KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-422 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise väljamõistmiseks 1728 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- augusti 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C.C. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant: C.C. (kostja), ik XXXXXXXXXXX Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustajad: A.A. (hageja), ik XXXXXXXXXXX ja B.B. (hageja), ik XXXXXXXXXXX; seaduslik esindaja D.D.; lepinguline esindaja advokaat Marit Seesmaa RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- augusti 2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
- Määrata A.A. ja B.B. hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 432 eurot.
- Välja mõista C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks 432 eurot menetluskulude katteks, millelt tuleb maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
- C.C.l tuleb temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda D.D. pangakontole nr X. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- A.A. ja B.B. (hagejad) esitasid hagi C.C. (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt välja mõlema hageja kasuks elatise miinimummääras alates
- veebruarist 2020, millest on maha arvatud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lõikes 3 sätestatud lapsetoetus mõlema hageja kohta, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Vanemate kooselu on lõppenud ja laste põhielukoht on alates
- detsembrist 2019 ema D.D. juures. Asjaolu, et hagejad on kostja juures 10 päeva kuus, ei anna alust väiksema elatise väljamõistmiseks. Tõele ei vasta kostja väide, et ainult tema transpordib lapsi X ja X vahet. Ka laste ema viib lapsi X kostja juurde ja toob sealt tagasi. Kostja ostab küll lastele asju, kuid ei anna neid hagejatele kaasa, kui hagejad lähevad ema juurde. Hagejate ülalpidamiskulud ühes kuus on kokku umbes 1104 eurot.
- Kostja märkis vastuses hagile, et tal on võimalik tasuda elatist mõlemale hagejale 100 eurot kuus. Kehtiva suhtluskorra kokkuleppe kohaselt viibivad hagejad kümme päeva kuus kostja juures. Sealjuures viib kostja vähemalt kuuel päeval kuus hagejaid X-ist X-i, millega kaasnevad transpordikulud, mille kannab kostja. Hagejad saavad igakuiselt peretoetust kumbki hageja 60 eurot kuus ja hagejate ema saab igakuiselt ka lasterikka pere toetust 300 eurot kuus. Arvestades riigi makstavaid toetusi ja vanemate panust, on hagejate igakuine ülalpidamine tagatud 720 euro ulatuses. Kostja märkis, et ta töötas X-s ning tema töötasu suurus sõltus graafikujärgsest töömahust konkreetsel ajaperioodil. Kostja tavapärane töötasu oli ca X eurot ning mõnel üksikul kalendrikuul enam. 27.05.2020 lõpetas X kostjaga töölepingu ning hetkel puudub kostjal tööalane sissetulek. MAAKOHTU OTSUS
- Tartu Maakohus mõistis
- augusti 2020 otsusega kostjalt välja mõlema hageja kasuks elatise alates 01.02.2020 196 eurot kuus kuni mõlema hageja täisealiseks saamiseni. Hagi rahuldati osaliselt. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda hagejate ema pangakontole. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda Justiitsministeeriumi tellimusel koostatud uuringu (Lapse vajaduspõhise miinimumelatise 2 kohta) tulemustest. Hetkel on jätkuvalt kehtiv PKS § 101 lg 1, mille kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Seega ei saa kohus vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et elatist õigustatud saama hagejate emal on õigus saada lapsetoetust. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejad on kehtiva suhtluskorra kohaselt kostja juures ca 10 päeva kuus. Vaidlust ei ole ka selle üle, et sel ajal kannab kostja vähemalt laste toidukulud, osaliselt laste transportimisega seotud kulud ja on ostnud neile asju. Maakohus nõustus hagejate seisukohaga, et eelnimetatud asjaolud ei anna aga alust hagejate nõutavat elatist vähendada. Hagejate ema on hagejate kulude hulka arvestanud vaid need toidukulud, mida tuleb kanda siis, kui lapsed tema juures on. Kostja ostetud asjade kohta on hagejate esindaja selgitanud, et kostja neid asju (nt rattad) lastele nende ema juurde kaasa ei anna ja emal tuleb kõik vajalikud asjad ikkagi endal osta ning kostja käitumise tõttu on tekkinud olukord, kus vanemad ostavad asju topelt. Kostja vastavat väidet vaidlustanud ei ole. Kostja ei ole vaidlustanud ka hagejate väidet, et osaliselt kannab ema laste kostja juurde viimise ja toomisega seotud kulud. Kostja enda ostetud asju lastele kaasa ei anna ja hagejate ema peab ise ostma lastele vajalikud asjad, sh riided, jalanõud, rattad, samuti kandma huviringide jm kulud. Seetõttu ei saa eeldada, et kostja kannab kõik hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil hagejad tema juures viibivad. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate emal on lisaks hagejatele veel üks laps. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hagejatele makstakse lapsetoetust, mille suurus vastavalt PHS § 17 lg-le 3 on hetkel 60 eurot ühe lapse kohta kuus ning hagejate emale makstakse lasterikka pere toetust, mille suurus vastavalt PHS § 21 lg-le 2 on 300 eurot kuus. Kostja välja toodud asjaolud temal sissetuleku vähesuse või puudumise kohta ei anna iseenesest alust elatise vähendamiseks alla miinimumi. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja ei ole tõendanud, et esineb mingi takistus, miks ta ei saa teenida sissetulekut, et tagada laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Seega ei saa eeldada, et pärast 27.05.2020 töölepingu lõpetamist kostjal sissetulek üldse puudub. Kostja ei ole põhistanud, et ta oleks töövõimetu või oleks mingil muul mõjuval põhjusel tal uue töö leidmine takistatud. Hagejad on esitanud kohtule tõendina väljavõtte kostja ja hagejate seadusliku esindaja, s.o ema D.D. kirjavahetusest (tl 46-51, tl 99-100). Maakohus leidis, et kirjavahetuses väljendatu kinnitab hagejate arvamust, et kostja püüab elatise mittemaksmise eesmärgil oma varalist seisundit näidata halvemana kui see tegelikult on, mis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Maakohus jõudis seisukohale, et antud juhul on põhjendatud kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis sellises suuruses, mis on pool hagejate vajalikest kuludest, mis ei ole kaetud peretoetustega. Iseenesest saab kohustatud vanema sissetuleku vähesus olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, et arvestada elatise väljamõistmisel lastele peretoetuste maksmisega. Hagejad on välja toonud, et nende igakuised kulud on mõlemal ca 552 eurot kuus. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hagejatele makstakse lastetoetust mõlemale 60 eurot kuus ja nende emale kolme lapse peale lasterikka 3 pere toetust 300 eurot kuus. Kui arvestada, et kummagi hageja vajadused on osaliselt nendele makstavate peretoetuste võrra 160 euro ulatuses kaetud, siis saab lugeda, et hagejate vajadused peretoetustega katmata ulatuses on 392 eurot ühe hageja kohta kuus. Vanemate ülalpidamiskohustus oma laste suhtes on üldjuhul võrdne ning antud asjas ei ole ka pooled tuginenud sellele ega esitanud asjaolusid, millisel juhul oleks alust vanemate võrdsuse printsiibist kõrvale kalduda. Ehk siis peretoetustega katmata laste vajaduste osa, mida kumbki vanem peab kandma on 196 eurot ühe lapse kohta kuus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatis 100 eurot kuus kuni mõlema hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palub asja juurde võtta uue tõendi - 23.08.2020 vestluse kostja ja hagejate ema vahel, mis tõendab, et hagejate ema ei pane hagejatele kaasa asju, kui nad lähevad kostja juurde ning hagejate ema ei tee seda vaatamata sellele, et kostja on tasunud elatist vastavalt kohtumäärusele. Tegemist on uue tõendiga, mida ma varem ei saanud esitada, sest seda ei olnud varem olemas. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus otsuse tegemisel arvestanud vanemate sissetulekutega. Hagejad ei ole tõendanud enda ülalpidamiskulusid 1104 eurot kuus. Kulud nähtuks hageja ema konto väljavõttelt, mida ei ole esitatud. Maakohus eksis, kui leidis, et kulude põhjendamiseks piisab vaid kulude liikide väljatoomisest. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et juhul, kui elatist nõutakse miinimummääras, ei pea kulusid tõendama. Elatise väljamõistmisel oleks tulnud arvestada Justiitsministeeriumi uuringuga (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). Selle uuringu kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu
- aasta lõpuks kas 341 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Mõlema meetodi järgi on lapse minimaalsed ülalpidamiskulud lapse kohta väiksemad, kui praegune miinimumelatise summa, milleks on 584 eurot kuus, mida peaksid mõlemad vanemad võrdse ülalpidamiskohustuse täitmise puhul kandma. Kuna mõlemad vanemad panustavad lapse ülalpidamisse võrdses ulatuses, on ühe vanema panuseks ühes kuus kokku kas 90,50 eurot (standardeelarve) või 114 eurot (võrdlevanalüüs). Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata asjaoluga, et hagejad viibivad suhtluskorra alusel 10 päeva kostja juures. Seal ajal ei kanna hagejate kulusid nende ema.
- Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on analüüsinud kostja sissetuleku kaotust ja leidnud, et kostjal ei ole takistust uue sissetuleku leidmiseks. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et ta on muutunud töövõimetuks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja püüdis enda sissetulekut näidata tegelikust väiksemana. Sissetuleku varjamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Ebaõige on kostja väide, et ta tasub jätkuvalt elatist. Kostja ei ole tasunud elatist juuli-, septembri- ja oktoobrikuu eest. Kostja kannab ajal, mil hagejad on temaga, ainult toidukulu. Ostetud asju ei pane kostja hagejatele kaasa. Justiitsministeerium on elatise uuringu tellinud seoses vajadusega seadust muuta, kuid praegu kehtib PKS § 101 lg 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus pidi asja lahendamisel lähtuma kehtivast seadusest. 4 18.02.2021 esitasid hagejad konto väljavõtte ja märkisid, et perioodil 17.03.2020-15.02.2021 on kostja tasunud elatist vaid neljal kuul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist.
- Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta asja juurde uus tõend - 23.08.2020 vestlus kostja ja hagejate ema vahel, mis tõendab, et hagejate ema ei pane hagejatele kaasa asju, kui nad lähevad kostja juurde. Hagejad vaidlesid tõendile vastu väites, et tõend ei tõenda kostja poolt märgitud asjaolu, et hagejate ema ei pane lastele asju kaasa. Hagejad esitasid koos apellatsioonkaebusega laste ema pangakonto väljavõtte ja vanematevahelise kirjavahetuse. Ringkonnakohus jätab uued tõendid asja juurde võtmata TsMS § 238 lg 1 alusel, kuna lisatud uute tõendid ei ole maakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel asjakohased. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja tõend ei tõenda kostja väidet, et ema ei pane lastele asju kaasa, hagejad ei ole sõnaselget taotlust uute tõendite asja juurde võtmiseks esitanud.
- Kostja on nõus tasuma elatist 100 eurot kuus, seega vaidlustab ta maakohtu otsuse osaliselt, kummagi hageja osas summas 96 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus ei arvestanud vanemate sissetulekutega. Hagejad esitasid hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks minimaalses seaduses sätestatud määras (millest on maha arvatud lastetoetused), seetõttu ei oma laste ema sissetulekud asjas määravat tähtsust. Samuti ei pidanud kohus hindama detailselt lastega seotud kulutuste suurust. Kostja ei esitanud oma sissetulekute kohta terviklikku ülevaadet ega toonud esile allikaid, millest ta ennast ülal peab ja elatist tasub. Kostja ei too ka apellatsioonkaebuses esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal puuduvad vahendid maakohtu poolt määratud summas elatist tasuda. Kostja seab üksnes kahtluse alla hagejate kulutuste vajalikkuse ja laste ema võimalused oma osas ülalpidamist anda. Nimetatud väited ei anna alust maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurust muuta.
- Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus oleks pidanud elatise väljamõistmisel arvestama justiitsministeeriumi poolt tellitud uurimuses toodud lapse ülalpidamiskulude arvestuse meetoditega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kui lähtus kehtivast PKS § 101 lg-st
- Ringkonnakohus märgib, et uurimus ülalpidamiskulude kohta on täiendav materjal, millega arvestamise vajaduse otsustab kohus konkreetses asjas toodud faktiliste asjaolude alusel. Käesolevas asjas ei ole maakohus tuvastanud objektiivseid asjaolusid, mille tõttu kostja ei saa elatist maakohtu poolt määratud summas tasuda. Kostja ei ole oma sissetulekute suurust ja allikaid avaldanud, kohus hindas hagejate ema ja kostja vahelist kirjavahetust ja leidis, et kostja käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus. 5
- Kostja väide, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata asjaoluga, et hagejad viibivad suhtluskorra alusel 10 päeva kostja juures, ei ole õige. Maakohus märkis, et poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et ajal mil hagejad on kostja juures, kannab kostja laste toidukulud, osaliselt laste transportimisega seotud kulud ja on ostnud neile asju. Maakohus leidis, et eelnimetatud asjaolud ei anna alust hagejate kasuks väljamõistetavat elatist täiendavalt vähendada, kuna hagejate ema on toidukulude osas laste kulutusi 10 päeva võrra vähendanud, lapsi transpordivad mõlemad vanemad ja vanemate omavahelise konflikti tõttu ostavad lastele vajalikke igapäevatarbeid mõlemad vanemad. Poolte esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja kannab kõik hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil hagejad tema juures viibivad. Hagejate poolt ringkonnakohtule edastatud teave, et kostja on menetluse ajal tasunud elatist vaid neljal kuul omab tähendust kohtulahendi sundtäitmisel.
- Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjate lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus 4 h (hinnaga 120 eurot tund) kohtulahendi ja apellatsioonkaebusega tutvumisele ning vastuse koostamisele, kokku on õigusabikulu suurus 480 eurot ilma käibemaksuta. Hagejad ei ole käibemaksukohuslased ja paluvad õigusabikulud hüvitada koos käibemaksuga summas 576 eurot ning välja mõista viivise tasumisega viivitamise korral. Hagejad paluvad määrata kindlaks ka täitmise kord ning kohustada C.C.d kandma menetluskulud D.D. arvelduskontole X. Ringkonnakohus loeb TsMS § 175 alusel vajalikeks ja põhjendatuteks õigusabikulud 3 tunni ulatuses. Apellatsioonkaebuses ei esitanud kostja uusi väiteid ega toonud esile uusi analüüsimist vajavaid asjaolusid, asi ei ole õiguslikult keerukas ega eriliselt faktimahukas. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud summas 432 eurot (3 x 120= 360 + km) ja lisanduva viivise ning määrab täitmise korra. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi