Obsah (13)

§ 385§ 339§ 340§ 53§ 49§ 30§ 236§ 163§ 130§ 259§ 185§ 337§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2021.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3082 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Ko

§ 385p 4 1 alusel.

Muus osas võib määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu
2. märtsi 2021.a otsusega lühimenetluses mõisteti Mati King süüdi KarS § 213 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4 , 120 lg 1, 121 lg 2 p 3 järgi.
3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. Apellatsioonimenetluse ettevalmistamisel tekkisid kohtunikul kahtlused, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

Nimetatud küsimuse peab ringkonnakohus

§ 340lg-st 1 lahendama sõltumata esitatud apellatsioonist.

Sellest tulenevalt korraldas ringkonnakohus eelistungi.

1. Apellatsioonimenetluse eelistungil prokurör märkis taandamistaotluse osas, et ei esine seaduslikku alust, mis tingiks prokuröri taandumise või mille alusel oleks võimalik taotleda prokuröri taandamist menetlusest. Prokurör selgitas, et kannatanutele oli edastatud prokuratuuri poolt kutse ilmuda kohtuistungile
2. veebruaril 2021, kell 10.00, kuid ilmus ainult üks kannatanu. Kuigi tegemist oli veel üldmenetluse istungiga, saab asuda seisukohale, et kannatanud ei soovinud istungil osaleda. Tuleb tunnistada, et
3. veebruaril 2021 toimunud istungist kannatanud teadlikud ei olnud. Kokkuvõtlikult asus prokurör seisukohale, et rikkumine on pandud toime ja sellele vastu vaielda ei saa, kuid tegemist ei ole kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et rikkumine on oluline, siis tuleks maakohtule asi saata uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 3.1 Kaitsja jätab esitatud taandamistaotluse kohtu otsustada. Süüdistatav on avalduses oma põhjendused toonud, palub kohtul neid hinnata. Kaitsja asus seisukohale, et juhul kui leiab tuvastamist, et kannatanud ei olnud teadlikud
4. veebruari 2021 toimunud istungist, siis tuleb nõustuda, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

Nimetatud rikkumist ei ole võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada, mistõttu tuleb saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha süüdistatava poolt esitatud prokuröri taandamistaotluse osas apellatsioonimenetluses. Süüdistatav põhjendab taotlust asjaoluga, et prokurör ei ole menetluses erapooletu ning on isiklikult huvitatud, et teda mõistetaks süüdi. 4.1 Kohus taandab prokuröri

§ 53

tulenevalt kui prokurör ei ole taandunud

§ 49lg-tes 1 ja 6 sätestatu alusel.

Asjaolu, et süüdistatava hinnangul on prokurör isiklikult huvitatud kriminaalasja tulemusest ning ei ole erapooletu, on pelgalt oletuslik. Seejuures jätab süüdistatav tähelepanuta, et

§ 30

lg 1 kohaselt esindab prokurör riikliku süüdistust kohtus, mistõttu ongi prokuröri ülesandeks saavutada süüdimõistev kohtuotsus, järgides 2 selleks seadusega antud võimalusi. Ringkonnakohtule esitatud taandamistaotlusest ei nähtu ühtegi

§ 49

lg 1 sätestatud alust, mis tingiks prokuröri taandumise ning mille alusel oleks süüdistataval võimalik taotleda prokuröri taandamist antud menetlusest. 4.2 Eeltoodu alusel ja juhindudes

§- dest 53 lg 3, 385 p 4, jätab ringkonnakohus süüdistatava Mati Kingi taandamistaotluse, milles Mati King taotles prokuröri Eve Soostari taandamist, rahuldamata. 5. Kolleegium võtab seisukoha, kas antud asjas on tuvastatav maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 2 mõttes, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

5.1

§ 236

lg 1 kohaselt kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav, kaitsja, kannatanu ja tsiviilkostaja.

§ 236

lg 2 kohaselt ei takista lühimenetluses kannatanu ja tsiviilkostja kohtuistungile ilmumata jäämine kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist. Kannatanu ja tsiviilkostja puudumine ei ole aga

§ 236

lg-st 1 tulenevalt asja arutamist takistav asjaolu üksnes juhul, kui need isikud on nõuetekohaselt kohtuistungile kutsutud. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-42-11, p 7 tooduga. Tuvastamist on leidnud, et prokuratuur kutsus kannatanud kutsega üldmenetluse istungile Harju Maakohtusse

1. veebruaril 2021, kell 10.00, kuid nimetatud kuupäeval kohtuistungit ei toimunud ning kohtuistung lükati edasi
2. veebruariks 2021, kell 10.
4. veebruaril 2021 toimunud kohtuistungil esitati lühimenetluse taotlus ning kriminaalasja arutati lühimenetluses. Prokuröri ja kaitsja kinnitusel ilmus
5. veebruaril 2021 kohtuistungile üks kannatanu. Kuigi
6. veebruari 2021 kohtuistungi protokollis sellised andmed puuduvad võib lugeda tuvastatuks, et
7. veebruari 2021 kohtuistungist oli teadlik vähemalt üks kannatanu. Eelistungil kinnitas prokurör, et teisi kannatanuid ei teavitatud
8. veebruari 2021, kell 10.00 toimunud kohtuistungi ajast ja kohast. Kuna kohtuistungit
9. veebruaril 2021 ei toimunud ning tegelikkuse toimus kohtuistung hoopis
10. veebruaril 2021, kell 10.00, siis ei olnud toimuvast kohtuistungist kannatanuid nõuetekohaselt teavitatud ega kutsutud. Kolleegium märgib, et kohtumenetluse poole ehk kannatanute kohtuistungile kutse saatmata jätmisega ei taganud kohus kannatanutele reaalset võimalust kohtuasja arutamisest osa võtta. Seega võeti sisuliselt kannatanutel võimalus toetada esitatud tsiviilhagi või sellest loobuda ning avaldada arvamust mõistetava karistuse osas. Asjaolu, et kutsed kohtuistungile ilmumiseks olid saadetud
11. veebruari 2021 toimuvale istungile, mis tegelikkuses ei toimunud, ei saa lugeda sellega kutseid kätte antuks
12. veebruaril 2021 toimunud kohtuistungile. Olukorras, kus kutses märgitud kuupäeval kohtuistungit mingil põhjustel ei toimu ja kannatanud kohtuistungile ei ilmu, ei tähenda seda, et järgnevale kuupäevale määratud kohtuistungile ei pea enam kutseid saatma ja kohtumenetluse pooli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitama.

§ 163

lg 1 nõuetele vastavat kutset ei ole vaja saata kohtumenetluse poolele, kes viibib edasilükatud istungil ning on teadlik uuest istungi ajast ja kohast. Antud juhul teadis 16. veebruari 2021 istungist vaid üks kannatanu. Prokuratuur jättes nimetatud toimingu põhjendamatult tegemata ja kohus nimetatud asjaolu kontrollimata ning asudes sellest hoolimata kriminaalasja arutama, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

5.2 Kuna tuvastatud rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 3 Kolleegiumil tuvastades

§ 339

lg 2 kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise esimese astme kohtu poolt, puudub võimalus analüüsida sisuliselt apellatsioonis tõstatatud küsimusi ja peatuda apellatsiooni väidetel. 6. Mati Kingi suhtes

§ 130

lg 2 alusel kohaldatud tõkendi- vahistamine- alus ei ole ära langenud, mistõttu jääb tõkend muutmata. Tegemist on isikuga, kelle suhtes esineb jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise oht, mistõttu pole alust tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks. Eelkõige esineb oht, et süüdistatav võib jätkata kuritegude toimepanemist. Seejuures kuritegude sellise jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on varavastased kuriteod (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Samuti on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Vahistamine jääb mõistliku menetlusaja sisse arvestades vahistamisaluse esinemist, riigipoolset tegevust, kohtuasja keerukust ja mahukust ning avalikku huvi. Mati Kingi vahistuse kestust ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks olukorras, kus vahistus on kestnud 6 kuud. Arvestades asjaolu, et tegemist on lühimenetlusega, siis kohtuasja arutamine ja uue kohtuotsuse tegemine ei võta prognoositavalt kaua aega. 7.

§ 259

lg 2 kohaselt on kaitsja osavõtt eelistungist kohustuslik.

§ 185

lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337lg 1 p 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Apellatsioonimenetluse kulu on Mati Kingile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Mati Kingi kaitsja Kristina Suvalova esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsusega tutvumiseks, kaitsealusega vanglas kohtumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 300 minutit, sh taotleb kaitsja mahu suurendamist 150 %. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 270 eurot, millele lisandub käibemaks 54 eurot, kokku summas 324 eurot. Lisaks istungil osalemine 15 minutit, s.o 27 eurot, millele lisandub käibemaks 5,40 eurot, kokku summas 32,40 eurot. 7.1

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud menetluskulu nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus peab iseenesest põhjendatuks ja vajalikuks apellatsioonimenetluses tehtud toiminguid. Samas sätestab advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Ainsa erandina on ette nähtud kohtuistungil osalemine, millise toimingu eest võib ühes kohtuastmes taotleda tasu 108 eurost piirmäära ületavalt. Seega maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks võib käesoleval juhul olla 108 eurot, millele lisandub käibemaks. 7.2 Kaitsja on taotlenud kaitsja tasu suurendamist 150%, kuid mingeid põhjendusi esitanud ei ole. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 2 lg 1 sätestab, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Seega peab kaitsja esitama tasu suurendamise taotluse kohta põhjenduse. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et selleks ei piisa üldjuhul üksnes tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos ajakuluga. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks 4 ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. Isegi kui selliste põhjenduste lisamine riigi õigusabi infosüsteemis tasutaotluse blanketile on raskendatud, saab need esitada näiteks menetlejale saadetavas kaaskirjas (vt RKKKm nr 1-17-11182, p 16). 7.3 Kuivõrd taotluses on märgitud, et kohtumine kliendiga vanglas toimus 1 tund ehk 60 minutit ning apellatsioon oli esitatud 12 lehel, siis olenemata esitatud põhjenduste puudumisest, on selge, et apellatsiooni koostamiseks kulutatud aeg on suurem kui 1 tund. Seega peab kolleegium põhjendatuks ilma kaitsja poolsete põhjendusteta suurendada kaitsjatasu 50 % ehk 60 minutid, s.o summas 54 eurot. Kokku koos kohtuistungiga tuleb hüvitada kaitsjale kulud summas 226,80 eurot koos käibemaksuga. Seega tuleb Advokaadibüroo Kristina Suvalova kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 226,80 (sh käibemaks 37,20) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 2 p 2; § 338 p 3; § 339 lg 2; § 341 lg 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. märtsi 2021 aasta otsuse tervikuna ja saadab kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 01.07.2021 määrusega RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
3. mai
4. a määrus osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu
5. märtsi
6. a otsuse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
7. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule alates eelmenetluse staadiumist.
8. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
9. Määruskaebus rahuldada. 5