) § 162 lg 4). Kostja pankroti väljakuulutamine on asjaolu, mida hageja ei saanud mõjutada. Seega menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (vt RKTKm nr 3-2-1-154-09, p 14). 7. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, kuuluvad käesolevas asjas 02.12.2020 kohtumäärustega kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistamisele (
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
Hageja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-143-
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus kontrollib tulenevalt
§-st 659 ja § 651 lõikest 1 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kaebaja vaidlustab 3 2-20-6209 maakohtu määrust osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõud. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb
lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõud kinnistute registriosa numbritega XXXXXXX ja YYYYYYYY osas. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõu kinnistu registriosa numbriga KKK osas. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
Kolleegiumi arvates kitsendaks selline tagajärg ebaõiglaselt kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate õigusi, kes on esitanud võlgniku vastu kohtusse hagi ning kelle puhul on hagi menetlemine veninud kostja või kohtu tõttu. Seadusandja ei ole soovinud kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate huvisid pankroti väljakuulutamisega kahjustada. Kostja pankroti väljakuulutamise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mis iseenesest ei too kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Selliselt jääb kohtulik hüpoteek kolleegiumi arvates tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati, ja mis esitatakse tunnustamiseks pankrotimenetluses, ning see on aluseks ka nõude tunnustamisel pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Hagi tagamise saab tühistada ja võlgniku taotlusel kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata (RKTKo nr 3-2-1-14310, p-d 19 ja 20).
lg 1 p 1 järgi seatakse hagi tagamise abinõuna kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale. Seega ei saa hagi tagamiseks koormata kohtuliku hüpoteegiga kolmanda isiku vara (vt ka RKTKm nr 3-2-1-133-10, p 22). Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik seada kohtulikku hüpoteeki kinnisasjale nr KKK XX suhtes, kuivõrd kohtulikku hüpoteeki ei ole võimalik seada ainult XX osale, vaid üksnes terve kinnistu suhtes, mis aga piiraks teise ühisomaniku õigusi. Ka AÕS § 325 lg 2 kohaselt võib kinnisasja mõtteliselt osa koormata hüpoteegiga ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Eeltoodust tulenevalt seadis maakohus 02.12.2020 määrusega ebaõigesti hagi tagamiseks kostjale kuuluvale ühisomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga KKK kohtuliku hüpoteegi. Seetõttu on maakohus vaidlustatava määrusega õigesti vastava hagi tagamise abinõu tühistanud. Kinnistusraamatu 4 2-20-6209 andmetest nähtuvalt kinnistu registriosa numbriga KKK osas kohtunikuabi kannet teinud ei ole, s.o hüpoteeki sisse kantud ei ole.
lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud
lg 4 alusel poolte endi kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad ka kaebuse menetlemise kulud
Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.