← Eesti

2-20-6209/37

Obsah (8)§ 386§ 663§ 466§ 667§ 378§ 173§ 162§ 163

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-6209 Kohtuasi High Tech Recyclin

) § 162 lg 4). Kostja pankroti väljakuulutamine on asjaolu, mida hageja ei saanud mõjutada. Seega menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (vt RKTKm nr 3-2-1-154-09, p 14). 7. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, kuuluvad käesolevas asjas 02.12.2020 kohtumäärustega kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistamisele (

§ 386lg 4).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas 30.03.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõud (resolutsiooni p-d 2-4).
  2. PankrS § 193 lg 7 sätestab, et enne
  3. aasta
  4. veebruari seatud kohtuliku hüpoteegi suhtes ei kohaldata käesoleval hetkel kehtiva PankrS §-s 45 sätestatut, mis sätestab, et pankroti väljakuulutamisega lõpeb kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku varale seatud kohtulik hüpoteek.
  5. Maakohus kustutas

§ 386lg 4 alusel ebaõigesti kohtulikud hüpoteegid.

Hageja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-143-

  1. Käesoleval juhul ei esine olukorda, kus hageja nõue oleks jäänud tunnustamata. Hageja nõue on kaitstud ning tunnustatud I järgu nõudena. Sellest tulenevalt ei ole oleks kohus tohtinud hagi tagamise abinõusid tühistada ning hageja nõude tagamiseks seatud kohtulikke hüpoteeke kustutada.
  2. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus kontrollib tulenevalt

§-st 659 ja § 651 lõikest 1 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kaebaja vaidlustab 3 2-20-6209 maakohtu määrust osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõud. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (

§ 466lg 3).

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõud kinnistute registriosa numbritega XXXXXXX ja YYYYYYYY osas. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõu kinnistu registriosa numbriga KKK osas. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

  1. Käesoleval juhul jättis maakohus hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et nimetatud alusel hagi läbi vaatamata jätmisel ei pea kohus tühistama enne pankroti väljakuulutamist võlgniku kinnisasjale hagi tagamise korras seatud kohtulikke hüpoteeke, vaid need jäävad tagama võlausaldaja nõude rahuldamist pankrotimenetluses.
  2. Riigikohus on avaldanud, et hagi läbi vaatamata jätmisega PankrS § 43 lg 2 alusel ei pea kaasnema

§ 386lg 4 kohaselt hagi tagamise tühistamist ja kohtuliku hüpoteegi kustutamist.

Kolleegiumi arvates kitsendaks selline tagajärg ebaõiglaselt kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate õigusi, kes on esitanud võlgniku vastu kohtusse hagi ning kelle puhul on hagi menetlemine veninud kostja või kohtu tõttu. Seadusandja ei ole soovinud kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate huvisid pankroti väljakuulutamisega kahjustada. Kostja pankroti väljakuulutamise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mis iseenesest ei too kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Selliselt jääb kohtulik hüpoteek kolleegiumi arvates tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati, ja mis esitatakse tunnustamiseks pankrotimenetluses, ning see on aluseks ka nõude tunnustamisel pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Hagi tagamise saab tühistada ja võlgniku taotlusel kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata (RKTKo nr 3-2-1-14310, p-d 19 ja 20).

  1. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt tühistas maakohus vaidlustatud määrusega ennatlikult 02.12.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud kinnistute registriosa numbritega XXXXXXX ja YYYYYYYY osas. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud, et hagi tagamise abinõud jäävad kehtima kuni neid välistavate asjaolude selgumiseni, s.o kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja hageja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata.
  2. Ringkonnakohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel kuulub kinnistu asukohaga KKK (registriosa nr KKK) HHH ja XX ühisomandisse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

§ 378

lg 1 p 1 järgi seatakse hagi tagamise abinõuna kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale. Seega ei saa hagi tagamiseks koormata kohtuliku hüpoteegiga kolmanda isiku vara (vt ka RKTKm nr 3-2-1-133-10, p 22). Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik seada kohtulikku hüpoteeki kinnisasjale nr KKK XX suhtes, kuivõrd kohtulikku hüpoteeki ei ole võimalik seada ainult XX osale, vaid üksnes terve kinnistu suhtes, mis aga piiraks teise ühisomaniku õigusi. Ka AÕS § 325 lg 2 kohaselt võib kinnisasja mõtteliselt osa koormata hüpoteegiga ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Eeltoodust tulenevalt seadis maakohus 02.12.2020 määrusega ebaõigesti hagi tagamiseks kostjale kuuluvale ühisomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga KKK kohtuliku hüpoteegi. Seetõttu on maakohus vaidlustatava määrusega õigesti vastava hagi tagamise abinõu tühistanud. Kinnistusraamatu 4 2-20-6209 andmetest nähtuvalt kinnistu registriosa numbriga KKK osas kohtunikuabi kannet teinud ei ole, s.o hüpoteeki sisse kantud ei ole.

  1. Kuna 02.12.2020 määrusega seatud kohtulikke hüpoteeke kinnistute registriosa numbritega XXXXXXX ja YYYYYYYY osas ei kustutata ning kinnistu registriosa numbriga KKK osas kohtulikku hüpoteeki kinnistusraamatusse kantud ei ole, siis puudub vajadus saata kohtumäärust Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning maakohtu määruse resolutsiooni p 7 tuleb tühistada.
  2. Käesoleval juhul seati kohtulikud hüpoteegid kostja varale 02.12.2020 kohtumäärusega. Ringkonnakohus märgib, et alates 01.02.2021 kehtiva PankrS § 193 lg 7 järgi ei kohaldata enne
  3. aasta
  4. veebruari seatud kohtuliku hüpoteegi suhtes PankrS §-s 45 sätestatut. Nimelt lõpeb alates 01.02.2021 kehtiva PankrS § 45 lg 1 kohaselt enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatud juhul, samuti lõpeb pankroti väljakuulutamisega kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku varale seatud kohtulik hüpoteek. Kui võlgniku vastu esitatud nõude osas ei ole algatatud kohtumenetlust või ei ole nõude või kaebuse osas pankroti väljakuulutamise ajaks tehtud kohtulahendit, lõpeb kohtulik hüpoteek sõltumata selle seadmise ajast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad ka kaebuse menetlemise kulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.