KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 12.mai 2021. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-10876 Tsiviilasi T Ji kohustustest vabastamise menetlus Me

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus leiab, et on täitnud

§ 175

lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajale võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16).

§ 176

lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 23.03.2021 (täpsustatud 31.03.2021). Aruande kohaselt tuvastas Eesti Töötukassa võlgnikul korduvalt puuduva töövõime, perioodiga 05.03.2020-04.03.

1. Võlgnikule makstakse töövõimetoetust. Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati võlgnikul raske puue, perioodiga 05.03.2020-04.03.2025 ja toetust maksab Sotsiaalkindlustusamet igakuiselt 34,78 eurot. Võlgniku igakuine keskmine sissetulek on ligikaudu 450 eurot. Töötukassa otsusega oli võlgnik töötuna arvele võetud alates 11.02.2020, töötuna arvelolek lõpetati 15.06.2020 võlgniku soovil, kuna seoses üleüldise kriisiolukorraga Eesti Vabariigis ei olnud sobiva töökoha leidmine võimalik. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnik märgib, et tema sissetulek ei võimaldanud teha väljamakseid võlausaldajale. Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldaja nõude rahuldamiseks teinud ühtegi väljamakset, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul puuduva töövõime tõttu tööturult eemal olnud, et saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Võlgnik on 2 esitanud tõendi, millest nähtub, et 03.03.2020 Eesti Töötukassa otsusega on võlgnikule määratud puuduv töövõime perioodil 05.03.2020-04.03.
2. 23.03.2017 esitatud usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikule oli määratud 100% töövõime kaotus ja rakse puue kuni 30.04.
3. 21.03.2018 aruande kohaselt tuvastati Eesti Töötukassa otsusega võlgnikul puuduv töövõime perioodiga 05.03.2017-04.03.2020 ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati võlgnikul raske puue perioodiga 01.05.2017-04.03.
4. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul olnud kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul puuduv töövõime. Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 3 kohaselt on isikul puuduv töövõime, kuna isik ei ole võimeline tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes töötama. Eesti Töötukassa on 03.03.2020 otsuses leidnud, et arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole töötanud olukorras, kus tema tervislik seisund seda ei võimalda. Võlgnik on esitanud kohtule tervislikku seisundit tõendavad tõendid. Kohus märgib, et võlgniku tervisliku seisundi tõttu ei ole põhjendatud ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse

§ 175lg 8 alusel.

Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3