis ta 8-9 paiku õhtul autoga Rannapungerjale. Jõe ja maismaa piiril olid suhkrukotid. Kaldal oli G.K. ue, kellelt sai teada toimunust. Järgmisel päeval käis uurija palvel piirivalvekordonis, sai radariväljavõtted ja viis need uurijale.
13. Tunnistaja T.R. e sõnul 2016 novembris randus L. Meimre koos teise isikuga paadiga Rannapungerjal. Paadis oli kuni 10 ahvenat, paar tühja kasti ja õnged. Paar päeva varem sõitis tunnistaja kaldaäärt pidi, paate polnud. Kaldaäär oli rüsijääd täis, ainus koht, kus randuda, oli Rannapungerja jõgi. Pärast radarivaatlejalt info saamist hakkasid G.K. ue ja tunnistaja sõitma Jõhvist Peipsi suunas. Alus oli binokliga nähtav kuni pimedani, pärast oli nähtav öövaatlusseadmega. Randunud paat oli märg. Tunnistaja arvates õngepüügist ei saanud paat nii märjaks saada. Võrgu väljavõtmisel tuleb aga kaasa muda ja see oli paadi küljele külmunud. Kella 8 paiku õhtul käisid nad koos G.K. uega paadiga järvel radarivaatlejalt saadud koordinaatidel. Leitud kiudkotid tõid kaldale. Järgmisel päeval vaadeldud kalad tundusid 15 värsed, sest lõpused olid punased, silmad läikisid ning mingit lõhna polnud. Tunnistaja pakkus välja, et kalad püsivad värsked 3-4 päeva.
14. Tunnistaja K.T. kinnitas G.K. ue ja T.R. e sõnu Rannapungerjale minemise ning kottide leidmise asjaoludes.
15. Nagu öeldud, on eelnimetatud tunnistajate ütlused usaldusväärsed. Keskkonnainspektsiooni inspektorid on pikaaegsed professionaalid, kelle ütlustes puudub põhjus kahelda. Mingeid märkimisväärseid vastuolusid ringkonnakohus ütlustes ei tuvastanud, isegi vaatamata asjaolule, et sündmusest on möödunud mitu aastat (tunnistajad kuulati maakohtus üle 2019-2020). Samuti on usaldusväärsed radarivaatleja T.L. i ütlused, sest ühtegi asjaolu, mis tunnistaja ütluste usaldusväärsust seaks kahtluse alla, ei ole.
16. Maakohus, hinnates radarivaatleja ütlusi selle kohta, miks tekkisid tal kahtlused jälgitava aluse osas, arvas, et T.L. vaid oletas, et alus tegeleb ebaseadusliku kalapüügiga ning seda ta 100% kinnitada ei saanud. Ringkonnakohus leiab, et loomulikult ei saanud tunnistaja 100%liselt kinnitada, et alus teeb ebaseaduslikku kalapüüki, sest seda ta n.ö oma silmaga ei näinud. Küll aga oli kogenud radarivaatlejal piisavalt alust arvata, et nii see võib olla. Tunnistaja sõnul töötab ta alates
17. aastast Mustvee kordonis, mistõttu on igati usutav, et tunnistaja rikkalik kogemustepagas Peipsi järvel olevate aluste jälgimisel andis talle põhjendatult aluse järeldada, et käesoleval juhul võib olla tegemist ebaseadusliku kalapüügiga. Seetõttu ongi tunnistaja vastava info edastanud keskkonnainspektoritele.
18. Objekti kontrollimise protokolli nr 1067827 kohaselt märgiti kontrolli läbiviimise ajaks 29.11.2016 kuni 30.11.2016 kell 00.
19. Protokollis on esimesel lehel välja toodud kontrolli käik, ehk tuvastatud asjaolud. Teisel lehel on märgitud kontrolli läbiviimise aeg 29.11.2016 kell 17.45-17.
20. Püügiteostajana on märgitud L. Meimre, püügivahendiks spinning ning väljatoodud saagi nõuetekohasus. L. Meimre esitas isiku tuvastamiseks ID-kaardi. Paat oli seest märg ja jäätunud. Välja on toodud osalejad G.K. ue ja K.T. ning protokolli koostas T.R. (TõTo, lk 1-3).
21. Maakohus on nimetatud tõendi puhul osutanud järgmisele. Protokolli kontrolli käigu osas, kus on välja toodud asjaolud, on märgitud paadis olevateks isikuteks D.J. ja Lauri Meimre. Kuna info D.J. i kohta ei vasta tuvastatule ja on vastuolus teistest tõenditest tulenevaga, ei olnud maakohus kindel, et protokollis kajastatud muud asjaolud on õiged. Kohus jättis analüüsitud protokolli tõenditekogumist välja.
22. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et üheks paadis olevaks isikuks on märgitud keegi D.J. , pole tõenduslikust aspektist oluline. Nimetatud isiku nimi on märgitud seetõttu, et radarivaatlejalt saadud info kohaselt oli 29.11.2016 Peipsile minejatena registreeritud Lauri Meimre ja D.J. . Pärast paadi randumist Rannapungerjal esitas isikuttõendava dokumendi keskkonnaisnpektoritele vaid L. Meimre. Teist isikut ei kontrollitud. Olukorras, kus maakohus on ise D.J. i kohta olevad andmed pidanud kontrollimata infoks, on märgitut ületähtsustanud. Asjaolu, et protokolli koostaja märkis asjaoludes radarivaatlejalt saadud infos ühe võimaliku paadis oleva isikuna D.J. i, ei kahjusta mingilgi viisil protokolli usaldusväärsust. Rõhutada tuleb sedagi, et asjas on vaidlusteta tuvastatud, et 29.11.2016 käisid Peipsil L. Meimre ja R. Punder. Ringkonnakohus hindab objekti kontrollimise protokolli nr 1067827 lubatavaks tõendiks.
23. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelite alusel leidis tuvastamist, et Peipsi järves Rannapungerja jõe suudmest 500 m kauguselt leiti ta toodi KKI kontorisse 20 valget värvi plastikkiudkotti. Kottides 1-11 ja 18 olid kalad – 159 koha, 15 lutsu, 15 haugi, 7 ahvenat, 21 16 latikat. Kalu oli kokku 217 tükki. Kottides 12-17, 19, 20 olid 32 nakkevõrku kogupikkusega 2279,5 m. Kotid olid kinni ja seotud omavahel rohelise rööriga. Protokolli kohaselt olid kala lõpused punased, silmad läikivad, kala kehad kaetud limaga, omavad värske kala lõhna (puuduvad roiskumise tunnused). Vaatluse käigus kasutatud võrgusilma mõõtekiili kohta lisati kalibreerimistunnistus (TõTo, lk 4-43, 44). (Maakohtus prokurör täpsustas süüdistust, sest nimetatud protokollis esinesid arvutusvead kala ja võrkude arvus ja kogupikkuses, vt süüdistuse tekst).
24. Läbivaadatud kala anti hävitamiseks üle AS-le Uikala Prügila. Hävitamise maksumus 21.28 eurot (TõTo, lk 45-49).
25. Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti kohaselt tekitati 159 koha, 15 haugi, 21 latika, 7 ahvena ja 15 lutsu püügiga kahju 9616 eurot (TõTo, lk 50).
26. Objekti kontrollimise protokolli nr 1067732 kohaselt viidi kontroll läbi 25.11.2016 kell 11.35-14.40 asukohal Uusküla, Kuru, Kauksi, Rannapungerja, Lagedi. Piirkonnas kalapüügile viitavaid jälgi kaldas näha ei olnud, ka ei olnud näha kaldas paate, millega oleks käidud kalapüüki teostamas. Protokoll koostas T.R. , osales G.K. ue. (TõTo, lk 65).
27. Tunnistaja G.K. ue eeluurimisel antud ütluste protokolli lisa kohaselt on 29.11.2016 Rannapungerja kaldal tehtud fotod, millelt on näha keskkonnainspektsiooni kummipaat koos valgete plastkiudkottidega, veel olevad ja kaldale toodud kotid. Samuti on pildistatud paati GMA 056 ja paadis olevaid esemeid, kus on muuhulgas roheline nöör (TõTo, lk 51-58).
28. PVK väljatrüki kohaselt ajavahemikul 23.11.2016 kuni 29.11.2016 piiriveekogule mineku kohal Alajõel, Lohusuu külas on registreeritud L. Meimre ja R. Punder 23.11.2016 algusega 13.49 lõpp 16.16 paadiga GMA056, ning 29.11.2016 algusega 11.25 kuni 18.
29. Paat GMA
30. Radari väljatrüki kohaselt on näha üks paat ja selle liikumisteekond 23.
31. kell 15.57 ja 29.11 kell 17.32, 17.42 (TõTo, lk 61-64).
32. Väikelaev XXX kuulub V.L. le (TõTo, lk 66-67).
33. Käesoleva lahendi p-des 65-71 toodud tõendite lubatavuses kahtlusi ei ole ning neid ei tuvastanud ka maakohus.
34. Maakohtu arvates objekti kontrollimise protokoll nr 1067732 ei sisalda tõenduslikust aspektist olulist infot. Asjaolu, et 25.11.2016 ajavahemikul kell 11.35 kuni 14.40 ei olnud näha kalapüügile viitavaid jälgi, ei tõenda seda, et 29.11.2016 teostasid L. Meimre ja R. Punder ebaseaduslikku kalapüüki.
35. Apellant maakohtu hinnangut eeltoodud protokollile ei jaga. Apellandi arvates on nimetatud tõend kogumis oluline, sest sellest nähtuvalt olid 25.11.2016 ilmastikuolud keerulised, esines rüsijääd ja puudusid kalapüügile viitavad jäljed.
36. Ka ringkonnakohus maakohtuga nõus ei ole. Maakohtu seisukohast jääb mulje, nagu sooviks kohus näha vaidlusalusest protokollist otsest viidet L. Meimre ja R. Punderi ebaseaduslikule kalapüügile 29.11.
37. Prokuratuur pole antud tõendiga sellist järeldust teha ka soovinud. Objekti kontrollimise protokollist nr 1067732 nähtub, et 25.11.2016 teostati plaanilist kontrolli seoses siiapüügi keelu ajaga Peipsi järvel. Kontrolli teostati kaldalt, sõites läbi arvatavad paadi randumiskohad. Kontrollitavas piirkonnas kalapüügile viitavaid jälgi 17 kaldal näha ei olnud ja kaldal ei olnud näha ka paate, millega oleks püüki teostamas käidud. Rannapungerja jõest kuni Lohusuuni oli Peipsi järve kaldaäärne osa ca 100 m laiuselt jäärüsi täis (TõTo, lk 65). Seega nähtub nimetatud tõendist, et kontrollitud ajal, mis langes sisuliselt 23.
38. ja 29.11.2016 vahele, mil süüdistatavad käisid Peipsil, oli üldised olud rasked ning kalapüüki sisuliselt ei tehtud.
39. Kokkuvõttes leidis eelkajastatud tõenditega tuvastamist, et L. Meimre ja R. Punder käisid Peipsi järvel 23.11.2016 ajavahemikul 13.49 kuni 16.16 paadiga GMA056 ja 29.11.2016 ajavahemikul 11.25 kuni 18.
40. 29.11.2016 oli Peipsi järvel registreeritud ja radariga nähtav üks paat. Ühtegi teist paati pole sel perioodil Peipsile minekuks ei registreeritud ega ka radarivaatlusel tuvastatud. 25.11.2016 ei tuvastanud inspektorid tavakontrolli käigus sel ajal Uusküla, Kuru, Kauksi, Rannapungerja ja Lagedi piirkonnas kalapüügile viitavaid jälgi, kontrollitud piirkond oli alates Rannapungerja jõest kuni Lohusuuni täis jäärüsi. 29.11.2016 oli õhutemperatuur miinuskraadides, ca 5 kraadi. Samuti leidis suuliste ja kirjalike tõenditega kogumis tuvastamist, et 29.11.2016 randus L. Meimre ja R. Punderi paat Rannapungerjal ning paadis olid õnged, paar tühja kasti ja ca 10 ahvenat. Keskkonnainspektorid kontrollisid radarivaatlejalt saadud L. Meimre ja R. Punderi paadi peatumise koorinaate, ca 500 m kaugusel kaldast ning inspektorid leidsid veel hulpiva rohelise Sprite plastpudeli järgi (kasutatud poina) 20 omavahel kinniseotud ning vette uputatud valget plastkiudkotti. Kottide vaatlusel 30.11.2016 tuvastati süüdistuses märgitud koguses ja liikides kala, mis oli inspektorite hinnangul värske. Osades kottides olid nakkevõrgud, 34 tk.
41. Maakohus leidis, et L. Meimre ja R. Punderi ütlused on loogilised ja usutavad. Kohus võttiski õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel aluseks nende ütlused. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt maakohtule, et maakohus on jätnud eelmises punktis toodud asjaoludest tehtavad järeldused põhjendamatult kõrvale. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kaudsete tõendite kogum on sellise kvaliteediga, mis võimaldab teha vaid ühe järelduse – just nimelt L. Meimre ja R. Punder on need isikud, kes tegid 29.11.2016 ebaseaduslikku kalapüüki. Erinevalt maakohtust, ei veena ringkonnakohut süüdistatavate ütlused maakohtuga samale seisukohale asuma.
42. Ringkonnakohtu arvates saab tõenditest järeldada, et 29.11.2016 ei käinud ühtegi teist paati, peale L. Meimre ja R. Punderi oma, Peipsi järvel. Nagu ütles tunnistaja T.L. , oli järv tühi. Järvel käimist ei eita süüdistatavad ise ning järveleminek oli ka registreeritud kordonis. Teatavasti tuli järvele minek registreerida, kui sooviti minna kaldast kaugemale kui 1 km. Põhjus, miks nimelt L. Meimre ja R. Punderi paati jälgis Mustvee piirivalvekordoni radarivaatleja, oli asjaolu, et paadi liikumisteekond võimaldas järeldada, et tegeletakse ebaseadusliku võrgupüügiga (võetakse võrke välja). Ringkonnakohtul ei tekkinud kogenud radarivaatleja, tunnistaja T.L. i selgitustes vähimaidki kahtlusi. T.L. edastas info võimaliku ebaseadusliku kalapüügi kohta KKI inspektoritele. G.K. ue sõnul äratas kahtlusi seegi, et L. Meimre ja R. Punder käisid järvel mõni päev enne 29.11.
43. G.K. ue nägi binokliga vaadates järvel olevat paati ja hiljem suheldi juba sadamas, kui isikud randusid. Enne randumist peatus paat kaldast ca 500 m kaugusel. Nimetatud asjaolu on tõendatud radarivaatleja andmetega, samuti KKI inspektorite ütlustega.
44. Maakohtus selgitasid L. Meimre ja R. Punder, et nad käisid järvel õngepüüki tegemas. Selle tõestuseks oli neil paadis ette näidata õnged ja ca kümmekond kala. Maakohus uskus süüdistatavate selgitusi. Vastupidiselt maakohtule aga on ringkonnakohtu hinnangul nende ütlused tõendikogumi alusel tehtavate järeldustega kummutatavad. Süüdistatavad selgitasid maakohtu arvates veenvalt paadi aeglast liikumist (aeglaselt liiguti trollimise tõttu – s.o kala püüdmine lantide ja spinningu järelevedamisega), mistõttu paadi liikumise viis ei näita L. 18 Meimre ja R. Punderi süüd. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi paadi liikumisviis tõepoolest ei veena ringkonnakohut selles, et L. Meimre ja R. Punder tegid ebaseaduslikku võrgupüüki. Kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Nagu eelnevalt sai märgitud, äratas paadi liikumisviis radarivaatleja tähelepanu ning võttes arvesse, et mõni päev varem, s.o 23.11 käisid samad isikud sama paadiga samuti järvel, siis tekkis põhjendatud kahtlus võtta nimetatud paat jälgimise alla.
45. Mis puudutab asjaolu, et jälgitav paat peatus enne randumist ca 500 m kaugusel, siis selle kohta on süüdistatavad andnud erinevaid ütlusi. L. Meimre (püüdis kala) sõnul tema arvates nad ei peatunud radari märgitud kohas, vaid sõitsid sellest lähedalt mööda. R. Punderi (juhtis paati) ütluste kohaselt nad trollisid, sõitsid ringi, vahepeal peatusid. Vahepeal oli tehniline rike ja paat seisis. Maakohus tõdes, et erinevused süüdistatavate ütlustes võivad olla tingitud asjaolust, et sündmusest on möödunud palju aega ning süüdistatavad käivad pidevalt järvel, mistõttu võivad mingid asjaolud ajas ununeda. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on igati loogiline, et mida pikem aeg möödub sündmusest, võivad mingid asjaolud isikute mälus tuhmuda. Samas tuleb rõhutada, et antud juhul on olemas kogum kaudseid tõendeid, mille alusel on võimalik ühed või teised asjaolud lugeda tuvastatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on asjaolu, et süüdistatavate paat peatus ca 500 m enne randumist tõendatud - selle kohta on veenvateks tõenditeks tunnistajate ütlused, süüdistatava R. Punderi ütlused, samuti radari väljatrükk. Tegelikult on selle asjaolu ka maakohus oma lahendis tuvastatuks lugenud, kuid leidnud, et see ei kinnita süüdistatavate süüd (kohtuotsuse lk 19).
46. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et samadel koordinaatidel, kus peatus L. Meimre ja R. Punderi paat, leidsid nad hiljem uputatud kalakotid. Maakohtu arvates ei saa kindlalt väita, et tegemist on ühe ja sama kohaga, sest kohtule ei esitatud radari tehnilisi andmeid – millise täpsusega tuvastab radar objekti asukoha, milline on veapiir. Kogutud tõenditest järeldub, et paadi peatumise ja kala leidmise koht võib olla sama, kuid ei saa välistada, et kohad asusid teineteisest teataval kaugusel (kohtuotsuse lk 19).
47. Apellant möönis, et loomulikult võib esineda teatud eksimine, eriti kui kasutada GPS-i. Samas jättis kohus tähelepanuta KKI inspektorite ütlused. Nimelt selgitasid järvel käinud inspektorid, et kui nad läksid GPS-iga radarivaatlejalt saadud koordinaatidele, leidsid nad vees hõljuva Sprite pudeli, mida kasutati poina. Sellest kohast avastati kotid kala ja võrkudega.
48. Ringkonnakohus nõustub apellandiga. Maakohus on jätnud tõepoolest täieliku tähelepanuta järvel käinud isikute ütlused. Isegi kui möönda, et mingi eksimus radarinäidus võib esineda, ei tee see asjaolu olematuks tõsiasja, et radarivaatlejalt saadud koortinaatide kontrollimisel leiti vette uputatud kotid kala ja nakkevõrkudega.
49. Maakohus märkis, et tunnistajate ütlustest, asitõendi vaatlusprotokollist ja sündmuskohal süüdistatavate kasutuses olnud paadist tehtud fotodest tulenes, et paadis oli roheline nöör ning kotid, mis olid vette uputatud, olid samuti seotud rohelise nööriga. Maakohus märkis, et nööri pole ära võetud ja seda pole vaadeldud. Samuti pole nööridele tehtud ekspertiisi. Kohtu arvates ei saa öelda, et fotodel paadis näha olev nöör on sama, millega olid kinni seotud uputatud kalakotid.
50. Toimikus olevatelt värvifotodelt on näha, et kala-ja võrgukotid on omavahel kokku seotud rohelist värvi nööriga ning paadist tehtud fotodelt on näha roheline nöörirull (TõTo, lk 16-43, 51-58). Ringkonnakohtu arvates puudub vähimgi põhjust teha menetlejale etteheidet leitud nööride kohta nt ekspertiisi tegemata jätmises. Käesoleval juhul on võimalik juba fotodelt nähtuva alusel järeldada, et uputatud kottide ühendusnöör on samasugune (paksus, materjal, värv), kui see, mis oli L. Meimre ja R. Punderi kasutusel olnud paadis. 19
51. Maakohus ei kahelnud selles, et 29.11.2016 ei olnud Peipsi järvel teisi registreeritud paate. Samuti näitavad tõendid, et L. Meimre ja R. Punderi paadi liikumispiirkonna ümbruses polnud ka registreerimata paate. Maakohus luges tuvastatuks sellegi, et pärast seda, kui tunnistajad G.K. ue ja T.R. hakkasid süüdistatavate paati jälgima binokliga, ei liikunud kalade leidmise kohas ja selle lähedal teisi paate, nt registreerimata paate. Samas ei ole maakohtu arvates ümber lükatud asjaolu, et enne 29.11.2016 võisid liikuda Peipsi järvel (ka kalade leidmise kohas) registreerimata paadid. Alla 1 km kaldast järvele minevaid aluseid ei pea registreerima ning radarivaatleja ei jälgi pidevalt, ehk 24/7 Peipsi järve.
52. Ringkonnakohtus maakohtu eeltoodud kahtlusi ei jaga. Asjas on tuvastatud, et 2016 novembri lõpus olid ilmaolud järvele minekuks kehvad. 25.11.2016 kontrollisid inspektorid kaldapiirkonda ning ei tuvastanud kalapüügile viitavaid jälgi. Tunnistajate ütluste kohaselt järvel aktiivset liikumist polnud. Tuvastatud on, et just L. Meimre ja R. Punder on need, kes kahel korral, 23.
53. ja süüdistuses osutatud kuupäeval, 29.11.2016 käisid järvel. Ühtegi tõendit, millest võiks tuletada kahtluse, et enne 29.11.2016 veel mõni alus, s.h registreerimata, käis järvel, ei ole. Seega on maakohtu järeldus veel mingist tuvastamata alusest, mis võis järvel viibida enne 29.11.2016, puhas oletus ning süüdistatavaid mitteõigustav. Võttes arvesse seda, et 29.11.2016 olid L. Meimre ja R. Punder järvel kaldast u 5 km kaugusel ning umbes samas piirkonnas olid nad ka 23.11.2016 (radari väljatrükid, TõTo, lk 61-64), siis ongi põhjendatud alus järeldada, et selles piirkonnas olid vette pandud nakkevõrgud, mis hiljem leiti uputatud kottidest.
54. Maakohus suhtus kriitiliselt tunnistaja T.L. i ütlustesse osas, milles ta rääkis sellest, et talle teada olevalt on 29.11.2016 avastatud paat käinud järvel mõned päevad varem. Kohus põhjendas kriitikat asjaoluga, et tunnistaja sai sellest teada teise isiku vahendusel (teine vahetus, kes töötas enne 29.11.2016), ning et ütlused eeltoodus on vastuolus PVK andmetega L. Meimre ja R. Punder käisid järvel 23.11.206, s.o 6 päeva varem, mitte „mõni päev“ varem.
55. Ringkonnakohus hindab maakohtu eeltoodud kriitika otsituks. Tunnistaja T.L. rääkis tõepoolest vaid temani jõudnud suulisest infost, et sama paat käis järvel mõni päev varem. Nimetatud asjaolu T.L. i ütlustes ei pea ringkonnakohus vajalikuks eraldivõetuna kritiseerida ning seda ei ole ka põhjust tähtsustada. Asjas on PVK andmete alusel tõsikindlalt tuvastatud, et L. Meimre ja R. Punder käisid järvel 23.11.2016 ja 29.11.2016 (TõTo, lk 60). Tunnistaja ütlused tervikuna on usaldusväärsed.
56. Maakohus nõustus kaitsja A. Küünemäe arvamusega selles, et ebareaalne ja elulisest mitteusutav on see, et süüdistatavad oleksid 29.11.2016 6 tunni jooksul jõudnud panna vette 2341 m pikkused võrgud, kuhu sattus 159 kala, võtta võrgud veest välja, panna kalad kottidesse, viia need Rannapungerjale ja uputa kotid vette 500 m kaugusele kaldast.
57. Ka ringkonnakohus ei pea usutavaks, et L. Meimre ja R. Punder jõudsid kõiki tegusid (panna vette võrgud, kuhu jõudis sisse ujuda üle 200 kala, võtta kalaga võrgud välja, pana kalad ja võrgud kottidesse, vedada need Rannapungerjale ja uputada 500 m kaldast) teha just nimelt 29.11.
59. Maakohus ei pidanud usutavaks sedagi, et süüdistatavad panid võrgud vette eelmisel järvel käimise korras, s.o 23.11.
60. Kohtu arvates on see versioon tõenditega ümber lükatud. Tunnistajate ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 30.11.2016 vaadeldud kala olid värske. Kohus osutas tunnistajate G.K. ue ja T.R. e ütlustele, kelle hinnangul võis kala sel ajal värskena säilida 1-2 päeva või 3-4 päeva. Seega ei saavat kala värskena säilida 7ndal päeval peale püüki. 20
61. Apellant maakohtu eeltoodud arvamusega ei nõustu. Maakohus jättis arvestamata, et neil päevil novembris 2016 oli väljas püsivalt miinuskraadid ning raskete ilmaolude tõttu kalurid tavapärastest kohtadest ei käinud järvel. Lisaks on maakohus refereerinud tunnistaja I.K. e ütlusi, mille kohaselt tühjendati võrke tavapäraselt 1-2 korda nädalas.
62. Vaidlust ei ole asjaolus, et 30.11.2016 vaadeldud kala oli värske (asitõendi vaatlusprotokoll, TõTo, lk 4-43, vaatlusel osalenud inspektorite T.R. e ja G.K. ue ütlused). Tõepoolest on tunnistajad G.K. ue ja T.R. rääkinud, et kala säilib värskena 0-kraadises veel u 1-2 päeva või 3-4 päeva. Samas rääkis tunnistaja I.K. e, et võrke kontrollitakse 1-2 korda nädalas, ka harvem. Tunnistajate ütlustes ringkonnakohus ei kahte. Samas tuleb eeltoodud asjaolusid, millal võis kala värskuse kaotada, hinnata kogumis. Oluline on see, et vaadeldud kalad olid värsked. Loogiline on apellandi järeldus, et üle 2 km pikkusesse võrku ei uju kala korraga vaid teatava aja jooksul, mistõttu võib võrgus olla kala erineva värskusastmega. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kui süüdistatavad olid 29.11.2016 järvel võrke välja võtmas, siis on loogiline järeldada, et nad panid kottidesse just värskemad kalad. Märkimisväärseks saab pidada sedagi, et 31.11.2016 läbiviidud asitõendi vaatlus peatati kell 11.35 põhjusel, et plastikkottides olevad võrgud olid jäätunud. Nende vaatlust jätkati 01.12.2016 kell 12.
63. (TõTo, lk 7).
64. Maakohus tõi välja, et süüdistuses on kirjeldatud süüdistatavate tegevus peale kalapüüki – kus nad peatusid ja mida tegid. Samas pole täpsustatud, mida nad tegid kalapüügi ajal.
65. Apellant leiab, et kalade võrgust väljavõtmise, kottidesse paneku ja hilisema uputamisega on püük KarS § 361 mõttes lõpule viidud ja kahju keskkonnale tekitatud.
66. Ringkonnakohus nõustub siinkohal apellandiga, et tõendeid selle kohta, mida ja kuidas L. Meimre ja R. Punder täpselt järvel olles tegid, ei ole kalapüügi eripära arvestades alati võimalik. Nagu apellant märgib asjakohaselt, ainuüksi pikkade vahemaade tõttu ei saagi veekogul kalurite täpset tegevust fikseerida.
67. Eeltoodud tõenditest kokkuvõttes saab lugeda tuvastatuks järgmised asjaolud. 29.11.2016 käisid L. Meimre ja R. Punder Amur tüüpi paadiga Peipsi järvel. Järveleminek oli telefoni teel registreeritud PVK-s. Mustvee kordoni radarivaatlejal tekitas kahtlusi paadi liikumisviis, mistõttu informeeris ta KKI-i. KKI inspektorid suundusid Jõhvist Rannapungerjale saadud infot kontrollima. Radarivaatleja ning KKI inspektorid jälgisid paadi liikumisteekonda ning fikseerisid selle mõne minutilise peatumise kaldast ca 500 m kaugusel. L. Meimre ja R. Punderi paat randus Rannapungerjal ning KKI inspektorid tuvastasid isikuttõendava dokumendi alusel L. Meimre isiku. Samuti tehti fotod paadist ning selles olevatest objektidest. Paadis olid muuhulgas õnged ja kümmekond ahvenat. Radarivaatlejalt saadud koordinaatide kontrollimisel, kus oli paat enne randumist peatunud, leidsid KKI inspektorid 20 valget plastkiudkotti, mis olid omavahel rohelise nööriga ühendatud. Kottide uputamise koht oli märgistatud poina kasutatud Sprite plastpudeliga. Kottide vaatlusel 30.11.2016 tuvastati neis süüdistuses märgitud liigis ja koguses kalad ning nakkevõrgud.
68. Nimetatud asjaolud kogumis annavad ringkonnakohtule põhjendatud aluse järeldada, et süüdistatavad L. Meimre ja R. Punder käisid 29.11.2016 Peipsil välja võtmas nakkevõrke ning sinna kogunenud kala. Kuna nende järvele minek oli teada ning neid võidi kontrollida randumisel, oli süüdistatavatel järvele mineku tegeliku eesmärgi varjamiseks kaasa võetud õnged ja järvel püüti võimalikuks ettenäitamiseks kümmekond kala. Järvest väljavõetud võrgud tühjendati, kalad pandi kottidesse, samuti nakkevõrgud. Vältimaks n.ö vahelejäämist, uputati 21 kala-ja nakkevõrgukotid ca 500 m enne randumust. Koha tähistasid nad Sprite plastpudeliga, mis jäeti veele ulpima. 100.

§ 3

kohaselt on kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala hõivamine nende muuhulgas kinnipüüdmise teel. Seega on ringkonnakohtu arvates kalapüük ka kalaga võrkude välja võtmine. L. Meimret ja R. Punderit süüdistatakse selles, et 29.11.2016 teostasid nad ebaseaduslikku kalapüüki. Ringkonnakohus loeb kalapüügi teostamise süüdistatavate poolt tõendatuks. Kalapüügi ebaseaduslikkus tuleneb järgmistest asjaoludest. Maaeluministri käskkirjaga nr 171 peatati alates 12.11.2016 kuni 31.12.2016 kohapüük. Samuti peatati Peipsi järvel kalapüük muuhulgas nakkevõrguga kaldast kaugemal kui 1 km kuni 31.12.

1. Süüdistuse kohaselt teostasid L. Meimre ja R. Punder kalapüüki ilma vastava loata, keeluajal ning keelatud viisil. Ringkonnakohus loeb kõik kolm asjaolu tuvastatuks - nad püüdsid kala keelatud vahendiga ilma loata keeluajal. Süüdistatavad tegutsesid koos, s.t nad vastutavad kaastäideviijatena.
2. Selleks, et L. Meimre ja R. Punderi tegu kvalifitseerida kuriteona, s.o KarS § 361 järgi kalapüügi nõuete rikkumisena, on vaja tuvastada keskkonnale olulise kahju tekitamine. Süüdistuse kohaselt tekitati kalavarudele kahju

§ 73lg 1 p-de 1 ja 4 järgi.

See tähendab kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ja kalapüügi keeluajal.

§ 71

lg 1 p 1 kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks EÜ nõukogu määruse nr 1005/2008 artiklis 42 lõikes 1 punktis a ja nõukogu määruse nr 1005/2008 artiklis 3 lõikes 1 punktis d, e nimetatud rikkumisi.

§ 71

lg 1 p 3 järgi loetakse keelatud püügiviiside kasutamist kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. Kalavaru kahjustamise korral

§ 71

nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta

§ 73

lg 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr.

§ 73

lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 67 „Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ § 1 lg 1,2 ning § 2 lg 3 alusel on 159 koha ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju 159x10x5=7950 eurot; 15 lutsu ebaseadusliku püügiga kahju 15x7x5=525 eurot; 21 latika ebaseadusliku püügiga kahju 21x4,8x5= 504 eurot; 7 ahvena ebaseadusliku püügiga kahju 7x3,2x5=112 eurot ning 15 haugi ebaseadusliku püügiga kahju 15x7x5= 525 eurot. Kahju kogusumma on 9616 eurot.

1. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot. Eeltoodud õigusaktides sätestatust ning L. Meimre ja R. Punderi poolt ebaseaduslikult püütud kalade liiki ja arvu arvestades, ületab tekitatud kahju KarS §-s 121 lg-s 1 sätestatud olulise kahju määra.
2. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades on L. Meimre ja R. Punder toime pannud KarS § 361 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad kavatsetult. Võttes 29.11.2016 järvest välja nakkevõrkud, eelmaldades sealt kalad, pannes need kottidesse ning uputades kokkuseotud kalakotid kaldalähedale vette, tegutsesid L. Meimre ja R. Punder kavatsetult eesmärgiga omastada ebaseaduslikult kala. Süüdistatavad said tegutseda vaid oma tegevusi ette planeerides, varudes seejuures vastavad vahendid - paat, kotid, nöör. Kontrollijate eksitamiseks võeti kaasa õnged, et püüda ettenäitamiseks kala. Võrkudest välja võetud kalad uputati kottides vette, et vältida kohest vahelejäämist ning et hiljem neile sobival ajal järele tulla. Selline etteplaneeritus on hinnatav subjektiivsest küljest kavatsetusena. 22
3. KarS § 56 kohaselt on isikute karistamise aluseks süü. Samuti võetakse arvesse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning süüdlase isik. KarS § 361 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Apellant taotleb süüdistatavate karistamist 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui nad ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse liigi valikut põhjendas prokurör kohtukõnes. Süüdistatavaid ei saa karistada rahalise karistusega, sest esineb kaks raskendavat asjaolu – omakasu motiiv ja teo toimepanemine grupis. Prokurör pidas oluliseks sedagi, et selle asemel et süüd tunnistada, süüdistatavad valetasid kohtus, pisendades oma süüd.
4. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et L. Meimre ja R. Punderi süüd raskendavad kaks asjaolu –süüteo toimepanemine grupis KarS § 57 p 10, ning omakasu motiiv KarS § 57 p
5. Süüdistatavad tegutsesid ebaseaduslikku kalapüüki tehes koos, seega tegutsesid nad grupis. Süüdistatavad püüdsid üle 200 kala, mida ei saa pidada väikeseks koguseks, ammugi ei ole tegu nn pannile paneku kogusega. Seega, tuvastatud koguses kalapüügi eesmärk saab olla vaid püütud kala realiseerimine, mis omakorda tähendab kasu teenimist.
6. Kahele raskendavale asjaolule vaatamata leiab ringkonnakohus, et L. Meimret ja R. Punderilt saab karistada leebema karistusliigiga kui vangistus, s.o rahalise karistusega. L. Meimre ja R. Punder püüdsid ebaseaduslikult kala 29.11.
7. Käeolevaks ajaks on sellest möödas enam kui neli aastat. Süüdistatavaid pole ühegi õigusrikkumise eest karistatud. Neid asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus võimalikuks mõista L. Meimrele ja R. Punderile rahalise karistuse.
8. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäär on 10 eurot.
9. Toimiku andmetel ei ole L. Meimrele 2015 aastal tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid tehtud (TõTo, lk 69). Seega tuleb temale rahaline karistus mõista lähtudes rahalise karistuse miinimumpäevamäärast, mis on 10 eurot. R. Punderile tehti 2015 aastal tulumaksuga maksustavaid väljamakseid 1783,05 eurot (TõTo, lk 80). Võttes aluseks eelnimetatud summa, on R. Punderi keskmine päevasissetulek ca 5 eurot. Lähtudes KrMS § 44 lg-s 2 märgitust, et päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär (10 eurot), siis võtab ringkonnakohus R. Punderile rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamisel aluseks miimimumpäevamäära -10 eurot.
10. Kuna L. Meimre ja R. Punderi karistust raskendab kaks asjaolu – omakasu ning teo toimepanemise grupis, tuleb neile mõista rahaline karistus keskmisest (265 eurot) kõrgemas määras. Ringkonnakohus mõistab neile rahalise karistuse 300 päevamäära, s.o 3000 eurot.
11. Eesti Vabariik Keskkonninspektsiooni kaudu esitas tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 9616 eurot (kohtutoimik, lk 6-8). Nõude aluseks on asjaolu, et L. Meimre ja R. Punder teostasid 29.11.2016 ebaseaduslikku kalapüüki. Püüdsid 159 koha, 25 haugi, 21 latikat, 7 ahvenat ja 15 lutsu. Kostjad teostasid kalapüüki Maaeluministri käskkirjaga nr 171 kehtestatud keeluajal. Peipsi järvel oli peatatud alates 12.11.2016 kuni 31.12.2016 kaluri kalapüügiloa alusel toimuv kohapüük. Samuti oli 23 peatatud kalapüük nakke-või raamvõrguga kaldast kaugemal kui 1 km. Rikkudes eelnimetatud keeldu, teostasid L. Meimre ja R. Punder Peipsi järvel kalapüüki nakkevõrkudega. Seega ilma kalapüügiõiguseta kalapüüki, keeluajal ja keelatud viisil. Kostjate kahjustava ja keelatud tegevuseta poleks kahjulikku tagajärge, e keskkonnakahju tekkinud. Seega on olemas põhjuslik seos isikute tegevuse ja tagajärje vahel. Hageja palub hagi rahuldada ning L. Meimrelt ja R. Punderilt välja mõista solidaarselt tekitatud keskkonnakahju summas 9616 eurot.
12. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab tsiviilhagi osaliselt või täielikult või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning tunnistab L. Meimre ja R. Punderi KarS § 361 lg 1 järgi süüdi. Seega on apellatsioonikohtus leidnud tõendamist, et L. Meimre ja R. Punder panid toime kalapüüginõuete rikkumise, millega nad tekitasid olulise kahju looduskeskkonnale. Käesolevas lahendis analüüsitud tõenditega leidis kahtlusteta tuvastamist, et L. Meimre ja R. Punderi ebaseadusliku kalapüügiga tekkis keskkonnakahju. On ju KarS § 361 sätte eesmärk muuhulgas kalavarude kaitse. Asjas on tuvastatud, et L. Meimre ja R. Punder püüdsid 159 koha, 15 lutsu, 21 latikat, 7 ahvenat, 15 haugi. Kahjunõude suurus on 9616 eurot. Kalavarude kahjustamise korral

§ 71

nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta

§ 73

lg 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr.

§ 73

lg 3 alusel kehtestatud VV 19.06.2015 määruse nr 67 „Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ § 1 lg 1, 2 ja § 2 lg 3 kohaselt tekitati seega kahju kalaliigiti järgmiselt 159 (koha) x10x5=7950 eurot, 15 (lutsu) x7x5=525 eurot, 21 (latikat) x4,8x5=504 eurot, 7 (ahvenat) x3,2x5=112 eurot ja 15 (haugi) x7x5=525 eurot. Kogukahju 9616 eurot.

1. Kuna L. Meimre ja R. Punder tekitasid kahju koos, on nad solidaarvõlgnikud VÕS § 65 mõttes. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Vastavalt VÕS § 133 lg-le 1, kuulub hüvitamisele keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Ringkonnakohtu hinnangul on L. Meimre ja R. Punder ebaseadusliku kalapüügiga tekitanud ilmselgelt kalavarudele kahju. Kehtestakse ju kalapüügikeeld kalavarude kaitse eesmärgil. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi õiguse rikkumisega. Eeltoodut aluseks võttes mõistab ringkonnakohus L. Meimrelt ja R. Punderilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja keskkonnakahju summas 9616 eurot.
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suuruseks 876 eurot ning see tuleb L. Meimrelt ja R. Punderilt välja mõista. Kalade hävitamise kulu oli 21,28 eurot, mis on KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel samuti menetluskulu. Süüdistatavatel tuleb sellest summast kummalgi kanda pool, s.o 10.64 eurot. 24 Riigi õigusabi korras osales maakohtus R. Punderi kaitsjana vandeadvokaat K. Kooga, kelle tasu on 390 eurot. See summa tuleb R. Punderil Eesti Vabariigile hüvitada, sest ta mõistetakse süüdi. L. Meimre valitud kaitsja A. Valgu tasu maakohtus oli 3096 eurot. See kulu jääb süüdistatava enda kanda. R. Punderi valitud kaitsja A. Küünemäe taotles maakohtus tasu 3286.50 eurot. Maakohus korrigeeris seda summat, sest 04.11.2020 kohtuistung kestis ligi 14 minutit. Maakohus hindas seega põhjendatuks kaitsjatasu summas 3150 eurot. Ringkonnakohus jätab tuvastatud kaitsjatasu suuruse samaks. Kuna maakohtu õigeksmõistev otsus tühistatakse, sealhulgas valitud kaitsjate tasude Eesti Vabariigilt väljamõistmise osas, jääb R. Punderi valitud kaitsja A. Küünemäe tasu 3150 eurot R. Punderi enda kanda.
3. Süüdistatavate kaitsjad esitasid vastused apellatsioonile. ringkonnakohtult apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist. Kaitsjad taotlevad 114.1 R. Punderi kaitsja A. Küünemäe esitas advokaadibüroo kulude nimekirja ja arve nr
4. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 1 tund, apellatsiooniga tutvumiseks ja L. Meimrega nõupidamiseks 3,5 h ning vastuse koostamiseks ja selle kooskõlastamiseks süüdistatavaga 3,5 h. Ajakulu kokku on 8 tundi. Töötunni maksumuseks on 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kokku moodustab väljamõistetav summa 1152 eurot. Süüdistatav on võtnud Advokaadibüroo ees kohustuse õigusabikulude hüvitamiseks. Apellatsioonimenetluses kantud kulud palutakse kanda advokaadibüroo arveldusarvele. 114.2 L. Meimre kaitsja A. Valk esitas menetluskulude nimekirja ning maksekohustust kinnitava dokumendi (arve nr 21178), mille kohaselt kulutas ta kohtuotsusega tutvumisele ja analüüsile 2,5 h, konsulteeris klienti ja pidas nõu 1,5 h, tutvus apellatsiooniga 1 h ja koostas apellatsioonivastust 3 h. Kokku kulutas kaitsja apellatsioonimenetluses L. Meimre kaitsmisele 8 töötundi. Ühe töötunni maksumus on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega palutakse lisaks maakohtu otsusega väljamõistetud 3096 eurole, mõista Eesti Vabariigilt L. Meimre kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 1152 eurot. 114.3 Ringkonnakohus loeb kaitsjate poolt kantud kulud mõistlikuks ning kaitsjatasu põhjendatuks. Kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Seetõttu jäävad valitud kaitsjate menetluskulud ringkonnakohtu menetluses KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
5. Kriminaalasjas olevad asitõendid – nakkevõrgud, plastiknöör ja plastikpudel, mis asuvad Keskkonnainspektsiooni Ida-Viru büroo ruumides Pargi 15, Jõhvi, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
6. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p-st 3, 340 lg 4 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse L. Meimre ja R. Punderi õigeksmõistmises KarS § 361 lg 1 järgi, mõistab nad selles süüdi ning karistab rahalise karistusega, muudab menetluskulude otsustust ning rahuldab tsiviilhagi. (allkirjastatud digitaalselt) 25