← Eesti

3-21-613/9

Obsah (4)§ 165§ 152§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-613 Haldusasi AS GoBus kaebus Riigihangete vai

§ 165lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole bussidele maksimaalse vanusepiiri seadmine vastuolus riigihanke eesmärgiga ning hankelepingu esemega. Tõsi, bussidele 8-aastase vanusepiiri seadmise osas võib tõstatada küsimuse selle otstarbekusest ning väita hüpoteetiliselt, et kehtestatud tehnilistele nõuetele vastavad vanemad bussid on teenuse osutamiseks sobilikud, kuid sellised ühtmoodi kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ebameeldivad hanketingimused, nagu vaidluse all on, ei riku ühegi pakkuja, sealhulgas kaebaja, subjektiivseid õigusi.

  1. Vastustaja on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses põhjendanud bussidele 8-aastase vanusepiiri seadmist ning kohtu hinnangul ei ole need põhjendused meelevaldsed. Samasuguse vanusepiiri seadmist avaliku bussiliiniveo teenuse bussidele on kasutatud ka analoogsetes hangetes (vt nt riigihange 219196 või vaidlustusmenetluses hankija viidatud riigihanked 220853, 203234, 203132, 193780), kus samuti on teenuse osutamise tähtaeg määratud 8 aastaga ning hankelepingu pikendamine on võimalik täiendavalt 2 aastaks.
  2. Võrreldes vaidlustusmenetlusega esitas kaebaja halduskohtus lepingu projekti punkti 10.7.1 osas täiendava väite, miks see on ebaproportsionaalne. Nimelt esitab kaebaja uue väitena, et lepingu projekti punkt 10.7.1 on ebaproportsionaalne, kuna see ei näe ette erakorraliselt hankelepingu pikendamise etteteatamise tähtaega. Selle väite osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tegemist on täiesti uue alusega, mistõttu tuleks see väide jätta tähelepanuta. Samas märgib kohus, et ÜTS § 21 lg 3 punkti 1 alusel on hankijal õigus nõuda avaliku liiniveo lepingu pikendamist kuni kaheks aastaks. ÜTS § 21 lg 3 punkt 1 sätestab, et kui pädeva asutuse tegevus on riigihangete seaduses sätestatud korras vaidlustatud ja avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist, või kui muul viisil avaldub otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on pädeval asutusel õigus majanduslikult soodsamat võimalust valides pikendada seni liini teenindanud vedajaga avaliku teenindamise lepingut samadel või uutel tingimustel kuni vedaja leidmiseni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Praegusel juhul on lepingu projekti punktiga 10.7.1 hankija ära otsustanud, kuidas ja millistel tingimustel hankelepingu pikendamine aset leiab ning see ei ole kuidagi vastuolus RHS §-ga 3 või ÜTS § 21 lg 3 punktiga
  3. Asjaolu, et lepingus ei ole märgitud etteteatamise tähtaega on seotud lepingu pikendamise aluste endaga. Nt ei pruugi hankijal olla teavet 3 kuud enne lepingu lõppemist, et esineb oht teenuse osutamise katkemiseks. Kuna ka hankelepingutele kohaldub võlaõigusseaduse §-s 6 sätestatud hea usu põhimõte, siis tuleb hankijal esimesel võimalusel teatada lepingu pikendamise vajaduse ilmnemisest. Seega ei ole lepingu projekti punkt 10.7.1 ka etteteatamistähtaja puudumise tõttu õigusvastane ja vastuolus RHS-iga ning ÜTS-iga. Lepingu projekti punkt 3.14
  4. Lepingu projekti punkt 3.14 võimaldab hankijal muuta ühepoolselt kuni 20% ulatuses liiniveomahtu. Ka selles osas nõustub kohus VAKO otsuse põhjendusega, et tegemist on õiguspärase ning hanke eesmärgiga kooskõlas oleva tingimusega, ning kohus ei pea vajalikuks VAKO otsuse põhjendusi siinkohal korrata (

§ 165lg 2).

Lepingu projekti punkti 3.14 näol on tegemist tingimusega, mis nõuab pakkujalt elanike liikumisvajaduste ja selle muutuste prognoosimist ning veomahtude edasise suurenemise või vähenemise võimalusega arvestamist juba oma pakkumuse maksumuse kujundamisel. Pakkuja peab tagama valmisoleku tuua 90-päevase etteteatamistähtaja järel vajaduse korral liinile täiendavaid busse, et teenindada kuni 20% võrra suuremat veomahtu, või vajadusel vähendama liine teenindavaid busse. Veomahu suurenemise korral maksab hankija vedajale toetust iga lisandunud liinikilomeetri eest ning muud võimalikud lisakulud tuleb vedajal võtta arvesse tema pakutava liinikilomeetri hinna kindlaksmääramisel. 10

(15)
  1. Sarnase tingimuse õiguspärasust on kohtupraktikas hinnatud ka varasemalt ning kohtud on leidnud, et tegemist on lubatava tingimusega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-587, punkt 14). Kaebaja ei ole toonud välja selliseid erilisi asjaolusid, mida arvesse võttes tuleks kohtul jõuda senises kohtupraktikas väljendatud seisukohast erinevale seisukohale. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et tegemist oleks ebaproportsionaalse tingimusega. Lepingu projekti punkt 9.4.11
  2. Lepingu projekti punkt 9.4.11 kehtestab, et oluliseks lepingu rikkumiseks on asjaolu, et vedaja on märkinud oma pakkumuses, et kasutab bussidena kas täielikult või osaliselt metaangaasil sõitvaid busse, kuid hankelepingu teenindamiseks ei kasuta samas proportsioonis metaangaasil sõitvaid busse. Kohtu hinnangul on nimetatud punkt osaliselt vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
  3. Otsuse, millist hankelepingu rikkumist pidada oluliseks, teeb hankija ning pakkumuse esitamisest huvitatud isik ei saa nõuda, et hankija käsitaks olulist lepingurikkumist hoopis väheolulise lepingurikkumisena. Kui aga „olulise lepingurikkumise“ määratlus on seotud lepingus negatiivse tagajärjega vedaja õigustele (sanktsioonid või lepingu ülesütlemine), peavad need RHS § 3 üldpõhimõtetele vastamiseks olema kogumis piisavalt tõsised, et õigustada vedaja õiguste sedavõrd ulatuslikku riivet. Praegusel juhul näeb lepingu projekt ette olulise lepingurikkumise korral leppetrahvi või lepingu erakorralise ülesütlemise.
  4. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et samaaegselt gaasibusside ja fossiilsetel kütustel busside kasutamine ei anna pakkujale hankes osalemisel eelist. Eelise saab üksnes see pakkuja, kes soovib hankelepingut täita koguulatuses üksnes gaasibussidega. Nimelt näevad hankija kehtestatud hindamiskriteeriumite punkt 14.1.2 ette, et kui kõik pakkumuses märgitud bussid töötavad metaangaasil (CNG, LNG), omistatakse pakkumusele 15 hindepunkti; kõikide teiste lahenduste puhul saab pakkumus 0 punkti.
  5. Hankija on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses märkinud korduvalt, et hanketingimused ei näe pakkujale ette kohustust alustada teenuse osutamist uute bussidega ning hankijal on võimalik hankelepingu täitmise ajal tegeleda oma bussipargi uuendamisega. Kuigi kohus nõustub vastustajaga, et metaangaasil sõitvate busside ning fossiilsel kütusel sõitvate busside kütusekulu ning muud kulukomponendid on erinevad ning hankijal peab olema võimalik hinnata pakkumuse maksumust, kuid kohtu hinnangul jätab hankija tähelepanuta asjaolu, et 8–10-aastase hankelepingu hinnastamine ning selle hinnastamise kontroll sisaldab suures ulatuses ka määramatust, kuivõrd pakkumuse esitamise hetkel ei ole võimalik kõike ette näha. Ehkki kohus nõustub hankijaga, et pakkumuse hinnastamine ja hanke tulemused sõltuvad vahetult sellest, milliste busside kasutamist pakkuja oma pakkumuses lubab, mistõttu on oluline, et pakkuja ka reaalselt asuks hankelepingut täitma pakkumuses märgitud bussidega, kuid kohtu hinnangul piirab lepingu projekti punkt 9.4.11 põhjendamatult vedaja õigust otsustada oma sõidukipargi üle hankelepingu täitmise ajal ning seab vedajale põhjendamatu kohustuse vältida iga hinna eest keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutusele võttu hankelepingu täitmisel. Samuti välistab lepingu tingimus ka selle, et pakkuja alustab küll seni kasutuses olnud fossiilset kütust tarbivate bussidega, kuid kavandab hanke lepingu täitmise keskel busside väljavahetamise teist liigi busside vastu ja see kajastuks ka sellisel juhul pakkumuse hinnas. Seega piirab nimetatud lepingu punkt muu hulgas ka pakkuja valikuvabadust hankelepingu täitmiseks parima valiku kavandamisel ning keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõttu, mis on samuti üheks riigihanke läbiviimise eesmärgiks (RHS § 2 lg 2). Seega piirab nimetatud lepingu punkt muu hulgas ka pakkuja valikuvabadust hankelepingu täitmiseks parima valiku kavandamisel. 11
(15)
  1. Kohtu hinnangul ei saa lepingu projekti punkti 9.4.11 pidada õigusvastaseks osas, mis keelab vedajal asendada gaasibussid teist liiki bussidega, kui pakkuja soovis kogu hankelepingu täita gaasibussidega ning ta sai sellega seoses teiste pakkujatega võrreldes eelise. Osas, milles aga pakkuja konkurentsieelist riigihankel osaledes ei saa, on piirang ebaproportsionaalne ning piirab põhjendamatult pakkuja ettevõtlusvabadust korraldada oma majandustegevust. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et punkt 9.4.11 on osaliselt vastuolus RHS § 3 punktidega 1 ja
  2. Lepingu projekti punkt 5.2.2
  3. Kohus nõustub VAKO-ga, et lepingu projekti punkt 5.2.2 ei piira põhjendamatult pakkujate õigusi ning tegemist ei ole ebaproportsionaalse tingimusega. Kooskõlas

§ 165lg-ga 2 ei korda kohus siinkohal VAKO otsuse põhjendusi.

Pangagarantii ning kindlustusandja garantii ei ole samasisulised ning kohus nõustub hankijaga, et pangagarantii on usaldusväärsem tagatis. Kaebaja ei ole kohtumenetluses lükanud ümber hankija väidet, et krediidiasutuste seadus paneb krediidiasutusele võrreldes kindlustusandjatega täiendavad kohustused, mis muudavad pangagarantii usaldusväärsemaks. Lisaks märgib kohus, et kui pangagarantii korral annab pank garantii saajale lubaduse maksta garantii summa ulatuses hüvitist, kui garantii saaja seda pangalt nõuab ning selle garantii eesmärk on pakkuda garantii saajale kindlustunnet ja kiiret rahalist hüvitist juhuks, kui lepingupartner jätab oma kohustuse täitmata, siis kindlustusandja garantii korral on selle väljamakse tingimuseks põhjendatud nõude esitamine ning kindlustusandjal on üldjuhul õigus nõuda ka soodustatud isikult täiendavate tõendite esitamist. Kohtu hinnangul ei piira hankes üksnes pangagarantii nõue konkurentsi riigihankel ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pangagarantii nõue välistaks tal hankes osalemise või muudaks selle ebamõistlikult keeruliseks. Kui pangagarantii osutub kindlustusandja garantiist kulukamaks, siis sisaldub selline kulu pakkumuse hinna sees, mitte ei takista kaebajal hankes osalemist. Seejuures märgib kohus, et kõik pakkujad on võrdses seisus ning mitte üksnes kaebaja pakkumus ei muutu selle võrra kallimaks. Veootsa arvestuse punkt 8.4 23. Kooskõlas kehtiva õigusega on ka veootsa arvestuse punkt 8.4 ning kohus nõustub vastavas osas VAKO otsuse punkti 18 põhjendustega (

§ 165lg 2).

Veootsa arvestuse punkt 8.4 kehtestab, et kui ärajäänud veootste arv ületab 0,1% kvartali plaanilisest veootste arvust, rakendatakse lisatrahvi 100 eurot iga 0,1% ületava veootsa eest ja toetussummat ei suurendata isegi, kui baastaseme ja summaarse ajakaotuse vahe on positiivne. Nimetatud punkti ei saa analüüsida eraldiseisvalt, vaid seda tuleb vaadata koos teiste veootsa arvestuse punkti 8 „Toetussumma vähendamise arvutamine“ punktidega ning tasu arvestamise metoodikaga. 24. Vaidlust ei saa olla, et hankija peab tagama avaliku teenuse kvaliteedi. Tulenevalt avaliku liiniveo eesmärgist, milleks on elanikkonnale kindla ning mugava ühistransporditeenuse osutamine, on ärajäänud veootsade näol tegemist oluliste lepingurikkumistega vedaja poolt. Seejuures ei ole kaebaja vaielnud vastu hankija väitele, et konkreetse riigihanke korral tähendab 0,1%, et tegemist on mitmekümne ärajäänud veootsaga, mis arvestades piirkonna sõiduplaani tihedust (2–5 korda päevas) omab reisija jaoks palju olulisemat tähendust, kui liinil, kus sõidud toimuvad iga 5–15 minuti järel. Kuna täiendav toetussumma on boonus teenuse hea kvaliteedi eest, siis on mõistetav ning hanke eesmärgiga kooskõlas ka sanktsioonid, mille kohaselt kui ärajäänud veootste osakaal ületab 0,1%, et sellisel juhul vedajale boonustasu ei maksta ning vedajal tuleb täiendavalt maksta trahvi 100 eurot ärajäänud veootsa eest. 12

(15)VAKO menetluskulud
  1. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustuskomisjon oleks pidanud kaebaja kasuks välja mõistma ka lepingu projekti 10.6 vaidlustamisega kaasnenud menetluskulud. VAKO ei rahuldanud vaidlustust lepingu projekti punkti 10.6 osas ning see nähtub selgelt nii VAKO otsuse resolutsioonist kui ka vaidlustuse põhjendava osa punktist 14 ning menetluskulude jaotusest. Asjaolu, et VAKO möönab, et hankija vaidlustusmenetluses antud selgituse valguses tuleks punkti sõnastust muuta, ei tähenda, et VAKO oleks vaidlustuse rahuldanud. Kaebaja lepingu projekti punkti 10.6 osas VAKO otsust ei vaidlustanud ja kohtusse ei pöördunud. Seega on selles osas VAKO otsus jõustunud ning VAKO otsuse muutmiseks menetluskulude osas lepingu projekti punktiga 10.6 ei ole alust.
  2. Mis puudutab aga lisanõuded bussidele punkti 4.10 menetluskulude väljamõistmist, siis ka selles osas on VAKO jätnud õiguspäraselt menetluskulud kaebaja kasuks välja mõistmata ning selles osas menetluskulu väljamõistmine ei ole põhjendatud ka RVastS § 7 lg 1 alusel.
  3. RHS § 197 lg 1 punkt 8 sätestab, et vaidlustusmenetluse lõpeb vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 punkt 5 sätestab, et vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on /…/ õigusrikkumise kõrvaldanud. Vaidlustusmenetluse kulude jaotamine on sätestatud RHS §-s 198 ning see ei sätesta menetluskulude jagamist olukorras, kus vaidlustusmenetluse lõpeb vaidlustuse osalise läbivaatamata jätmise tõttu. Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjast ei nähtu ühtegi põhjendust, miks otsustas seadusandja jätta vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud vastustaja kanda ka RHS § 197 lg 1 punkti 8 olukorras. Küll aga ei saa sellest järeldada, et tegemist ei olnud seadusandja teadliku valikuga, et nt vältida olukorda, kus selle asemel, et juhtida hankija tähelepanu ilmselgele eksimusele (nt kirjaviga või tehniline viga) hanke alusdokumentides valib pakkuja kuluka vaidlustusmenetluse tee. Eelnõude infosüsteemis on kättesaadav „Riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“1, mille eesmärgiks on muu hulgas ka RHS § 198 täiendamine lg-ga 41 ja mis reguleeriks menetluskulude hüvitamist olukorras, kus vaidlustusmenetlus lõppeb 197 lõike 1 punkti 8 alusel.
  4. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
  5. Kaebaja kahju hüvitamise nõude lahendamisel peab kohus põhjendatuks lähtuda halduskohtu 25.06.2019 otsusest nr 3-19-266, kus kohus leidis, et RHS 197 lg 3 punkti 5 osas on tegemist

§ 152lg 1 punktile 4 sätestatud analoogse olukorraga.

Nimetatud sätte kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 1521 Kättesaadav (04.05.2021): https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/37835090-f3fe-4048-aa170114cfca8f0f 13

(15)lg 1 p 4 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu 05.11.2013 määrus asjas nr 3-3-1-50-13 punkt 12).
  1. Vaidlust ei ole, et kaebaja vaidlustas vaidlustusmenetluses lisanõuded bussidele punkti 4.10, mille hankija vaidlustuse saamise järgselt vaidlustusmenetluses parandas ja misjärel VAKO vaidlustuse lisanõuded bussidele punkti 4.10 osas läbivaatamata jättis. Vastuses vaidlustusele selgitas hankija, et vaidlustatud punktis on tekkinud ilmne kirjaviga, kuna hankija sooviks oli sätestada nõudeks 0,1 luksi, mitte 0,001 luksi. Et tegemist võib olla kirjaveaga nähtub ka tegelikult vaidlustusest, kus kaebaja märgib, et vaidlustajale teadaolevalt ei toodeta kaameraid, mille valgustundlikkus on väiksem kui 0,009 luksi. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et hankija tegevust tuleks pidada RVastS § 7 lg 1 tähenduses avaliku võimu kanda õigusvastaseks tegevuseks. Kohtu hinnangul oleks kaebajal olnud võimalus esitada sedavõrd ilmselge eksimuse korral hankijale täpsustav küsimus ning juhtida võimalikule ebatäpsusele ja kirjaveale tähelepanu.
  2. Kuna VAKO otsust tuleb muuta lepingu projekti punkti 9.4.11 osas, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud VAKO otsust osas, mis puudutab menetluskulude hüvitamisel proportsiooni määramist. Nimelt võttis VAKO menetluskulude arvutamisel aluseks mitte vaidlustuses märgitud 24 riigihanke alusdokumendi punkti, vaid numbri 23 ning jättis menetluskulude arvestamisest välja osa, milles vaidlustus jäeti läbi vaatamata. Kohus võtab VAKO menetluskulude arvestamisel aluseks VAKO proportsioonide arvestuse, kuna menetlusosalised ei ole seda vaidlustanud. Seega tuleb hankijalt kaebaja kasuks täiendavalt välja mõista riigilõivuna 55,65 eurot2 ning õigusabikulud summas 315,65 eurot
  3. Kohtumenetluse menetluskulud
  4. Hankeasjade menetlemist reguleeriv

28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab

11. ptk-s sätestatud, korras.

§ 108

kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1) ning kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (lg 2).

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ning võrreldes VAKO menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud sisuliselt samaks. Kohtu hinnangul on VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2018 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).

  1. Nii kaebaja kui ka vastustaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist. 33.
  2. Kohus leiab, et hankija menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud. Haldusorgani kasuks on põhjendatud välise õigusabiteenuse kulusid välja mõista juhul, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (vt Riigikohtu 10.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-50-16, punkt 22). Kehtiv kohtupraktika on vastustaja menetluskulude väljamõistmisel vastuoluline (vrdl nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 3-20-1900 ja 3-18-946), kuid arvestades vastustaja põhitegevust, milleks on ühistranspordi korraldamine, siis ei välju praegune vaidlus vastustaja põhitegevuse raamides. Vastustaja peab avaliku võimu kandjana talle üle antud 2 3 1280÷23=55,65 eurot 7260÷23=315,65 eurot 14

(15)avalike ülesannete korraldamisel olema oma põhitegevuse raames võimeline osalema ühistranspordi korraldamisega seotud vaidlustes. Praegusel juhul on vaidlustatud riigihanke alusdokumente, mis on vastustaja koostatud ning mille osas peaks vastustaja suutma ise end kohtumenetluses esindada. Lisaks on praegusel juhul oluline ka asjaolu, et halduskohtumenetluses osalemine ja ühistranspordi korraldamisega seotud vaidlused ei ole vastustaja tegevuses sugugi haruldased. 33.
  1. Kaebaja vaidlustas halduskohtus 7 riigihanke alusdokumendi punkti ja lisaks menetluskulud kahel alusel. Sarnaselt VAKO-le leiab ka kohus, et kõik kaebuses vaidlustatud riigihanke alusdokumentide punktid ning menetluskulude jaotus on sisuliselt samavõrra keerukad, mistõttu tuleb kaebaja kasuks proportsionaalselt välja mõista riigilõivust 142,22 eurot
  2. Vaidlustusmenetluses olid kaebaja õigusabikulud 7260 eurot (sh käibemaks) ning VAKO luges ühe riigihanke alusdokumendi punkti vaidlustamise kuluks 315,65 eurot (sh käibemaks). Kohtumenetluses on kaebaja õigusabikulud aga 6282 (sh käibemaks) eurot, st 698 eurot5 ühe kaebuse aluseks oleva asjaolu kohta. Arvestades asjaolu, et kaebaja väited kohtumenetluses on samased vastutusmenetluses esitatud väidetega, siis on kaebaja kohtumenetluse kulud selgelt ülepaisutatud. Kuna kohus rahuldas kaebuse lepingu projekti punkti 9.4.11 osas, siis peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud summas 400 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa sisse on arvestatud ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele kulunud aeg, mille kohus jättis läbi vaatamata, kuna hankija pikendas pakkumuste esitamise tähtaega.
  3. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 542,22 eurot. Hankija menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT TÜHISTATUD KOHTUOTSUSEGA. 4 5 TALLINNA RINGKONNAKOHTU 18.06.2021 1280÷9=142,22 eurot 6282÷ 9=698 eurot 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.