Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 1 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sündis D.B. ja K.T. suhtest XX.XX.XXXX laps M.B. . K.T. last omaks ei võtnud ja XXX aasta jooksul ei ole lapse vastu huvi tundnud. Hageja palub tuvastada kostja isadus ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis. Kostja seisukoht hagi osas Kostja selgituste kohaselt ei ole ta kindel, et laps põlvneb temast. Kui laps sündis, tahtis ta DNA-testi teha, kuid lapse ema keeldus. Juhul kui ekspertiis tehakse ja isadus tuvastatakse, on ta nõus elatist maksma (tl. 18). 23.03.2021 istungil leppisid pooled kokku DNA ekspertiisi tegemise aja XX.XX.XXXX. KOHTU SEISUKOHT Perekonnaseaduse (PKS) § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 94 lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Rahvastikuregistri väljavõttest (tl. 7) nähtuvalt puudub XX.XX.XXXX sündinud M.B. isikuandmetes kanne isa kohta. Kohtule esitatud 07.04.2021 koostatud uuringuakt nr XXX (tl. 20-21) kohaselt saab K.T. 99,999999997% tõenäosusega olla M.B. bioloogiline isa. 21.05.2021 kohtuistungil pooltel vaidlust isaduse tuvastamise nõude osas ei olnud ja palusid tuvastada põlvnemine kohtulahendiga. Elatise maksmise osas sõlmisid pooled kohtuistungil kompromissi, mille kohus vormistab eraldi määrusega. Kohus leiab, et menetlusosaliste poolt kohtule esitatud asjaoludega ja uuringuaktiga nr XXX leidsid tõendamist asjaolud, mis võimaldavad pidada K.T. M.B. isaks ning seega tuleb tuvastada K.T. isadus M.B. suhtes. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 21.05.2021 kohtuistungil elatise nõude osas kompromissi sõlmimisel pooled avaldasid, et neil puuduvad muud omavahelised nõuded antud tsiviilasjas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hagejal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus arvestades antud tsiviilasja asjaolusid ja poolte vahel sõlmitud kompromissi elatise nõude osas, peab põhjendatuks jätta menetluskulud
2 /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.