Obsah (8)

§ 199§ 213§ 303§ 323§ 64§ 65§ 68§ 200

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 17. november 2017 Kriminaalasja number 1-16-6179 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi Helys

§ 199

lg 2 p-de 5, 8, 9,

§ 213

lg 2 p 1 ja

§ 303

lg 1 järgi lühimenetlus Kohtuistungi sekretär Kertu Kuusik Kohtuistungi toimumise aeg

1. september 2017, Tartu Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2017 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Helyse Karu kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Prokurör ringkonnaprokurör Marge Voogma Süüdistatav Helyse Karu, isikukood: 46310270220, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar RESOLUTSIOON:
3. Viru Maakohtu
4. aprilli 2017 otsus jätta muutmata ja süüdistatav Helyse Karu kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare apellatsioon rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo CLARUS kaudu 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 70 (seitsekümmend) eurot 80 senti, vandeadvokaadi abi Silver Reinsaarele süüdistatav Helyse Karu apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
6. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdistatav Helyse Karu kanda. Süüdistatav Helyse Karul tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
7. Viru Maakohtu 06.04.2017 otsusega karistati Helyse Karu

§ 199

lg 2 p-de 5, 8, 9 järgi 3 aasta vangistusega;

§ 213

lg 2 p 1 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega ning

§ 323

lg 1 järgi 2 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti H. Karule liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti käesoleva kohtuotsuse ja Viru Maakohtu 22.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega 4 aasta 7 kuud vangistust H. Karule liitkaristuseks, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, 5 aastat 1 kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 18.02.2016 karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust loeti alates H. Karu kinnipidamisest, s.o alates 18.02.

1. Muuhulgas rahuldati kannatanute tsiviilhagid VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel järgmiselt ning mõisteti välja H. Karult: K.K. kasuks tsiviilhagi summas 2100 eurot, M.T. i kasuks 600 eurot, U.T. i kasuks 3941,82 eurot. L.P. i tsiviilhagi summas 1453 eurot jäeti läbi vaatamata, kuna kannatanu on surnud.
2. H. Karule esitati süüdistused: 2.1.

§ 199

lg 2 p-de 5, 8, 9 järgi selles, et: - 04.08.2015 kella 11 paiku sisenes lukustamata uksest A.L. a elumajja Võru linnas, XXX , kust võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,5 kg erinevaid šokolaadikomme väärtusega 3 eurot, vähemalt 50 eurot sularaha, 2 tk 400 g koeravorsti väärtusega 1,60 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 54,60 eurot; - 27.08.2015 kella 14.15 ajal tungis Tallinna linnas, XXX asuvasse K.K. elumajja ning võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil hoone teise korruse toast ümbriku, milles oli sularaha summas 2100 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 2100 eurot; - 01.09.2015 ajavahemikul kella 15.00 – 16.00, viibides V.P. ise elumajas, Võru maakonnas, Sõmerpalu vallas, XXX külas, võttis ära vaatamata V.P. ise keelamisele, ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult vähemalt 5 kg sibulaid väärtusega 3 eurot ning kolm purki moosi väärtusega 6 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 9 eurot; - 01.09.2015 ajavahemikul kella 15.00 – 16.00, viibides H.U. elumajas, Võru maakonnas Sõmerpalu vallas, XXX külas, võttis ära vaatamata H.U. keelamisele, ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult laual olevad 5 eurot ja 20 senti sularaha müntidena, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 5,20 eurot; - 01.09.2015 kella 21.00 paiku XXX trepikojast, Võru maakonnas, Rõuge alevikus, võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil A.S. ile kuuluvad 5 kg küüslauku väärtusega 20 eurot ning suvikõrvitsa väärtusega 1,50 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 21,50 eurot; - 03.09.2015 kella 11.00 paiku Võru maakonnas, Vastseliina vallas, Vana-Vastseliina külas, viibides L.P. i korteris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades ära kannatanu tähelepanematust, L.P. i korterist ära 1450 eurot sularaha ning 500 g juustu paki väärtusega 3 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 1453 eurot; - 21.09.2015 õhtusel ajal Ida-Viru maakonnas, Mäetaguse vallas, Ratva külas, XXX talus, kasutades ära hetke, kui kannatanu viibis õues, võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil magamistoas öökapi sahtlis olnud M.T. i rahakotist 600 eurot sularaha, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 600 eurot; 2 - 01.02.2016 ajavahemikul kella 18.15 kuni 19.30 Jõgeva maakonnas, Mustvee linnas, XXX trepikojast, võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks paari A.K. le kuuluvaid talvesaapaid väärtusega 15 eurot üks paar ja 25 eurot teine paar, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 40 eurot. 2.2.

§ 213

lg 2 p 1 järgi selles, et tema

§ 213lg 2 p 1 tähendatud isikuna, olles 17.01.2015 eelnevalt võtnud Viljandis U.T.

i elukohast viimasele kuuluva Swedbanki pangakaardi: - 17.01.2015 kasutas U.T. i teadmata tema Swedbanki pangakaarti ning võttis sellega välja Viljandi linnas, Ilmarise tn 1 asuvast SEB sularahaautomaadist sularaha kell 19.24 summas 750 eurot, kell 19.25 summas 350 eurot, kell 19.26 summas 150 eurot ning kell 19.30 summas 50 eurot; - 18.01.2015 kasutas U.T. i teadmata tema Swedbanki pangakaarti ning võttis sellega välja Järva maakonnas, Koeru asulas, Paide tee 5 asuvast Swedbanki sularahaautomaadist sularaha kell 00.07 summas 750 eurot ning kell 00.08 summas 550 eurot; - 19.01.2015 kasutas U.T. i teadmata tema Swedbanki pangakaarti ning võttis sellega välja Lääne-Virumaal, Haljala asulas, Võsu mnt 5 asuvast Swedbanki sularahaautomaadist sularaha kell 00.17 summas 750 eurot ning kell 00.18 summas 550 eurot. H. Karu tekitas kannatanule U.T. ile kokku varalist kahju koos teenustasudega summas 3941,82 eurot. 2.3.

§ 303

lg 1 järgi selles, et tema süüdistatavana kriminaalasjas nr 1-15-6341 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas Rakvere linnas, Rohuaia tn 8 kohtusaalis nr 3, 18.02.2016 toimunud kohtuistungil ajavahemikul kella 10.30 kuni 10.40, kohtuvaidluse käigus prokuröri süüdistuskõne ajal sekkus kohtuistungi käiku, karjus süüdistuskõnele vahele ja ähvardas korduvalt kaaskohtualused H.O. , K.H. i ja I.V. e ära tappa, kuna nende ütlused kinnitasid ja tõendasid H. Karu osa talle süüdistuses süüks arvatud kuritegudes. H. Karu poolt oli tegemist õigusemõistmise mõjutamisega, mis seisnes ähvardustes vägivallategudeks õigusemõistmisel osalenud isikute suhtes kättemaksuks nende poolt oma kohustuse täitmise eest kohtumenetluses. Kusjuures kaaskohtualustel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna H. Karu oli enne kohtuistungit neid pikema aja jooksul, s.o alates 2015 kevadest, ähvardanud vägivalda kasutamisega juhul, kui nad oma ütlusi ei muuda, kuid vaatamata sellele jäid nad nii eeluurimisel kui ka kohtus oma ütluste juurde. 3. Maakohtu leidis, et H. Karu süü esitatud süüdistustes on tõendamist leidnud. 3.1. Süüdistuste osas

§ 199lg 2 p-de 5, 8, 9 järgi märkis maakohus järgnevat.

3.1.1 Süüdistatav H. Karu tunnistas ennast kohtuistungil süüdi vargustes, mis puudutavad kannatanuid V.P. dist, H.U. t ja A.K. t, ülejäänud vargustes ta ennast süüdi ei tunnistanud. Samas kohtueelses menetluses 11.05.2016 kahtlustatavana ülekuulatuna ei ole H. Karu ennast üheski varguses süüdi tunnistanud. 3.1.

1. A.L. ga seotud kuriteoepisoodi luges maakohus tõendatuks kannatanu A.L. a kohtueelses menetluses 29.09.2015 antud ütlustega; Maanteeameti 09.11.2015 vastusega koos lisadega; 20.04.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. 3.1.
2. K.K. ga seotud kuriteoepisoodi luges maakohus tõendatuks kannatanu K.K. kohtueelses menetluses 04.09.2015 antud ütlustega; tunnistaja E.V. i kohtueelses menetluses 07.09.2015 ja 04.03.2016 antud ütlustega; asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 2015-1507; 04.09.2015 asitõendi (kruusi) vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega; 14.10.2015 DNA-ekspertiisiaktiga nr 15E-GE1194 ja 25.04.2016 täiendava DNAekspertiisiaktiga nr 16E-GE0399; 25.02.2016 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; 06.05.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. 3 3.1.
3. V.P. disega seotud kuriteoepisoodi luges maakohus tõendatuks lisaks süüdistatavapoolse süü omaksvõtuga ka kannatanu V.P. ise kohtueelses menetluses 28.09.2015 antud ütlustega; 28.09.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; Maanteeameti 09.11.2015 vastusega koos lisadega; 20.04.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. 3.1.
4. H.U. ga seotud kuriteoepisoodi luges maakohus tõendatuks lisaks süüdistatava süü omavõtuga ka kannatanu H.U. kohtueelses menetluses 28.09.2015 antud ütlustega; 28.09.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; tunnistaja E.V. nu (L. ) kohtueelses menetluses 30.09.2015 antud ütlustega; 30.09.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; tunnistaja V.P. i kohtueelses menetluses 30.09.2015 antud ütlustega; 30.09.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; Maanteeameti 09.11.2015 vastusega koos lisadega; 20.04.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. 3.1.
5. A.S. iga seotud kuriteoepisoodi luges maakohus tõendatuks kannatanu A.S. i kohtueelses menetluses 29.09.2015 antud ütlustega; 29.09.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; tunnistaja S.S. i kohtueelses menetluses 30.09.2015 antud ütlustega; 30.09.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; Maanteeameti 09.11.2015 vastusega koos lisadega; 20.04.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. 3.1.
6. L.P. iga seotud episoodi luges maakohus tõendatuks kannatanu L.P. i kohtueelses menetluses 07.09.2015 ja 18.11.2015 antud ütlustega; 07.09.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; tunnistaja G.J. e kohtueelses menetluses 07.09.2015 antud ütlustega; 07.09.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; tunnistaja K.Z. kohtueelses menetluses 13.10.2015 antud ütlustega; Maanteeameti 09.11.2015 vastusega koos lisadega; 20.04.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. 3.1.
7. M.T. iga seotud episoodi luges maakohus tõendatuks kannatanu M.T. i kohtueelses menetluses 21.09.2015 ja 25.09.2015 antud ütlustega; 25.09.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; tunnistaja L.K. kohtueelses menetluses 05.10.2015 antud ütlustega; Maanteeameti 20.10.2015 vastustega; 04.11.2015 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga ja selle lisadega. 3.1.
8. A.K. ga seotud episoodi luges maakohtu tõendatuks lisaks süüdistatavapoolse süü omaksvõtuga kohtuistungil ka kannatanu A.K. kohtueelses menetluses 02.02.2016 antud ütlustega; tunnistaja T.H. kohtueelses menetluses 04.02.2016 antud ütlustega koos tõlkega vene keelest eesti keelde; 02.02.2016 vallasasja hoiulevõtmise protokolliga koos 03.02.2016 ekirja ja fototabelitega; 04.02.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega; 04.02.2016 esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 3.1.
9. Süüdistatav H. Karu süü temale inkrimineeritavates 8 varguseepisoodis leidis maakohtu hinnangul tõendite kogumi pinnalt täielikult tõendamist ning seda vaatamata sellele, et H. Karu tunnistas ennast kohtuistungil ise süüdi vaid vargustes, mis puudutavad kannatanuid V.P. ist, H.U. t ja A.K. t. Kannatanute ja tunnistajate ütluste õigsuses ning usaldusväärsuses ei olnud maakohtul põhjust kahelda, sest ütlused haakuvad omavahel, samuti on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. 3.1.
10. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et varguseid kannatanutelt V.P. iselt ja H.U. lt tuleks käsitleda ühe teona, sest ainuüksi varguste toimepanemise aeg (01.09.2015 ajavahemikul kella 15.00-16.00) ei ole selleks piisav. H. Karu käitumisele on iseloomulik see, et vargil käis ta alati mingi transpordivahendiga ning kuskilt ei läinud ta ära päris tühjade kätega, sest kui raha varastada ei olnud, siis kõlbasid varastada ka väheväärtuslikud asjad (toiduained ja aiasaadused). Oma sihtmärgiks valis ta enamasti üksikult elavad eakad inimesed, kelle poole ta pöördus valdavalt sooviga müüa neile kasutatud riideid, et seeläbi, olles eelnevalt oma lahkuse, 4 toimekuse ja jutukusega võitnud inimeste usalduse, teada saada see, kus inimesed oma raha hoiavad. 3.1.
11. H. Karu pani vargused toime otsese tahtlusega. Asja ebaseadusliku omastamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisu tunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Asjade ebaseadusliku omastamise suhtes oli H. Karul kavatsetus, kuna eesmärgiks oligi asjad endale võtta. Maakohus on seisukohal, et süüdistatav H. Karu käitumises esinevad

§ 199

lg 2 p-de 5, 8, 9 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.2. Süüdistuse osas

§ 213lg 2 p 1 järgi märkis maakohus järgnevat.

3.2.

1. Süüdistatav H. Karu maakohtu istungil nimetatud kuriteo toimepanemises ennast süüdi ei tunnistanud. Samuti ei ole H. Karu kohtueelses menetluses 11.05.2016 kahtlustatavana ülekuulatuna ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. 3.2.
2. Maakohus luges H. Karu süü tõendatuks kannatanu U.T. i kohtueelses menetluses 19.01.2015 antud ütlustega; kannatanu U.T. i poolt 19.01.2015 ülekuulamise protokolli juurde esitatud Swedbanki konto väljavõttega ajavahemiku kohta 16.01.2015-19.01.2015 ja kviitungiga konto jäägi kohta 05.01.2015 ning Swedbanki 19.05.2015 vastusega menetleja päringule ühes U.T. i arvelduskonto väljavõttega ajavahemikus 17.01.2015 kuni 25.01.2015; 20.04.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga; tunnistaja E.H. kohtueelses menetluses 18.05.2016 antud ütlustega; 18.05.2016 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; tunnistaja T.S. kohtueelses menetluses 18.05.2016 antud ütlustega; 18.05.2016 äratundmiseks esitamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva fototabeliga; AS SEB Panga 20.05.2016 vastusega menetleja päringule; Swedbank AS 20.05.2016 vastusega menetleja päringule; Maksu- ja Tolliameti õiendiga H. Karu kohta. 3.2.
3. Maakohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistatava H. Karu süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. H. Karu ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning ei ole ühtegi otsest tõendit, mis tema süüd kinnitaks, kuid samas on võimalik tõendite kogumi pinnalt järeldada, et 17.01.2015 päeval oli just H. Karu see naine, kes käis Viljandis kannatanu U.T. i elukohas ja lahkudes sealt varastas U.T. ile kuuluva Swedbanki pangakaardi. See, et tegemist oli H. Karuga, nähtub ütlustest, mida andis U.T. , kes kirjeldas naise pealetükkivat käitumist. Sellele, et tegemist oli H. Karuga, viitavad U.T. i ütlused, et naine küsis temalt, et millises pangas on tal arve avatud ja ta vastas, et Swedbankis. H. Karul, arvestades toimepandud vargusi, oli kombeks eelnevalt uurida kannatanute rahalist seisu. U.T. i ütluste kohaselt naine jopet ja mütsi ära ei võtnud, algul hoidis naine mütsi üsna silmade peal ja jope krae oli üleval. Ka nimetatud käitumine viitab H. Karule, kes ei tahtnud, et U.T. oskaks hiljem tema välimust (eriti tätoveeringut laubal) üksikasjalikult kirjeldada. 3.2.
4. Seda, et tegemist oli H. Karuga, näitab ka Viljandi Uueveski tee 16a Uueveski Konsumi turvakaamera salvestus 17.01.2015, kus on näha U.T. i ja temaga kaasas olnud naise liikumine kaupluses, sealjuures naine varjab nägu, valge kootud müts on silmini ja jope krae on üles tõstetud. Seega tegi H. Karu kõik endast oleneva selleks, et teda ei oleks võimalik hiljem ära tunda. 20.04.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud, et 16.01.2015 kella 20.15 ajal helistati H. Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt 58961816 Viljandi maakonnas, Võhma asula lähistelt VOHMA4 tugijaama piirkonnast ja 17.01.2015 kella 10.47 ajal on samalt abonentnumbrilt vastu võetud kõne Viljandi maakonnas, Viljandi linnas LOSSI3 tugijaama piirkonnas. Kuna H. Karu hakkas omaalgatuslikult U.T. i elamist koristama ja U.T. tal järel ei käinud, siis tekkis H. Karul võimalus võtta magamistoa kapist kannatanu Swedbanki deebetkaart. U.T. i väitel oli see naine ainuke inimene, kes tal sellel päeval külas käis. Tõendeid ei ole üksnes selle kohta, kuidas sai H. Karu teada U.T. i pangakaardi PIN-koodi. Kui vaadata kohti, kus on sularahaautomaatidest sularaha välja võetud ja aega, millal on sularahaautomaatidest sularaha välja võetud, siis viitavad kogutud tõendid selles osas jällegi 5 H. Karule, kes käis Viljandis mingi transpordivahendiga ja hakkas 17.01.2015 õhtul Viljandist oma koju Lääne-Virumaale sõitma, kuivõrd esimest korda võttis ta Viljandis sularahaautomaadist välja sularaha kokku 1300 eurot (ilmselt lubatud päevalimiit, sest ka kahel järgmisel päeval on ta kokku sama summa sularahaautomaatidest välja võtnud) ning teist korda kokku 1300 eurot 18.01.2015 kell 00.07 ja kell 00.08 Järva maakonnas Koeru asulas. Eelnevat toetab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 20.04.2016, mille kohaselt 18.01.2015 toimusid kõned H. Karu kasutuses olnud abonentnumbrilt 58961816 kella 13.18 kuni 19.54 kõik Lääne-Viru maakonnas, samuti kasutati 19.01.2015 nimetatud abonentnumbrit kella 11.44 kuni 18.02 Lääne-Viru maakonnas. See kinnitab eelnevat versiooni, et 18.01.2015 oli H. Karu jõudnud Viljandist koju Lääne-Virumaale. H. Karul puudus legaalne sissetulek, kuid 2015 jaanuaris oli tal kasutada suurem summa sularaha. H. Karu oli tellinud Kvaliteetaken OÜ Rakvere esindusest oma elamule aknad, mille teise osamakse sularahas summas 1273,38 eurot maksis ta ära 19.01.2015, s.o samal päeval, kui ta oli võtnud Lääne-Virumaal Haljala asulas sularahaautomaadist U.T. i pangakaardiga välja viimast korda kokku 1300 eurot. Kui H. Karul oleks olnud juba 16.01.2015, s.o enne kuriteo toimepanemist sularaha, siis miks ei maksnud ta tellitud akende eest teist osamakset ära tähtaegselt 16.01.2015 (arve järgi oli tasumise tähtaeg 16.01.2015), vaid alles 19.01.
5. Samuti ostis H. Karu Teraskatus OÜ Rakvere kontorist 29.01.2015 katusematerjali oma elamule, makstes samas ära arve sularahas, mis oli 1171,34 eurot. Maakohtu hinnangul viitavad need asjaolud samuti H. Karule, kui antud kuriteo toimepannud isikule. 3.2.
6. Kannatanu U.T. i Swedbanki pangakaarti on kasutanud selleks mitteõigustatud isik omavoliliselt, olles eelnevalt kaardi U.T. ilt varastanud. Andmetöötlusprotsessi sekkumise ebaseaduslikkus väljendub selles, et andmeid sisestanud isikul H. Karul ei olnud andmete kasutamise õigust omava isiku (kaardi õiguspärase kasutaja U.T. i) luba teo toimepanekuks, ent PIN-koodi sisestades andis ta pangale (17.01.2015 SEB Pangale, sest ei kasutanud kaardi väljastanud panga automaati ning 18.01.2015 ja 19.01.2015 Swedbankile) märku, justkui oleks ta ise konto üle õigustatud isik või vähemasti tegutseks ta viimase nõusolekul. Sularaha valdav pank andis raha pärast PIN-koodi sisestamist koodi sisestanud H. Karule üle, tehes vabatahtliku varakäsutuse. 3.2.
7. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt on täidetud nii kuriteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. H. Karu pani arvutikelmuse toime kavatsetult. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.
8. Süüdistuse osas

§ 303

lg 1 järgi märkis maakohus, et süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida

§ 323lg 1 järgi.

Kuna selles osas maakohtu otsust ei vaidlustata, siis asjaolude osas seda puudutavat osa rohkem ei käsitleta. 3.

1. Täiendavalt märkis maakohus, et isegi kui nõustuda kaitsjaga ja asuda seisukohale, et kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega nr 145/16 21.12.2016 on kõneeristuste kasutamine lubatav vaid raskete kuritegude puhul, mistõttu tuleks need tõendid kõrvale jätta, on H. Karu süüditunnistamiseks talle esitatud süüdistustes olemas piisavalt tõendeid. 3.
2. Karistuse osas märkis maakohus, et süüdistatava H. Karu karistust kergendavana asjaoluna tuleb käsitleda süü tunnistamist kohtuistungil 3-s varguse episoodis ja

§ 323

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas.

§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud H. Karu käitumises puuduvad. Süüdistatav H. Karu on 2-l korral kriminaalkorras karistatud. Väärib märkimist, et H. Karu jätkas kuritegude toimepanemist veel ka ajal, kui tema suhtes olid käimas eelmises kriminaalasjas kohtuistungid (varguseepisood 01.02.2016), mistõttu saab öelda, et varastamine oli tema elustiil ja sissetulekuallikas. H. Karu kannab käesoleval ajal 22.03.2016 Viru Maakohtu otsusega

§ 200lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 järgi mõistetud 4 aasta 7 kuu pikkust vangistust.

Nimetatud kohtuotsus jõustus 28.02.2017 Riigikohtu määrusega. Selle kohtuotsusega on alates 22.03.2016 kohaldatud tema suhtes tõkendina vahistamine. 6 Väärteokorras on H. Karu 24-l korral karistatud valdavalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealjuures väärib märkimist, et enamik rahatrahve on tal tasumata või asendatud. Arvestades kõike eelnevat, H. Karu süü suurust, sh tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, ei ole karistuse eesmärkide saavutamine võimalik rahalise karistuse kui kõige kergemaliigilise karistuse mõistmisega. Maakohus leidis, et H. Karu tuleb karistada vangistusega, mis

§ 199

lg 2 p-de 5, 8, 9 järgi on suurem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast,

§ 213

lg 2 p 1 ja

§ 323lg 1 järgi on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt lühimenetluses karistust mõistes

§ 64

järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Kuna tegemist on kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga, sest H. Karu kannab käesoleval ajal 22.03.2016 Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistust, kuuluvad mõistetud karistused

§ 65lg 1 ja 64 lg 1 alusel omavahel liitmisele.

Seonduvalt varguseepisoodiga 01.02.2016, mis puudutab kannatanu A.K. t, märkis maakohus, et üksnes e-kiri ei anna maakohtule alust arvestada kinnipidamist Lõuna prefektuuri Tartu arestimajas 02.02.2016-03.02.2016 karistusaja hulka. Apellatsioon 4. Viru Maakohtu 06.04.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav H. Karu kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, kes palub tühistada maakohtu otsuse H. Karu süüdimõistmises

§ 199

lg 2 p-de 5, 8, 9 ning

§ 213lg 2 p 1 järgi. Kr

MS § 274 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus H. Karu suhtes

§ 199

lg 2 p-de 5, 8, 9 järgi ning süüdistuses

§ 213lg 2 p 1 järgi mõista H.

Karu õigeks. Seoses H. Karu õigeksmõistmise ja menetluse lõpetamisega taotleb H. Karu kinnipidamisega põhjustatud kahju hüvitamist süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel. Samuti taotletakse menetluskulude riigi kanda jätmist. 4.

1. Maakohus on alusetult tuginenud sideettevõtjalt saadud andmete protokollile. Maakohus on vältinud tegelemist küsimusega sellest, kas H. Karule inkrimineeritud kuritegude puhul on Euroopa Liidu Kohtu 21.12.2016 lahendi nr C-145/16 valguses sideettevõtjalt saadud andmete kasutamine tõendina lubatav. Maakohus ei ole väljendanud ühemõttelist seisukohta sellest, kas sideandmete protokoll on või ei ole lubatav tõend. Maakohus on küll leidnud, et ka ilma sideandmete protokollita oleks H. Karu süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises leidnud tõendamist, kuid ei ole enda sellist järeldust millegagi põhjendanud. Maakohtu otsuse põhjendused selles osas ei ole nõuetekohased, mis on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Maakohtu otsuse põhjendustest ilmneb, et kohus on teistele tõenditele otsinud ja ka leidnud sideandmetest märkimisväärset tuge. Kohtuotsuse põhjendustes käsitletakse sideandmeid ühe kaudse tõendina ning need protokollid on asetatud muude tõenditega omavahelisse osalisse konteksti. Kohtuotsuses puudub ühemõtteline analüüs sellest, kas sideandmete protokollita olnuks H. Karu süüdimõistmine kõigis talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides võimalik. H. Karu on süüdi mõistetud potentsiaalselt lünklike põhjenduste tulemusena, mis on samuti käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 4.
2. Põhjendamatu on tugineda H. Karu süüdimõistmisel U.T. i episoodis nn modus operandile. Süüdistuses kirjeldatud tegevus, mida H. Karule

§ 213lg 2 p 1 järgi süüks pannakse, erineb märkimisväärselt teistes H.

Karu

§ 199lg 2 p-de 5, 8 ja 9 järgi vargusena kvalifitseeritud episoodidega.

Isegi kui nõustuda süüdistusversiooniga, mille kohaselt varguste puhul on modus operandi täheldatav, ei saa see olla täheldatav kõnealuse, H. Karule inkrimineeritud pangakaardikelmuse puhul. Nimelt on kelmus ja vargus teineteisest kardinaalselt erinevad kuriteod, neis antud juhul näha mingisugust toimepanija isikuga seonduvat sarnasust ei ole võimalik. 7 Samuti juhib H. Karu tähelepanu sellele, et asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotodest ei ole tema äratuntav. Sellest tulenevalt ei saa teha järeldusi, et H.T. iga poes käinud isikuks oli just H. Karu. Oluline tähelepanek on selle episoodi puhul ka selles, et U.T. ise väidab, et mitte keegi peale sugulaste tema pangakaardi PIN-koodi ei teadnud. Seetõttu ei saa olla võimalik, et H. Karu on isikuks, kes kasutas tema PIN-koodi sularaha väljavõtmiseks. Samuti märkis kannatanu, et naisterahvas, kes teda külastas, oli heleda peaga (nagu äratundmiseks esitamise protokollil). H. Karul olid vaadeldaval perioodil aga tumedad juuksed. Seetõttu ei saanud olla H. Karu isikuks, kes U.T. i külastas. H. Karu selgitab, et käib tihti Viljandist edasi Lätis asuvas kaupluses, kus müüakse odavaid ja ilusaid riideid, millega on selgitatav tema mobiiltelefoni viibimine Viljandi linnas. 4.3. Apellatsioonis märgitakse, et H. Karul on vangistuses diagnoositud artroos, mis vajab ravi ja liikumist vabaduses, vastasel juhul esineb oht, et käsi võib jääda liikumatuks. Samuti on H. Karu kannatanu kriminaalasjas, mille esemeks on sündmus, kus H. Karut ründas kaaskinnipeetav L.J. . Sellega viis H. Karu sõnul A.P. täide enda ähvardused, mille kohta on samuti algatatud kriminaalasi Viru Ringkonnaprokuratuuris. 4.4.

§ 199

lg 2 p-de 5, 8 ja 9 järgi tuleb kriminaalmenetlus lõpetada seoses sellega, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele. Selles osas jääb kaitsja enda poolt maakohtus väljendatud seisukohtade juurde ning palub apellatsioonimenetluses nendega arvestada. 4.5. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse H. Karu süüdimõistmises muutmata, palub kaitsja arvestada

§ 68lg 1 alusel kinnipidamise aja sisse H.

Karu kahtlustatavana kinnipidamine ajavahemikul 02.02.2016–03.02.

1. Nimetatud kinnipidamise kohta asub tõend kriminaaltoimiku I. köite toimikuleheküljel
2. Nimetatud e-kirjast nähtub, et H. Karu on olnud kinnipeetud kaks päeva. H. Karu esitas vastava päringu kohtule esitamiseks ka Politsei- ja Piirivalveametile, kuid vastust käesoleva apellatsioonikaebuse esitamise hetke seisuga laekunud ei ole. Samuti palub H. Karu kaaluda tema karistuste täielikult kaetuks lugemist

§ 65lg 1 alusel.

H. Karule on teises kriminaalasjas mõistetud pikaajaline vangistus ning selles asjas mõisteti ta süüdi röövimises, mis olemuslikult on sarnane H. Karule käesolevas kriminaalasjas süüks pandud kuriteoepisoodidega. Süüdistuste kohaselt on H. Karu eksinud samade õigushüvede vastu. Seetõttu on ühiskonda tekitatud ebaõigus ka H. Karule esitatud süüdistuse põhjendatuse korral kompenseeritud talle teises kriminaalasjas mõistetud karistusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde, mida toetas ka süüdistatav. Prokurör leidis, et apellatsioon tuleb õigeksmõistmiste taotluste osas jätta muutmata.
2. Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja tutvunud maakohtu otsuse ning esitatud apellatsiooniga, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et Viru Maakohtu 06.04.2017 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu otsuses materiaalõiguse ega menetlusnormide rikkumisi.
3. Apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil ei esitanud süüdistatav ja kaitsja uusi asjaolusid, mis poleks teada olnud maakohtule. Maakohtu otsuse motiveerivas põhiosas on süüdistatava ja kaitsja seisukohti erinevate kuritegude osas põhjalikult käsitletud, kaitseväited ümber lükatud ning ringkonnakohus nõustub nendega.
4. Ringkonnakohtus jäi süüdistatav kaitsja poolt vaidlustatud kuritegudes varasemate kaitseväidete ja maakohtus antud ütluste juurde. 8 Süüdistatav väitis, et ta pole vaidlustatud vargusi toime pannud ja need on vajalikul määral tõendamata.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult tuvastanud süüdistatava süü talle süüks arvatud vargusepisoodides (arvult 8). Süüdistatav tunnistas ennast süüdi kannatanute V.P. ise, H.U. ja A.K. suhtes toime pandud vargustes. Maakohus on juba motiveerinud, miks kohus leiab, et V.P. iselt ja H.U. lt toime pandud vargusi ei saa käsitleda ühtse teona, sest ainuüksi kuritegude toimepanemise lühike ajavahemik (01.09.2015 keel 15.00 kuni 16.00) ei ole selleks määrav. Ei saa nõustuda apellatsiooni väitega, et süüdistuses

§ 199lg 2 p-de 5, 8, 9 järgi tuleks menetlus lõpetada Kr

MS § 274 lg 1 alusel, sest süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele. Süüdistatavale esitatud süüdistusega on leidnud tõendamist, et ta pani varavastaseid süütegusid toime süstemaatiliselt (pannes toime vähemalt kolm vargust ja nendes on nähtav süsteemsus) ja võttis võõraid vallasasju ära nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, milline tegevus on kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p-de 5, 8, 9 järgi kuriteona.

Uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja tutvunud maakohtu põhiosa vastavate motiividega, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et süüdistatava H. Karu puhul on ladusalt jälgitav tema kuritegelik käitumismuster, kelle skaala on avar mitte ainult kuritegude kataloogi mõttes, vaid omakasuliste kuritegude puhul ka varastatu maksumuse mõttes (olmetarvetest ja toiduainetest kuni sularahani).

1. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on alusetult tuginenud sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, kuid ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis on asjakohatult tõstatatud küsimus, kas sideandmete protokoll on või ei ole lubatav tõend. Süüdistatavale süüks arvatud kuritegude tõendite hulgas on uuritud ka sideettevõtjalt saadud andmete protokolle. Ringkonnakohus ei näe siin midagi kummalist, sest nimetatud protokollid annavad tõenduslikku teavet isiku kasutuses olnud abonentnumbri asukoha osas ja võimaldavad seostada kuriteo toime pannud isiku asukohta konkreetse paikkonnaga. Tegemist on siiski tõendiga KrMS § 63 lg 1 mõttes ja seda tuleb käsitleda kui muud teabetalletust. Nimetatud protokollid on üks kogutud tõendusteabe osa, samas ei saa kuidagi väita, et ilma nende olemasoluta poleks süüdistatava süü tõendamist leidnud. Maakohus on õigustatult asetanud sideettevõtjalt saadud andmetega protokollide teabe omavahelisse konteksti teiste tõenditega. Kaitsja soovib kõneeristustega saadud teavet seada kahtluse alla viitega Euroopa Liidu Kohtu 21.12.2016 lahendile nr C-145/16, milles on väidetavalt esitatud seisukoht, et kõneeristuste kasutamine on lubatav vaid raskete kuritegude puhul. Kohus eelviidatud numbriga lahendit taolise sisu osas ei leidnud ja isegi selle olemasolul pole tõendina kahtluse alla seatud käesoleval ajal KrMS järgi sideettevõtjalt saadud andmete kasutamine. KrMS §-s 901 on sätestatud andmete nõudmine sideettevõtjalt ja lg 1 kohaselt menetleja võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta ja lg 3 kohaselt võib päringu teha siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et uuritavas kriminaalasjas, kus süüdistatava poolt on arvukalt kuritegusid toime pandud terves vabariigis, on andmete nõudmine sideettevõtjalt olnud igati põhjendatud ja õiguspärane.
2. Süüdistuses

§ 213lg 2 p 1 järgi väitis süüdistatav, et tema pole kannatanu U.T.

ilt mingit pangakaarti varastanud ja pole teda näinudki ning Viljandimaal viibis uuritaval ajal seoses sellega, et sõitis sealt läbi Läti Vabariiki endale riideid ostma. Samas selgitas süüdistatav, et Viljandi linna ta üldse ei tunne ning ühtegi tuttavat tal seal pole. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et süüdistatava kategooriline süü eitamisele rajatud kaitsetaktika ei ole kuidagi usutav ja on asjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Pole mingit 9 mõistlikku põhjendust kahtluse alla seada kannatanu U.T. i detailseid ütlusi, kuidas süüdistatav 17.01.2015 Viljandis XXX U.T. i eramajja sisenes ja võõra naisterahvana püüdis käigult kannatanu usaldust võita, pakkus koheselt mitmekülgset abi majapidamistöödes, samas tundis huvi kannatanu rahalise seisu vastu ning uuris kus pangas on kannatanul arve avatud. Maakohus on süüdistatava süüd kinnitavad tõendid ja vastava analüüsi ära näidanud otsuse lehekülgedel 17-21. Olukorras, kus süüdistatav ise eitab oma süüd on kogutud tõendite hulk märkimisväärne, mis kujundabki kindlalt kohtu siseveendumust, et just nimelt H. Karu pani toime antud kuriteo. Maakohus on tuvastanud, milles seisnes

§ 213

lg 1 kui arvutikelmuse objektiivne koosseis, sest olles eelnevalt varastanud kannatanu U.T. ilt Swedbanki pangakaardi, kasutas süüdistatav seda omavoliliselt ning sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, olukorras, kus tal ei olnud kaardi õiguspärase kasutaja U.T. i luba teo toimepanemiseks ega sularaha väljavõtmiseks.

1. Apellatsioonis tõstatati küsimus seoses H. Karu kinnipidamisega ajavahemikul 02.02.2016– 03.02.
2. H. Karu selgitas ringkonnakohtus, et 02.02.2016 oli ta Rõngust välja sõitnud kui peeti politseitöötajate poolt kinni seoses saabaste vargusega. Jõgeva uurija kuulas teda saabaste varguse ja Pärnu kriminaalasjaga seoses üle ja järgmisel päeval lasti ta välja. Prokurör leidis ringkonnakohtus, et nimetatud kuupäeval polnud tegemist mitte H. Karu sundtoomisega, vaid tegemist oli kahtlustatavana kinnipidamisega seoses saabaste vargusega. Kinnipidamisprotokolli selles osas toimikus tõepoolest pole. Kas oli tegemist sundtoomisega mõnes teises kriminaalasjas prokurör ei osanud seletada, sest H. Karul oli menetluses olevaid kriminaalasju mitmel pool vabariigis. Prokurörile teadaolevalt ei olnud isik kinni peetud ja see tuli välja alles apellatsioonis, täpsemini maakohtu vaidlustes lühimenetluses, siis ei saanud aga enam tõendeid juurde lisada. Prokuröril polnud võimalik asja materjalide juurde korrektset kinnipidamise akti dokumendina hankida. Vaidlustes leidis prokurör, et tegelikult pole teada, millega seoses H. Karu kinni peeti ja kui see oli sundtoomine Pärnu Maakohtu kriminaalasjas, siis ei saa neid kahte päeva maha arvestada. Kriminaalasjas on nimetatud kinnipidamise kohta Lõuna Prefektuuri teenistuse vanema A.P. i e-kiri-teatis, mille kohaselt 02.02.2016 kell 13.26 peeti Rõngu alevikus kinni Peugeot Boxer minibuss, mille roolis oli tagaotsitav H. Karu. Nimetatud info edastati üle vabariigi politseiprefektuuridele ning samas selgitati, et menetlejad, kellel on huvi H. Karu isiku vastu tuleb sellest teada anda, kuna isik vabastatakse arestimajast 03.02.2016 (kd 1, lk 193). Kaitsja leidis, et nimetatud e-kirja saab arvestada tõendina, et isik oli kinni peetud. Maakohus leidis, et seonduvalt vargusepisoodiga 01.02.2016, mis puudutab kannatanu A.K. t, siis üksnes eelnimetatud Lõuna Prefektuuri e-kiri ei anna kohtule alust arvestada tema kinnipidamist Tartu Arstimajas 02.02.2016-03.02.2016 karistusaja hulka. Ringkonnakohus uurinud kriminaalasja materjale, nimetatud e-kirja ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et maakohtu seisukohaga nõustuvalt tuleb H. Karu kinnipidamine Tartu Arestimajas 02.02.2016-03.02.2016 jätta karistusaja hulka arvamata, kuna selle alusel ei saa väita, et tegemist oleks käesolevas asjas kinnipidamisega. Lisaks toimub lühimenetlus KrMS § 233 lg 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide põhjal ning täiendavate tõendite asja juurde võtmine või täiendava info kogumine ei ole lubatud.
3. Apellatsiooni järgivalt märkis kaitsja istungil, et kui ringkonnakohus süüdistatava süüküsimuse osas maakohtu otsust ei tühista, siis tuleks ikkagi kergendada H. Karule mõistetud karistust, kuna see on liiga karm. Seda eelkõige seetõttu, et enamus kuritegusid on varavastased. Süüdistatav väitis ringkonnakohtus, et tema tervis on oluliselt vangistusasutuses halvenenud ja palus karistust kergendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on mõistetud karistust ja selle määra juba põhjalikult motiveerinud (otsus lk 24-25). Kohus on kaalunud paljusid asjaolusid. Muuhulgas on kohus 10 põhjendatult arvestanud asjaolu, et süüdistatav jätkas kuritegude toimepanemist ka siis kui tema suhtes käis kohtumenetlus eelmises kriminaalasjas.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel liitkaristust mõistes on maakohus niigi rakendanud üksikkaristustest raskeima suurendamise printsiipi, mis on olnud süüdistatavale soodsam. Karistuste täielikult kaetuks lugemine

§ 65

lg 1 alusel nagu apellatsioonis taotletakse, poleks käesoleval juhul kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega, mis on märgitud

§-s

1. Kohus leiab, et süüdistatava H. Karu puhul pole võimalik saavutada karistuse mõistmise eesmärke kergema karistusliigiga (rahalise karistusega) ega alammäära lähedase vangistusega. Vastasel korral ei realiseeruks karistuse mõistmise üldpreventsioon ega eripreventsioon. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes on kuritegusid toime pannud paljuepisoodiliselt, mida on eelkõige ajendanud omakasu. 13.
2. Süüdistatava väide, et tema tervislik seisund on halvenenud ei anna samuti alust mõistetud karistuse kergendamiseks, sest Eesti Vabariigi vangistusasutused on võimelised tagama kvaliteetse arstiabi ka äärmuslike juhtumite korral, kaasates sealhulgas vajadusel meditsiinispetsialiste väljastpoolt vanglat. Vastavalt VangS §-le 49 on tervishoid vangistuses korraldatud. VangS § 52 lg 2 järgi on vanglas teenuseid osutav arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
3. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja justiitsministri
4. juuli
5. a määruse nr 16 (kord) § 1 lg-test 6 ja 10, § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on valdavalt põhjendatud. RÕS § 22 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima advokaadi esitatud riigi õigusabi tasu taotluse põhjendatust (RKKKo 19.juuni
6. a asjas nr 3-1-1-61-12, p 15). Süüdistatava H. Karu kaitsja vandeadvokaadi abi S. Reinsaar esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 400,80 euro suuruses summas, sh käibemaks 66,80 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni projekti koostamisele, nõupidamisele vanglas, apellatsiooni projekti täiendamisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele kokku 8 pooltundi, mille eest küsitakse tasu 192 eurot, sh käibemaks 32 eurot, ja kohtuistungil osalemise eest 3 pooltunni eest 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Käesolevat kriminaalasja on arutatud lühimenetluse korras, s.o lihtmenetluses. Korra § 6 lg 4 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 80 euro ühes kohtuastmes. Seega on võimalik kaitsja taotlus apellatsiooni projekti koostamiseks, nõupidamiseks vanglas, apellatsiooni projekti täiendamiseks ja kohtuistungiks ette valmistamiseks rahuldada üksnes 4 pooltunni ulatuses, s.o summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Lisaks tuleb arvestada kohtuistungil osalemist. Korra § 6 lg 5 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kriminaalasja kohtuistungil on 20 eurot iga poole tunni kohta. 11.09.2017 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 10.00 – 10.
7. Seega on põhjendatud rahuldada taotlus istungil osalemise osas 2 pooltunni eest, mitte taotletud 3 pooltunni ulatuses. Istungil osalemise eest saab kaitsja tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Kokku kuulub riigi õigusabi käigus tehtud toimingute eest rahuldamisele 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Riigi õigusabi osutamisel kantud kuluna märkis kaitsja ka sõidukulud (Tallinn-Tartu-Tallinn) summas 136,80 eurot, sh käibemaks 22,80 eurot. Tulenevalt korra § 17 lg-test 1 ja 2, leiab ringkonnakohus, et sõidukulu sellises summas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 11 Kokku kuulub tasutaotlus rahuldamisele summas 280,80 eurot, sh käibemaks 70,80 eurot. Tulenevalt KrMS § 185 lg-st 2 jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.
8. Eeltoodut kokkuvõttes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 06.04.2017 kohtuotsuse süüdistatava H. Karu osas muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 18.06.2021 Riigikohtu lahend: RESOLUTSIOON
9. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
10. novembri
11. a ja Viru Maakohtu
12. aprilli
13. a otsus osas, millega mõisteti Helyse Kuusmaalt (end Karu) välja 280 eurot 80 senti apellatsioonimenetluses ning 1403 eurot 40 senti maakohtu menetluses kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu katteks. Jätta nimetatud menetluskulud riigi kanda.
14. Muuta ringkonna- ja maakohtu otsuse põhiosa, jättes sealt välja põhjendused, milles tugineti sideettevõtjalt saadud andmete protokollidele kui lubatavatele tõenditele, ja asendada need käesoleva otsuse p-des 70–76 toodud põhjendustega.
15. Teha maakohtu otsusesse täpsustus, lugedes Helyse Kuusmaale

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusest ärakantuks Viru Maakohtu 22.

märtsi 2016. a otsusega mõistetud karistus 4 aastat 7 kuud vangistust. Arvates

§ 68lg 1 kohaselt karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 18.

veebruarist 2016 kuni

1. märtsini 2016, s.o 1 kuu ja 3 päeva, lugeda ärakandmata liitkaristuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt lugeda karistusaja alguseks karistuse kandmisele asumise päev.
2. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3. Rahuldada kassatsioon osaliselt.
4. Määrata Advokaadibüroo Simson Straus OÜ-le Helyse Kuusmaale kassatsioonimenetluses ja eelotsusetaotluse lahendamises osalemise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 1512 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a määrusega hüvitatud kaitsjatasu (120 eurot) riigi kanda. 12