Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 28.01.2021, korrigeeritult 19.02.2021 hageja poolt esitatud hagis soovib hageja kostjalt välja mõista elatise katteks 292 eurot kuus alates 01.02.2021. Hagi kohaselt ei ole kostja lapse ülalpidamist toetanud, hageja seaduslikul esindajal endal rahalise sissetuleku baasil on üksi raske. Menetluse käigus on hageja nõustunud nõude vähendamisega selliselt, et elatis välja mõista alates 01.02.2021 summas 180 eurot kuus. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on allkirjastamata meilis avaldanud, et vale on väide lapse vastu huvi mittetundmise osas ning leiab ka, et 400 eurot on liiga palju Summa on talle ülejõu käiv, sest peale nn oma asjade äramaksmist jääb talle endale 300 eurot. Keeldub elatist kandmast lapse ema kontole, kuna ta joob selle maha. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et vähendatud nõudega hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 120 lg 1 tulenevalt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kostja ei ela hagejaga koos ning seega ei osale kostja vahetult ka hageja ülalpidamisel. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale maksta elatist või mitte. Kostja ei ole hagi vastusega koos esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks. Istungikutse on kätte toimetatud
Vastavalt PKS § 100 lg 1 sätestatule, antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus ühe lapse kohta Hageja vähendas istungil elatise nõudesuurust summani 180 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud elatishagi rahuldada hageja kasuks kostjalt elatise väljamõistmisega alates 01.02.2021 summas 180 eurot kuus. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et
Juhindudes
2 Kostjale selgituseks: tegemist ei ole summaga, mida kostjal maksta tuleks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlust esitanud.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.