KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-435 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus Vaidlustatud

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktor kohaldas 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 meetmeid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning isikute tervise ja elu kaitseks. Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 jätkati 10.11.2020 kehtestatud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangute kohaldamist, muutes neid osaliselt ja tunnistades õigusselguse huvides 10.11.2020 käskkirja kehtetuks.
2. XX esitas 14.12.2020 vaide Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 p-de 1, 1.1, 1.4, 1.5, 2 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks, mille Justiitsministeerium jättis 29.01.2021 vaideotsusega nr 11-7/7657-2 rahuldamata. XX esitas haldusasjas nr 3-20-2391 ringkonnakohtule 04.02.2021 avalduse, mis sisaldas ringkonnakohtu hinnangul kaebust Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 ja Justiitsministeeriumi 29.01.2021 vaideotsuse nr 11-7/7657-2 peale ning esialgse õiguskaitse taotlust. Ringkonnakohus edastas 3-21-435 avalduse menetlemiseks halduskohtule (haldusasi nr 3-21-405). Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2021 määrusega nr 3-21-405 XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 01.03.2021 esialgse õiguskaitse taotluse, märkides, et kavatseb 10.12.2020 kehtestatud piirangutega seoses esitada nii Tallinna Vangla kui ka Justiitsministeeriumi vastu mittevaralise kahju hüvitamise kaebused ning on juba esitanud neile 05.02.2021 kahju hüvitamise taotlused. Kehtestatud piirangud on põhiseadusega vastuolus ning ei vasta karistuse täitmise eesmärkidele ja inimväärikuse põhimõttele. Taotleja palub HMS § 251 lg 1 p 1 alusel kohaldada tema õiguste kaitseks tõhusat õiguskaitsevahendit.
4. Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2021 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja tagastas sellelt tasutud riigilõivu. Taotlusest võib järeldada, et taotleja soovib Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja 1-1/20/56 kehtivuse peatamist tema 05.02.2021 kahjunõude menetlemise ajaks. Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja ja Justiitsministeeriumi 29.01.2021 vaideotsuse on XX juba vaidlustanud haldusasjas nr 3-21-405, milles kaebaja palus ühtlasi vabastada ta esialgse õiguskaitse korras 10.12.2020 käskkirjaga kohaldatud piirangutest ja võimaldada tegeleda kambriväliste tegevustega. Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-405 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seega on XX esitanud praeguses asjas sisuliselt sama esialgse õiguskaitse taotluse, mis on haldusasjas nr 3-21-405 juba lahendatud ja mille uuesti lahendamiseks puudub vajadus. Kui taotleja ei nõustu Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määrusega, on tal võimalik esitada selle peale määruskaebus. Samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse uuesti lahendamist ei tingi asjaolu, et taotleja soovib praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist 05.02.2021 kahjunõude menetlemise ajaks.

ei näe lisaks ette võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlust kahjunõude menetlemise ajal. Taotlus jääb läbi vaatamata (

§ 55lg 3).

1. XX palub 17.03.2021 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega kohaldada haldusasjas nr 3-21-405 esialgset õiguskaitset. Jääb arusaamatuks, miks on halduskohus teinud esialgse õiguskaitse küsimuses uue määruse, kuigi 05.03.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-405 on esialgse õiguskaitse taotlus juba lahendatud. Halduskohtu määrus on ebaseaduslik ja põhjendamatu ning see tuleb lisada haldusasja nr 3-21405 materjalidele, sest viitab halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab piisaval määral

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebuse põhjendustest võib aru saada nii, et XX hinnangul tulnuks tema 01.03.2021 (dateeritud 28.02.2021) esialgse õiguskaitse taotlust käsitada sisuliselt haldusasjas nr 3-21-405 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse täiendusena ja lahendada see halduskohtu 05.03.2021 määrusega. Sama järelduse võib teha XX 11.03.2021 määruskaebusest haldusasjas nr 3-21-405, mille p-des 7 ja 10 viidati 28.02.2021 esialgse õiguskaitse taotlusele. Ringkonnakohus leiab, et kuna XX 01.03.2021 taotlus ei sisaldanud viidet haldusasjale nr 321-405 ja sellest võis täiendavalt lugeda välja eesmärgi kohaldada esialgset õiguskaitset 05.02.2021 kahjunõuete menetlemise ajaks, ei ole halduskohtule põhjust heita ette 01.03.2021 taotluse lahendamist eraldi haldusasjana. XX-l oli võimalik esitada kõik põhjendused Tallinna 2

§ 55

lg 3 tähenduses korduva esialgse õiguskaitse taotlusega, sest esiteks ei olnud taotluse esitamise ajaks veel tehtud Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määrust nr 3-21-405 ja teiseks on taotluste alused erinevad (st praeguses asjas on esialgse õiguskaitse kohaldamist taotletud viidetega 05.02.2021 esitatud kahjunõuetele). Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta. 9. Eeltoodule vaatamata jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse kokkuvõttes õigesti läbi vaatamata, sest

§ 249

lg-te 2, 4 ja 5 kohaselt saab enne kaebusega halduskohtusse pöördumist esitada esialgse õiguskaitse taotluse üksnes vaidemenetluse ajal, kuid mitte kahju hüvitamise nõude menetlemise ajal. Seejuures ei ole ka oluline, et vangistusseaduse § 11 lg 8 näeb kinnipeetavate kahjunõuete lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluskorra. (allkirjastatud digitaalselt) 3